Obsah (4)

§ 121§ 4§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2026, Jõhvi Kohtuasja number 3-26-351 Kohtuasi Menetlustoiming A. A kaebus Prokuratuurilt mittevaral

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kohus leiab, et A. A kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebuses kirjeldatu seotud kriminaalasjaga nr 1-24-1715 ning kohus mõistab, et kaebaja soovib Prokuratuurilt prokuröri tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. 3-26-351 Kohus märgib, et kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. SKHS § 14 lg 2 sätestab, et taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel esitab isik kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Pärast kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses (SKHS § 17). Seega on seadusandja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi. Kriminaalasja nr 1-24-1715 menetlus on praeguseks lõppenud ning
2. jaanuaril 2026 jõustus kaebajat süüdimõistev kohtuotsus. Halduskohus märgib, et antud asja lahendamiseks pädeva kohtu hindamisel ei ole see aga oluline, sest süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud menetluskorrast tuleb lähtuda nii juhul, kui kahju võimalikuks tekitajaks oli prokuratuur, kui ka siis, kui selleks olid kohtud (vt Riigikohtu erikogu
3. jaanuari
4. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9). Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-1715 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1 ja 3, § 11 lg-st 2 ja § 21 lg-st
6. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega seonduv nõustamine) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus A. A taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuurile kahjunõude esitamise, saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus käesolevas kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga AA (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 2