Asendada H.B-le Pärnu Maakohtu 03.03.2017.a otsusega mõistetud rahaline karistus 2500 eurot, mis miinimumpäevamäära (10 eurot) arvestades moodustab 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, vangistusega 83 (kaheksakümmend kolm) päeva.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht: xxxxxxx tn xxxx, xxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
lg 1 järgi rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 2500 eurot.
alusel määrati, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, tasudes ühes kuus vähemalt 166,67 eurot. Otsus jõustus 31.03.2017.a. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati 15.05.2018.a täitmisavalduse alusel tema suhtes täitemenetlust. 18.08.2021.a teavitas kohtutäitur asenduskaristuse kohaldamise asjaolude ilmnemisest, kriminaalasjas mõistetud rahaline karistus on tasumata summas 2500 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Süüdimõistetu H.B kinnitas kohtuistungil, et temale Pärnu Maakohtu 03.03.2017.a otsusega mõistetud rahaline karistus on tasumata ning ta soovis rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära süüdimõistetu seletuse, leidis, et taotlus karistuse asendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 järgi asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
alusel, kui süüdimõistetu ei ole talle mõistetud rahalist karistust tasunud.
lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust,
Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti taotluses esitatud asjaoludest ja süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus summas 2500 eurot. H.B karistuse mõistmisel lähtuti rahalise karistuse miinimumpäevamäärast, s.o 10 eurot, seega moodustab H.B poolt tasumata rahaline karistus 250 rahalise karistuse päevamäära. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu on pole enam kui viie aasta jooksul rahalisest karistust tasuma asunud, puudub kohtul veendumus, et ta enne rahalise karistuse sissenõude aegumist rahalise karistuse terves ulatuses tasub. Seega on põhjendatud Maksu- ja Tolliameti taotluse rahuldamine. 2
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha. Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata H.B-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuus kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 kohaselt peab H.B üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.