Obsah (4)

§ 44§ 207§ 201§ 121

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Ta

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus selgitas, et advokatuuriseaduse (AdvS) normid (§ 4, § 16 lg 4 p 1; § 46 lg 4), mis annavad vastustajale õiguse esitada Advokatuurile taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, ei ole suunatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisele. Need normid on kehtestatud avalikes huvides ehk riigi õigusabi toimimise tagamiseks. Vastustajal on pädevus ja volitused teostada järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ja toimimise üle, kuid ei ole pädevust teostada järelevalvet Advokatuuri tegevuse üle üldiselt. Samuti on vastustajal kaalutlusõigus otsustada, kas esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja teostab järelevalvet Advokatuuri või advokaadi tegevuse üle. Kui käsitletud advokatuuriseaduse normid ei ole mõeldud kaitsma kaebaja õigusi, siis puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja kaalub Advokatuurile taotluse esitamist aukohtumenetluse algatamiseks või otsustab selle kaalutlusvigadeta. Kui kaebajal puudub subjektiivne õigus, mille rikkumine on tema väitel tekitanud talle kahju, siis ei saa kahju hüvitamise nõude esitamist käsitleda kaebaja enda õiguste kaitsmisena

§ 44lg 1 tähenduses.

Kaebajal ei ole kaebeõigust nõuda kahju hüvitamist alusel, et vastustaja aukohtumenetluse algatamise taotlust Advokatuurile ei esitanud või seda kaebaja hinnangul kohaselt ei kaalunud. Samuti on kaebaja kaebeõigus Advokatuuri tegevuse vaidlustamisel piiratud. Kaebaja on esitanud kaebuse Advokatuuri vastu kohtuasjas nr 3-25-2711, mistõttu puudub vajadus anda kaebajale praeguses kohtuasjas võimalus kaebuse muutmiseks. Kaebuse tagastamise korral ei lahenda kohus kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest.

1. Kaebaja esitas
2. novembril 2025 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
3. septembri
4. a määruse tühistamiseks ja asja tagasi saatmiseks halduskohtule. Kaebaja leidis, et halduskohus asus vastustaja poolele ja jättis kaebaja huvid kaitseta. Seaduses on välja toodud, et advokatuuri üle teostab järelevalvet justiitsministeerium, mistõttu on kohtu selgitus kaebajal subjektiivse õiguse puudumise kohta meelevaldne. Aukohtumenetluse eesmärk on kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õigusi ja üks selline juhtum on aset leidnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (

§ 207lg 2).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

5. Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda kohtult vastustaja kohustamist kaaluda Advokatuurile aukohtumenetluse algatamiseks taotluse esitamist ja tegevusetusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (

§ 121lg 2 p 1).

Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

1. Halduskohus selgitas arusaadavalt, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja teostaks järelevalvet Advokatuuri või advokaadi tegevuse üle. Vastustajal on pädevus ja volitused teostada järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ja toimimise üle, mitte konkreetses kohtuasjas advokaadi tegevuse üle. Kaebajal kui huvitatud isikul on AdvS § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab huvitatud isikul aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Viidatud sätetest ei tulene kaebajale õigust nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse läbiviimist, sest aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi karistamist. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele (Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus asjas nr 3-24-146). Seega on kaebajale tagatud võimalus pöörduda iseseisvalt ja otse Advokatuuri poole kui tal on etteheiteid talle määratud riigi õigusabi osutava advokaadi tegevuse suhtes. Kuigi kaebajal on õigus esitada Advokatuurile kaebus advokaadi kohta, puudub tal sealjuures subjektiivne õigus nõuda Justiits- ja Digiministeeriumi kohustamist edastada riigi õigusabi saaja kaebus Advokatuuri juhatusele või taotleda aukohtult aukohtumenetluse läbiviimist. Halduskohus märkis õigesti, et AdvS normid, mis annavad vastustajale õiguse esitada Advokatuurile taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, ei ole suunatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisele. 2 Need normid on kehtestatud avalikes huvides ehk riigi õigusabi toimimise tagamiseks. Sealjuures on vastustajal kaalutlusõigus otsustada, kas esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks või mitte. Kui kaebaja ei ole rahul talle kriminaalasja raames määratud riigi õigusabi osutava advokaadi tööga, saab ta sellele tähelepanu juhtida kriminaalasja menetluse raames prokuratuurile või maakohtule ning nagu kohus eelnevalt selgitas, on tal võimalus esitada kaebus Advokatuurile. Kaebajal puudub kaebeõigus nõuda ka kahju hüvitamist selle eest, et vastustaja ei esitanud aukohtumenetluse algatamise taotlust Advokatuurile või ei kaalunud seda kaebaja hinnangul õigesti. Kui kaebajal puudub õigus nõuda vastustaja kohustamist esitada Advokatuurile taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, siis ei saa olla tekkinud kaebajale ka nimetatud vastustaja tegevusega kahju, mille väljanõudmist taotleda.
4. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse hilinenult. Kaebaja sai halduskohtu
5. septembri
6. a määruse kätte
7. septembril 2025 ja seega oli määruskaebuse esitamise 15-päevaseks tähtajaks
8. september
9. Kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule
10. novembril
11. Kaebaja esitas käesolevas haldusasjas
12. septembril 2025 halduskohtule riigi õigusabi saamise taotluse, et vaidlustada halduskohtu
13. septembri
14. a määrust. Taotlus edastati ringkonnakohtule
15. oktoobril 2025 ja ringkonnakohus lahendas taotluse
16. oktoobri
17. a määrusega. Seejärel esitas kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse Riigikohtule, et vaidlustada ringkonnakohtu
18. oktoobri
19. a määrust. Riigikohus jättis taotluse rahuldamata
20. novembri
21. a määrusega. Eelneva tõttu ei saa väita, et kaebajal esinesid ajavahemikul
22. september kuni
23. september 2025 mõjuvad takistused ringkonnakohtule määruskaebuse tähtaegselt esitamiseks. Kaebaja, omades piisavat halduskohtumenetluses osalemise kogemust, peaks teadma, et riigi õigusabi taotlemine ei pikenda määruse vaidlustamiseks ette nähtud ja seadusega sätestatud tähtaega. Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, ei pea kohus vajalikuks küsida kaebajalt määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuna ka õigeaegselt esitatud määruskaebuse korral oleks kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. (allkirjastatud digitaalselt) 3