← Eesti

4-26-341/4

Obsah (10)§ 68§ 69§ 16§ 56§ 57§ 424§ 74§ 75§ 65§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 9. märtsil 2026 Jõhvis Väärteoasja number 4-26-341 (2100,26,000096) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike

§ 68lg 3 alusel arvestada kinnipidamisaega kinnipidamisajale võrdub üks päev aresti.

Kandmisele kuulub 8 (kaheksa) päeva aresti. 24 tundi karistusaja hulka, 24 tundi

§ 69lg 1 alusel asendada arest 8 päeva üldkasuliku tööga 8 (kaheksa) tundi.

1

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

§ 69

lg 6 kohaselt politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohtuotsus edastada Sergei Panovile ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Jõustunud kohtuotsus edastada Tallinna vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 16.03.

  1. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 09.03.
  2. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( 25.03.2026 ) juhul, kui ükski menetlusepool ei ole otsuse peale apellatsiooni esitanud. VTMS § 105 lg 1 kohaldamine Kohtuväline menetleja esitas taotluse tunnistada Sergei Panov süüdi LS § 224 lg 2 alusel ning mõista karistuseks 12 päeva aresti. Lisakaristuseks mõista AM kategooria juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Menetlusalune isik taotlusi esitanud ei ole. KOHTU TUVASATATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Politseiametnik Margus Lambing koostas Sergei Panovi suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et 02.02.2026 kella 12:21 paiku Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Jõhvi Ereda tee,
  3. km-l juhtis S. Panov mootorsõidukit (L6E registreerimismärgiga xxx) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/l. Sellega rikkus isik LS § 69 lg 3 sätestatu ja tegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses tehtut ja selgitas, et eelnevalt ta tarvitas alkoholi ja arvas, et juba kaineks saanud. Ta asus juhtima mopeedi. Rohkem sellist asja ei kordu. Lisaks teo omaksvõtule, kohtuistungil on uuritud järgmised tõendid. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 väljavõttest nähtub, et 02.02.2026 kl 12:46-12:50 kontrolliti alkoholisisaldust isiku väljahingatavas õhus. Tulemus on lõplikult 0,41 mg/l kohta. 2 Isik on tulemusega tutvunud. Taatlustunnistuse koopiast nähtub, et rakendatud alkomeeter on taadeldud ja lubatud kasutamisele kuni 30.04.
  4. Transpordiameti andmebaasi väljavõtted, mille kohaselt, Sergei Panovil puudub juhtimisõigus, sõiduk reg nr xxx on neljarattaline mopeed mark-mudel Bellier Jade, kategooria tähis L6e, mootor 523 cm võimsusega 4kW, kehtiva liikluskindlustusega, tehnoülevaatus tehtud. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et 02.02.2026 kella 12:21 paiku Sompa linnaosa, KohtlaJärve linn, Ida-Viru maakond, Jõhvi - Ereda tee,
  5. km-l juhtis S. Panov mootorsõidukit (L6E registreerimismärgiga xxx) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/l. LS § 69 lg 3 sätestab, et juhi väljahingatavas õhus ei tohi olla rohkem kui 0,1 mg /l kohta alkoholi. Teo objektiivne külg on täidetud. Subjektiivsest küljest leiab kohus, et isik pani teod toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes, sest ta teadis, et juhib mootorsõidukit, olles varasemalt tarvitanud alkoholi ja mööniski, ehk soostus sellega, astudes juhtima sõidukit, kuni oli peatatud politseikontrolli teostamiseks. Isiku teod on õigesti kvalifitseeritavad LS § 224 lg 2 järgi - mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Isiku õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Ei esine asjaolusid, millel oleks põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine. Menetlusõigust ei ole rikutud. KARISTUS

§ 56lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja 3 eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633, p 7). (vt lähemalt nt Riigikohtu LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 kohaselt võib kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Seega loetleb LS § 224 lg 2 kolm karistusliiki. Kohus leiab, et rahatrahviga karistamine ei ole antud juhul põhjendatud. 25.06.2020 karistati isikut LS 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises rahatrahviga 700 eurot. Kuna isik ei tasunud määratud rahatrahvi, suunati see esialgu kohtutäiturile sundtäitmisele, kuid see ei andnud soovitud tulemust. Seoses sellega asendati 12.10.2022 kohtu poolt tasumata rahatrahv üldkasuliku tööga, mis on nõuetekohaselt täidetud. Kohtumäärusest nähtub, et isikul puudusid rahatrahvi tasumiseks rahalised vahendid ning realiseerimiseks sobiv vara. Kohtu arvates ei ole ka käesoleval ajal isiku majanduslik seis muutunud. Lisaks oli isik kahel korral kriminaalkorras karistatud, millele kaasnes menetluskulude tasumise kohustus. Käesoleval ajal puudub isikul püsiv töökoht. Kohus leiab, et esiteks, rahalist laadi karistuse nõuetekohane tasumine on küsitav seda isegi sundtäitmise korral. Kohus arvestab rahalist laadi karistuse täitmise perspektiivi. Isikul ei ole kindlat töökohta ja seega piisavaid sissetulekuid, seega rahatrahvi täitmine ei pruugi olla isiku jaoks aktuaalne. Kui rahalist laadi karistuse täitmise lükkab määratlemata perspektiivile, vähenebki karistuse mõju ajas progressiivselt. Teiseks, rahatrahv ei mõjutanud isikut 2020. aastal samalaadse teo toimepanemise järgselt, ei ole alust arvata, et nüüd hakkaks selline karistus isikut mõjutama. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, et ole rahatrahv karistuse eesmärkide saavutamise seisukohalt piisav ja tõhus meede. Põhikaristusena ettenähtud valikut juhtimisõiguse äravõtmise näol kohus ei pea põhjendatuks. Kohtu arvates puudub käesoleva kohtuasjas puhtpraktiline vajadus karistada isikut sellise õiguse äravõtmisega, mida isikul pole olemas ja mõistlikus perspektiivis selle õiguse tekkimine on niigi nullilähedane ( selle õiguse nö hankimine on materiaalses mõttes kallis ettevõtmine, isiku majanduslik seis on kehv). Tegelikult ei välista kohtupraktika juhtimisõiguse äravõtmist ka isikutelt, kelle seda pole kunagi olnud (Riigikohtu lahend 1-22-6248/51 p 14), sest selle meetme kohaldamise mõte ulatub selleni, et ka mitte ainult ära võtta õigus ära isikutelt, kellel see olemas, vaid takistada selle õiguse saamist ka tulevikus. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas ei mõjutaks põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine isikut tõhusalt, et ta hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohtule ei ole teada materjalidest, et kas kunagi isik oleks soovinud taotleda juhtimisõigust. Ehk mitteomava õiguse äravõtmine ei tekita isikule mingitki ebamugavust ega suuna käituda edaspidi seadusekuulekalt. Kohus peab põhjendatuks kohaldada isikule aresti. Isiku süüd kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsust,

§ 57lg 1 p 3.

Kohtule ei ole alust käheda isiku kahetsuse puhtsüdamlikkuses. Ka korduma kippivad rikkumised iseenesest kahetsust ei välista, kuigi osutavad käesoleva kohtuasjas menetlusaluse isiku saamatusele võtta oma käitumine otsustavalt kontrolli alla. Kohtuistungil isiku ülekuulamisel oli kohtule tajutav, et menetlusalune isik taunib oma tegu siiralt ja tõsiselt. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Isiku süü suurus teos on kohtu arvates alla keskmise. Süü suurusele kindlasti osutab mõju alkoholi määr inimese organismis, mis isiku puhul oli selles episoodis LS § 224 lg 2 dispositsiooni vinklis alla keskmine – 0,41 mg/l kohta. Muid rikkumisi ei kaasnenud, kahju ei tekitatud. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga, mis on toime pandud otsese tahtlusega. Süüd suurendavaid faktilisi asjaolusid isiku teos ei ole tuvastatud. 4 Korduvalt kohuse selgitab menetlejale, et teo suurema või erilise ohtlikkuse igakordne rõhutamine karistuse taotlemisel ei ole põhjendatud ja jääb seetõttu tähelepanuta. Teo ohtlikkus on seaduseandja poolt arvestatud sanktsiooni määrade kehtestamisel. Kohus hindab rikkuja isikut. Ta on varasemalt kriminaalkorras karistatud korduvalt. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kaks kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad on seotud mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes. Kuriteod on toime pandud 19.02.2022 ning 11.06.2023. Nimetatud episoodide eest karistati menetlusalust isikut kohtu poolt 11.04.2022 kriminaalkorras

§ 424

lg 1 järgi (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) ja 07.12.2023 kriminaalkorras

§ 424

lg 2 järgi (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt). Vastavalt kohtuotsustele: 11.04.2022 kohtuotsus nr 1-22-2085: mõista isikule karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust;

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui isik 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli ajal kehtestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, sealhulgas alkoholi tarvitamise keelu. 07.12.2023 kohtuotsus nr 1-23-6757:

§ 65

lg 2 alusel liita mõistetud karistusele 11.04.2022 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 6 kuud 28 päeva vangistust, mõistes isikule lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 475 tundi.

§ 75

lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 p-s 2 sätestatu alusel kohustada isikut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, sealhulgas alkoholi tarvitamise keelu. Käesolevaks ajaks on ülalnimetatud karistus täidetud 27.02.2025 Lisaks, 11.02.2015 karistati isikut

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises tingimisi vangistusega 4 (neli) kuud katseajaga 1 (üks) aasta. Väärteokorras on isik karistatud menetleja 25.06.2020 otsusega LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 700 eurot. Menetlusalune isik vajab, kohtu arvates, käitumise korrigeerimist. Arvestades isiku süü suurust (alla keskmise), kergendavat asjaolu (kahetsus), rikkuja isikut ( korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest ) ja karistuse eesmärke, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, on põhjendatud karistada isik arestiga 9 päeva ehk keskmisest määrast väiksemal määral. Kohus leiab, et aresti puhul võimalik käesoleval juhul kohaldada asenduskaristust ja asendada 9 päeva aresti üldkasuliku tööga 9 tundi,

§ 69lg 1 ja 3 alusel.

Kohus märgib, et ÜKT ei ole eraldi karistuse liik ega karistusest vabastamine, vaid sama liiki karistuse, antud juhul aresti, teises vormis ärakandmine (Riigikohtu lahend 1-10-2476/18 p 17). Menetlusalune isik on nõus ÜKTga. Kohus kaalub, kas karistuse eesmärgid on saavutatavad samal määral nagu seda oleks aresti kohaldamisel. 5 asenduskaristuse kohaldamisel Enne käesolevat rikkumist, viimane samalaadne tegu oli toime pandud juunis

  1. Viimase kohtuotsusega mõistetud ÜKTd oli täidetud täies mahus, tähtajaliselt ja erakorralisi ettekandeid ( mis osutaksid vajadusele reageerida rikkumisetele) esitatud ei olnud. Ka peale ÜKTde sooritamist alates 27.02.2025 ei ole isik peaaegu aasta kestel süütegusid toime pannud. Isik on kahel korral, nimelt väärteo eest määratud rahatrahvi asemel kohaldatud ÜKTd ja vangistuse asemel kohaldatud pikemad ÜKD sooritanud nõuetekohaselt. Laiemas mõttes see annab kohtule aluse arvata, et isikul on teatud distsipliini potentsiaal, et ta saaks korraldada oma elu ja sooritada 2 kuuga 9 tundi ÜKTd. Kohus märgib, et isikule varasemalt kohaldatud ÜKD osutasid isikule teatud mõju. Kohus nõustub, et kohaldatud ÜKTd ei taganud süütegude toimepanemisest täielikku loobumist. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et alates juuni 2023 kuni 02.02.2026, kahe ja poole aasta kestel, ei ole isik ühtegi süütegu toime pannud. Kohus näeb isiku käitumises positiivset dünaamikat, võrredes näiteks isiku käitumisega
  2. ja
  3. aastatel. Seega ei saa öelda, et asenduskaristust ei tohi kohaldada, kuna sellega ei ole karistuse eesmärk saavutatav. Kohus möönab, et käesoleva rikkumise puhul on isiku käitumises tagasilanguse tunnuseid. Samas ei ole kohtu arvates isik nii lootusetu, et talle oleks ilmtingimata vaja kohaldada üksnes reaalset vabadusekaotuslikku karistusmeedet. Kohtuväline menetleja taotles kohaldada isikule lisakaristusena AM kategooria juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine käesoleval juhul ei ole põhjendatud karistamise eesmärkide saavutamise seisukohalt. Kohus leiab, et piisav on isikule mõistetud alla keskmise määral arest 9 päeva, selle asendamise vormis. LS § 94 lg 2 kohaselt AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne
  4. aasta
  5. jaanuari. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni
  6. aasta
  7. jaanuarini. Seega, menetlusalune isik omab nö sünniajast tingitud seaduslikku AM kategooria ( mopeed) juhtimise õigust, mille eksisteerimiseks ei pidanud isik midagi tegema seaduse alusel ehk läbida õiguse saamise protseduuri, välja arvatud sündima enne 01.01.
  8. Kohus ei näe siin õiguslikku probleemi juhuks, kui oleks kohtu arvates põhjendatud kohaldada lisakaristusena kasvõi konkreetse kategooria sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ( või üldjuhtimisõiguse äravõtmist). Juhtimisõiguse äravõtmisega seotud karistuse kohaldamisel ei oma tähtsust, millisel õiguslikul alusel on nimetatud õigus isikul tekkinud. LS § 224 lg 3 ei näe iseenesest piiranguid juhtimisõiguse äravõtmiseks lisakaristusena, ainuke piirang on

§ 50lg 2, mis käesolevat kohtuasja ei puuduta.

Teatud kategooria juhtimisõiguse äravõtmist on möönnud Tallinna Ringkonnakohus 16.06.2015 lahendis kohtuasjas 1-15-2006 p 5.3 . Lisakaristuse kohaldamise küsimuses on kohtupraktika välja kujunenud. Olulised kohtu arvates siin kaks momenti: Igal juhul mõistetud põhi- ja lisakaristus oma kogumis ei tohi ületada isiku süü suurust ja preventsiooni vajadust, 3-1-1-18-17 p 13: „Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine 6 iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12).“ Tegelikult sama mõtet on kohtupraktikas väljendatud ka hilisemalt, nt Riigikohtu lahend 1-226248 p 23. Teiselt poolt, korduvate rikkumiste puhul ( alkoholimäära ületamisega sõiduki juhtimine) on lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol pigem reegel ja see võib jätta kohaldamata erandlikel asjaoludel, Riigikohtu lahend 4-24-1237 p 14. Kohus leiab, et kuna tegemist ei ole

§ 424

lg 2 järgi toimepandud kuriteoga, ei ole lisakaristuse kohaldamine a priori kohustuslik, seega puudub kohtul kohustus mõista käesolevas kohtuasjas isikule lisakaristus. Just sellisel juhul, nimelt

§ 424

lg 2 järgi kuriteo toimepanemise puhul, pidas seaduseandja vajalikuks kehtestada kohustuslikku juhtimisõiguse äravõtmist. Muudel puhkudel jätkuvalt omab kohus kaalutlusõigust karistuse liigi ja määra valikul seadusega kehtestatud raamistikus, mis tagab igas konkreetses kohtuasjas karistuse individualiseerimist. Kohtu arvates karistuse eesmärkide saavutamiseks puudub vajadus mõista menetlusalusele isikule lisakaristus, sest mõistetav põhikaristus 9 päeva aresti vastab isiku süü suurusele ja on piisav eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks, samuti ühiskonna turvalisus on sellega samuti kaitstud. Üldist juhtimisõigust isikul ei ole ja ta ei ole seda õigust kordagi kuritarvitanud – ta sõitis mopeediga ( nii 19.02.2022 episoodis kui ka 11.06.2003), mida juhtida on tal õigus tulenevalt LS § 94 lg 2 sätestatust. Kohtu arvates on karistuse eesmärkide saavutamiseks olulisem, kui Sergei Panovile antakse aresti kohaldamise kaudu tõsine signaal, et seadusevastase käitumise jätkamise korral võib olla põhjendatud kohaldada tõsisemaid karistusmeetmeid, arvestades eripreventsiooni vajadust, ja tagada ühiskonna turvalisust täiendavalt - lisakaristuse kaudu. Vastavalt esitatud andmetele ( kinnipidamisprotokoll), viibis isik kinnipidamises 02.02.3026 kl 12:23 kuni 03.02.2026 kl 16:14 ehk karistuse arvestamisele kuulub 1 päev ehk 24 tundi kinnipidamisaega. Kandmisele kuulub 8 päeva aresti, mis on asendatav 8 tundi ÜKTga. ÜKTde sooritamise tähtaeg 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.