Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada 1
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-26-1289 A. K. hagi P. K. vastu elatise suurendamise nõudes. Kostja kinnitas hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse võtmise määruse kättesaamist eposti teel 26.01.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 09.02.2026, ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti 2
Tsiviilasjas nr XXX on 19.12.2022 kohtumäärusega (maksekäsk) kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 225,64 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi kohaselt on üldine elukallidus märkimisväärselt tõusnud, mistõttu ei kata varasemalt määratud elatis lapse tegelikke ülalpidamiskulusid. Hageja palub suurendada kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks tsiviilasjas nr XXX välja mõistetud igakuist elatist summas 225,64 eurot ning mõista välja kostjalt alates 01.02.2026 elatis summas 301 eurot kuus, tasumisele kuuluvana iga kuu hiljemalt 15. kuupäevaks, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis toodule. Hageja taotlusest lähtuvalt ja
K. arveldusarvele iga kuu 15. kuupäevaks. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb kostjal väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja
lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 678,24 eurot (301-225,64=75,36; 9*75,36=678,24 eurot). Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.