lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asjas menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kostja on võlgnevuse tasunud ning hageja soovib menetluse lõpetamist. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et vastavalt
juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine Hageja taotleb riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
Hageja on taotlenud riigilõivu tagastamist. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 425 eurot. Kohus tagastab hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 212,5 eurot arvelduskontole XXX. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on selgitanud hagejale menetluskulude nõudmise võimalust (dtl 37), kuid oma viimases menetlusdokumendis ei ole hageja menetluskulusid enam nõudnud. Kohus leiab, et arvestades keerukust kostjale dokumentide kätte toimetamisel, siis saab pidada hageja viimast menetlusdokumenti tema sooviks kohtukulusid kostjalt mitte välja nõuda ning kohus jätab kulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.