Obsah (4)

§ 175§ 173§ 176§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2026, Rapla Tsiviilasja number 2-18-12559 Tsiviilasi P.N kohustustest vabasta

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Süü vormid on nimetatud võlaõigusseaduse § 104 lg-tes 2-5.

§ 176

lg 1 kohaselt, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. 6. Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 09.05.2019 määrusega. Viie aasta tähtaeg möödus 09.05.2024 ja kohus otsustab käesolevalt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (

§ 175lg 1). 7. Kohustustest vabastamise otsustamisel on maakohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus. Praegusel juhul on võlgnik esitanud kohtule asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Kohus tuvastab tsiviilasja materjalide alusel järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud. 3 2-18-12559

1. Võlgnik on esitanud kohtule võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruanded, AS SEB Pank pangakonto väljavõtted perioodide 01.01.2019– 31.12.2019, 01.01.2020–04.05.2020, 26.04.2020–26.04.2021, 01.04.2021–01.04.2022, 01.04.2022–01.04.2023, 01.04.2023–10.01.2024 ja 20.10.2024-20.10.2025 kohta, samuti perioodi 05.01.2024–06.10.2025 maksekorraldused Eesti Töötukassa poolt P.N töövõimetoetuse väljamaksmise kohta ja perioodi 23.05.2024 – 06.10.2025 maksekorraldused Sotsiaalkindlustusameti poolt P.N sotsiaaltoetuse väljamaksmise kohta ning Eesti Töötukassa poolt välja antud töövõimekaart P.N töövõime kohta ja Sotsiaalkindlustusameti poolt välja antud kaart P.N puude kohta. Aruannete kohaselt on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul olnud XXXXXXXXXX. Aruannetest ja konto väljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekuteks kuude lõikes sotsiaaltoetused ja töövõimetoetused, mis ei ületa seadusega lubatud võlgnikule endale jäetavat osa, samuti üksikud ebaregulaarsed ülekanded eraisikutelt paarikümne euro suurustes summades.
2. Kohus kontrollis, et võlgnikul puudub registrite järgne vara – kinnistud, sõidukid ning äriühingud.
3. Võlausaldajatest Creditreform Eesti OÜ, Placet Group OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ, kes on loovutuse teel saanud BIGBANK AS nõude, paluvad jätta võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Maksu- ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada ja kohtutäiturid ei ole oma seisukohta avaldanud. Keskkonnaamet on seisukohal, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, seetõttu kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud keskkonnakahju hüvitise suhtes ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus.
4. Üldjuhul on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nimetatud kohustuse sätestab võlgnikule

§ 173lg 1.

Siiski tuleb isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus hinnata alati vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele - võlgniku elulisele olukorrale, s.t arvesse tuleb võtta võlgnikku tervislikku seisundit, võimalust leida töö, töö otsimist, ülalpeetavate olemasolu jms. Kohus võib kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui tõenditest tulenevalt on võlgnik tahtlikult varjanud oma tulu eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud olnud (

§ 175lg 2 p 2 ja § 173).

12. Praegusel juhul leiab kohus, hinnates võlgniku

§-st 173 tulenevate kohustuste täitmist ning konkreetse võlgniku puhul esinevaid erandlikke asjaolusid, et võlgnik on oma kohustusi esitada aruandeid täitnud ja ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ning ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid võlgniku kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise.

1. Riigikohus on 30.10.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-11-24696 selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab.
2. P.N puhul ei ole andmeid sissetulekute varjamise või põhjendamatu vähendamise kohta. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal olnud XXXXXXXXXX töövõimega, tema sissetulekud koosnevad töövõimetoetusest ja sotsiaaltoetusest. Ta ei ole teeninud sellist tulu, millest oleks tulnud teha väljamakseid võlausaldajatele (

§ 173lg-d 2 ja 4).

P.N Kada viibib alates XXXXXX üldhooldusteenusel XXXXXX, mida tõendab 20.10.2025 MTÜ 4 2-18-12559 XXXX teatis. Kohus leiab, et võlgnik ei ole saanud tulu, millest oleks tulnud teha väljamakseid võlausaldajatele (

§ 173lg-d 2 ja 4).

Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et võlgnikule makstavad töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus laekuvad MTÜ-le XXXX ning võlgnikule antakse isiklikuks tarbeks 30 eurot kuus. Tervisliku olukorra ja hooldusasutuses viibimise tõttu ei saa P.N-ilt mõistlikult oodata töötamist või töö otsimist, mis võimaldaks teenida suuremat tulu. Olemasolevast sissetulekust väljamaksete tegemine seadnuks ohtu P.N võime tagada endale minimaalsed elatusvahendid. 15. Kohus on seisukohal, et

§ 173lg-tes 1, 3, 4 ja 5 sätestatud võlgniku kohustusi P.N süüliselt rikkunud ei ole.

Aluseid võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ei ole. Kohus leiab, et konkreetse juhtumi asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, vabastades võlgnik kohustustest. Vastupidisele järeldusele ei anna alust ka võlausaldajate seisukohad menetluse lõpetamise osas. Kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei ole mõistlik, arvestades võlgniku elulisi asjaolusid (eelkõige tema tervislikku seisundit). 16. Kui kohus vabastab võlgniku oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (

§ 176lg 1).

17. Lääne-Viru Maakohtu 13.01.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1-23/05 mõisteti võlgnikult Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni, s.o alates 01.01.2021 Keskkonnaamet, kaudu) kasuks välja keskkonnakahju hüvitis summas 394 986 krooni, s.o 25 244,21 eurot. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti P.N-ilt välja keskkonnakahju hüvitis seonduvalt tema ebaseadusliku tegevusega ehk tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuga.

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgnik jätta võlausaldaja Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu nõude osas summas 23 063,78 eurot kohustustest vabastamata. Kohus selgitab, et võlgnikul on võimalus nimetatud nõude osas taotleda aegumise kohaldamist eraldi menetluses. 18.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

1. Menetlust lõpetavas määruses märgib kohus TsMS § 173 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 5