Obsah (10)

§ 152§ 124§ 46§ 47§ 67§ 71§ 43§ 121§ 4§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4659 Määruse kuupäev 23. veebruar 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X-i (X) kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15. juuli 2025. a otsuse nr P26-2025-318

) § 124 lõike 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 152

lõikest 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

§ 152

lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lõikele 2.

1. Kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse SKA
2. juuli
3. a otsuse nr P26-2025318043 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks teha asjas uus otsus (s.o vaadata tema
4. juuli
5. a taotlus uuesti läbi).
6. Kohus selgitab, et

§ 46

kohaselt ei ole kaebuse esitamine halduskohtule üldjuhul lubatud tähtajatult.

§ 47

lõike 2 järgi tuleb juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, esitada kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuigi

§ 47

esimene lõige käsitleb kohustuslikku kohtueelset menetlust, on sama paragrahvi teine lõige kohaldatav nii kohustusliku kohtueelse menetluse kui ka vabatahtliku vaidemenetluse korral (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. septembri
2. a määrus asjas nr 3-21-2395, p 12). Käesolevas asjas on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks SKA
3. augusti
4. a vaideotsus nr 5.2-3/19749-
6. Asja materjalidest nähtub, et SKA
7. augusti
8. a vaideotsus nr 5.2-3/19749-2 toimetati kaebajale kätte
9. augustil 2025 (haldusmenetluse seaduse § 26). Seda arvestades tulnuks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt
10. septembril 2025 (

§ 67lõige 4).

Kaebaja esitas kaebuse 18. detsembril 2025, s.o ületades

§ 47lõikes 2 sätestatud kaebetähtaega peaaegu kolm kuud.

14. Kaebaja ei vaidle vastu, et esitas kaebuse hilinenult, ning on kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja väitel tingis kaebuse hilinenult esitamise tema tervislik seisund (selg ja süda on haiged, peavalud). 15.

§ 71

lõike 1 kohaselt saab mööda lastud kaebetähtaja ennistada, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seejuures eristatakse, kas kaebetähtaja möödalaskmine toimus objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema üldjuhul esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esile toonud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kaebetähtaega järgida, mis annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendas kaebuse tähtaegselt esitamata jätmist enda tervisliku seisundiga. Kohus palus
2. jaanuari
3. a määruses kaebajal enda väiteid tõendada. Seega pidanuks kaebaja esitama kohtule näiteks väljavõtte terviseportaalist või arsti tõendi, mis kinnitanuks kaebaja väiteid kaebuse tähtaegselt esitamise võimatusest. Kaebaja esitas kohtule Tartu Ülikooli Kliinikumi meelespea, mille kohaselt on kaebajal
4. märtsil 2026 südame pärgarterite uuring, ning loetelu ravimitest. Kuigi on usutav, et kaebajal esineb tervisemuresid, ei nähtu haldusasja materjalidest selliseid asjaolusid, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamise kontekstis. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebajal võis küll terviseseisundist tulenevalt olla mõningaid raskusi või ebamugavusi, kuid praegusel juhul puuduvad andmed selle kohta, et ta ei oleks saanud kohtule kaebust esitada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebaja tervislik seisund oli perioodil
5. august 2025 kuni
6. september 2025 sedavõrd kriitiline, et see takistas tal kaebuse esitamist. Kaebaja tervisliku seisundi hindamine praegusel hetkel ei ole aga asjakohane.
7. Kohus leiab, et kaebaja ei olnud kaebetähtaja järgimisel ise piisavalt hoolikas. Kaebajat ei saa pidada isikuks, kes ei olnud võimeline ise välja selgitama kaebetähtaja arvutamise korda. SKA koostatud vaideotsus sisaldab ühemõttelist vaidlustamisviidet, selgitades, et otsusega mittenõustumise korral on kaebajal võimalik kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates. Säärase selgesõnalise juhise järgimine ei aseta teovõimelisele inimesele ebamõistlikult kõrget hoolsuskohustust.
8. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine ei ole vabandatav, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse osas, milles kaebaja taotleb SKA
9. juuli
10. a otsuse nr P26-2025-318043 tühistamist ning SKA kohustamist teha asjas uus otsus (s.o vaadata tema
11. juuli
12. a taotlus uuesti läbi). Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama SKA otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. See ei välista siiski kaebaja õigust esitada SKA-le uus puude raskusastme tuvastamise ja toetuse määramise taotlus ning vajaduse korral vaidlustada taotluse kohta tehtud uus otsus kohtus. II 19. Kaebaja soovib kohtu hinnangut asjas nr 3-2-1-79-02 tehtud Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsuse õiguspärasuse kohta. 20.

§ 121

lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Praegusel juhul soovib kaebaja sisuliselt vaidlustada tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahendit. Kohus selgitab, et tsiviilasjas jõustunud kohtulahendi vaidlustamise kord on ette nähtud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). TsMS § 702 lõike 1 kohaselt võib jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmisavaldus esitatakse TsMS § 706 lõike 1 kohaselt Riigikohtule. Seega kui kaebaja ei nõustu tsiviilasjas tehtud jõustunud lahendiga, siis on tal oma õiguste kaitseks olemas teistsugune kohtulik menetluskord. Halduskohus ei ole pädev sekkuma tsiviilasja menetlusse ega hindama tsiviilasjas tehtud kohtulahendite õiguspärasust.
2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121

lõike 1 punkti 1 alusel X-i kaebuse osas, milles ta taotleb asjas nr 3-2-1-79-02 tehtud Riigikohtu

1. juuni
2. a otsuse õiguspärasuse hindamist. III
3. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)