Obsah (9)

§ 468§ 313§ 405§ 407§ 637§ 162§ 173§ 174§ 178

2-24-129900 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2026.a, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-129900 Tsiviilasi,

§ 468lg 1 p 2).

Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, kui

§ 313

, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Määrata hageja Bondora AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 480 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja esindaja kulu 180 eurot (koos käibemaksuga).
3. Välja mõista kostjalt V.T hageja Bondora AS kasuks menetluskulude hüvitis summas 480 eurot. 1/3 2-24-129900
4. Välja mõita kostjalt V.T hageja Bondora AS kasuks menetluskulude hüvitiselt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
5. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. KOHTUOTSUSE SELGITUSED
6. Kohus menetleb

§ 405lg 1 p.

9 tulenevalt asja lihtmenetluses ning teeb kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. 2.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab kohus vajaduse korral anda krediidiandjale võimaluse esitada krediidi kulukuse määra või vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). 3. Kohus on antud asjas tulenevalt

§ 407

lg 1 otsuse õiguslikult põhjendatud ulatuse määratlemiseks omal algatusel kontrollinud, kas hageja nõude aluseks olev 28.12.2023 sõlmitud leping kehtib. Kohus on jõudnud järeldusele, et tarbijaga sõlmitud leping kehtib, kuna krediidi kulukuse määr (47,24%) ei ületa VÕS § 406 2 lg 1 sätestatud ülempiiri (28.12.2023 lepingu sõlmimise ajal kehtinud KKM määr 17,36% ning 3x määr 52,08%). Tarbija oli viivituses kolme järjestikuse (13.02.2024, 13.03.2024, 15.04.2024) osamakse tasumisega. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 16.04.2024 kostja avaldatud eposti aadressile, täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 17.05.2024. Hageja on hagiavalduse täienduses selgitanud nõude kujunemist ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist – hageja on analüüsinud kostja pangakonto väljavõtteid, teinud päringu maksehäire registrisse, kontrollinud kostja tegelikku maksevõimet. Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamine põhjendatud. 4. Edasikaebamise kord Tulenevalt

§ 637

lg 21 võetakse

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna.

1. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus 2/3 2-24-129900 toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.
2. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi täielikku rahuldamist, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, õigusabiteenuse kulu summas 180 eurot (ajakuluga 1,5h tunnihinnaga 120 eurot/tund), kokku seega 480 eurot. Samuti palus hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et nii riigilõiv kui ka hageja õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud, nende suurus pole ülemäärane. Nimetatud kulud tuleb kostjalt välja mõista. 8.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 3/3