Obsah (11)
§ 5§ 230§ 231§ 436§ 438§ 423§ 173§ 162§ 174§ 138§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-2124 Tsiviilasi AS LHV Pank hagi MMMarkFish O
§ 5
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 230
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
§ 231
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
§ 436
lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
§ 438
lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
- Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 19.12.2016 kliendileping ning 12.05.2020 kaardileping (dtl 13). Hageja tõi esile, et poolte vahel on sõlmitud kliendileping (dtl 6-12) kostja arveldusarve avamiseks, mille lahutamatuks osaks on makseteenuse lepingu tingimused (dtl 115-117), üldtingimused ja hinnakiri. Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping makseteenuse lepingu tingimustele. VÕS § 709 lg 1 järgi makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu. Makseteenuse pakkujale on seaduses sätestatud ammendavad alused, mil ta võib kliendi kontot debiteerida: kliendi juhise alusel, kolmanda isiku nõudmisel makseteenuse lepingus ettenähtud tingimustel või muul seaduses sätestatud juhul (VÕS § 713 lg 3). VÕS § 7241 lg 1 järgi maksetehing on maksjale siduv, kui ta on selle täitmiseks andnud nõusoleku (autoriseerimine). Nõusoleku võib anda enne tehingu tegemist või poolte kokkuleppel ka tagantjärele heakskiiduna. VÕS § 726 lg 1 kohaselt ei saa makseteenuse pakkuja klient maksejuhist tagasi võtta, kui maksejuhis on käesoleva seaduse § 7242 kohaselt kätte saadud ning kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. VÕS 7334 lg 1 järgi, kui on vaieldav, kas maksetehing on autoriseeritud või nõuetekohaselt täidetud, peab makseteenuse pakkuja tõendama, et maksetehing on autenditud, korrektselt dokumenteeritud, kontodel kajastatud ja tehingu tegemist ei ole mõjutanud ükski puudus.
- Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 19.01.2022 (makse tehtud 18.01.2022) kostja pangakontole nr XXXXXXXXX laekunud ettevõttelt CCCCCC kokku 28 936,64 USD (dtl 17). Hagiavalduse kohaselt taotles CCCCCC 31.01.2022 makse tagastamist maksja kontole (dtl 118). Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest nähtuvalt on hageja töötaja võtnud ühendust kostja seadusliku esindajaga, kes 31.01.2022 on andnud nõusoleku makse tagastamiseks (dtl 18-19). Kuivõrd kostja kontol puudusid vajalikud rahalised vahendid makse tagastamiseks, läks kostja arvelduskonto saldo miinusesse. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 25 856,37 euro tasumist olukorras, kus kostja pangakonto läks makse tagastamise tõttu eelnimetatud summa ulatuses miinusesse.
- Tagasinõude täitmise ajal kehtinud makseteenuse lepingu tingimuste (dtl 115-117) punktis 6.2 on sätestatud, et Klient võib Pangale antud Maksejuhise tagasi võtta Üldtingimustes Kliendi korralduste kohta ja Panga poolt antud juhistes sätestatud korras. Vaidlusaluse maksekorraldamise tagastamise ajal kehtinud hageja üldtingimuste punkti (dtl 120-123) 8.7 kohaselt on Klient on kohustatud tagama, et Kontol oleks Pangale esitatava korralduse täitmiseks vajalikud vahendid. Kui Kontol ei ole korralduse täitmiseks vajalikke vahendeid, 4 2-23-2124 on Pangal õigus jätta korraldus täitmata. Kui Pank siiski täidab Kliendi korralduse, siis ei loeta sellist korralduse täitmist arvelduskrediidi või lühikese positsiooni andmiseks Kliendile ega muuks sarnaseks tehinguks ning Klient on kohustatud viivitamatult kandma Kontole vahendid, mis oleks Kontol pidanud Korralduse täitmiseks olema.
- Kohus seisukohal, et olukorras, kus kostja seaduslik esindaja on andnud hagejale omapoolse nõusoleku tagasi kutsutud makse tagastamiseks, oli hageja poolt tehtud toiminud kooskõlas seaduse ning poolte vahel kehtinud lepingute ning makseteenuse lepingu ja üldtingimustega. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ei süvenenud, milline makse on tagasi kutsutud või kas kostja kontol on makse tagastamiseks piisavalt vahendeid, ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
- Hageja nõuab kostjalt ka viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lõikest 1 saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on viivismääraks vastavalt poolte vahel kokku lepitud hinnakirjale 0,1% põhiosamakselt päevas. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, on põhjendatud ka hageja viivisenõue.
- Kohus rahuldab hageja hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 25 856,37 eurot, kaardi kuutasu 2 eurot ning viivise 25 856,37 eurot. Kuivõrd hageja on kaardi kuutasu nõude summas 22 eurot võtnud tagasi, siis jätab kohus selles osas
§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud 18.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 19.
§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 20.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 21. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, so 1400 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (
§ 138lg 2).
Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 1400 eurot. 22.
§ 178
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 5