Obsah (5)

§ 201§ 90§ 16§ 2612§ 223

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 04.07.2023,Tallinnas koht Väärteoasja number 4-23-1575 (2317,23,004076; 2302,23,005416) Kohtunik Lea Pähkel Sekretär Liisa

) § 201 lg 2; § 261 2 lg 1 ja autoveoseaduse (AutoVS) § 721 järgi Menetlusalune isik C.S , isikukood XXX, xx kodanik, emakeel eesti keel, elukoht XXX, XXX-i, e-post xxxx Kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Triinu Riigor 03.07.2023 Kohtuistungi toimumise aeg Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 48 ning väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p 2, § 107-111, § 113;

§ 201lg 2; § 2612 lg 1 ja Auto

VS § 721 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista C.S

§-de 201 lg 2; § 261 2 lg 1 ja AutoVS § 72 1järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 sätteid arvesse võttes

§ 201lg 2 järgi arestiga 15 päeva.

1. C.S-il kuulub arest ära kandmisele Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskuses (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev.
2. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada C.S-i suhtes sundtoomist arestimajja.
3. Määrus edastada C.S-ile , PPA Põhja prefektuurile ja Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool soovib otsuse peale kaevata, tuleb sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu kantselei kaudu apellatsiooniteate esitamisest hiljemalt 02.08.
4. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 25.04.2023 koostatud väärteoprotokolli nr 2317,23,004076 järgi juhtis C.S 25.04.2023 kella 22.15 ajal Vabaduse pst. 154, liikudes Vikerkaare tn. suunas Nissan X-Trail, r/n xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli peatatud 08.0207.08.2023 või kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. C.S rikkus sellega

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse poolt 26.04.2023 koostatud väärteoprotokolli nr 2302,23,005416 järgi juhtis C.S 26.04.2023 kella 13.47 ajal Tähetorni tn (Veerme tn ja Veepiisa tn vahel) C kategooria mootorsõidukit MAN TGL 12.240 4*2 BL, r/n xxxx, registrimassiga 11990 kg teel, millel liiklemine on üle 3,5 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga keelatud liiklusmärgiga nr 313a „Veoauto sõidu keeld.“ Teostas veosevedu (muld), kontrollimisel ei esitanud nõuetekohast veodokumenti. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. C.S rikkus sellega

§ 16lg 2; § 90 lg 1 p 1; Auto

VS § 29 lg 1 p 4 nõudeid ja pani toime

§ 201lg 2; § 2612 lg 1 ja Auto

VS § 72 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. C.S kohtuistungile ei ilmunud. 21.06.2023 edastatud e-kirja kohaselt oli ta 03.07.2023 kohtuistungist teadlik. Kuna menetlusalusele isikule oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, kuid asja arutamise edasilükkamist ta ei taotlenud, pidi kohus võimalikuks arutada asja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel.
2. Kohtuistungil andis tunnistaja B.F ütluseid selle kohta, et täites 25.04.2023 tööülesandeid koos paarimehega, märkasid Vabaduse pst. ja Vikerkaare ristmikul valgusfoori juures mootorsõidukit, kes ületas enne lubava tule süttimist ristmiku ning tegi vasakpöörde ja keeras Vikerkaare tänavale. Peatasid sõiduki ning tuvastasid juhiks C.S-i , kellel oli juhtimisõigus peatatud. C.S-iga suheldes, said teada, et tema arvates oli see tegevus korrektne, sest kedagi tal ees ei olnud. Ütles neile veel, et läheb ka järgmisel päeval veokiga sõitma. 4.VTMS § 98 lg 5 korras avaldatud menetlusaluse isiku selgitustest nähtub, et 26.04.2023 juhtis ta mootorsõidukit MAN, r/n xxxx Tallinnas Tähetorni teel. Veoseks oli tal muld ning tunnistab, et rikkus 3,5T märki tähelepanematusest. Juhtimisõiguse peatamisest ta teadlik ei olnud.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud teod on täielikult tõendamist leidnud. Palub karistuse mõistmisel arvestada isiku süü suurust, õiguskorrakaitsmise huve, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning menetlusaluse isiku iseloomustavaid andmeid, s.o varasemat karistatust ning leiab, et C.S-i tuleb karistada arestiga 15 päeva, mis tuleb kanda ära hiljemalt 30.09.
5. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et C.S-i süü

§-de 201 lg 2; § 261 2 lg 1 ja AutoVS § 72 1 järgi rikkumistes on tõendamist leidnud kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega. 7.

§ 2612

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine 8.

§ 2612

lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. 9. Antud asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks

§ 16

lg 2, mille järgi peab liikleja juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina. Juhtimisena on käsitatav isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. 10. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse C.S-ile ette seda, et tema 26.04.2023 kella 13.47 ajal Tähetorni tn (Veerme tn ja Veepiisa tn vahel) C kategooria juhtis mootorsõidukit MAN TGL 12.240 4*2 BL, r/n xxxx, registrimassiga 11990 kg teel, millel liiklemine on üle 3,5 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga keelatud liiklusmärgiga nr 313a „Veoauto sõidu keeld.“ 11. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 26.04.2023 juhtis C.S veoautot, mille täismass ületas 3,5 tonni. Sõiduki detailandmete päringu väljatrükist nähtuvalt on C.S-i poolt juhitud mootorsõiduk MAN TGL 12.240 4*2 BL, r/n xxxx, N2 kategooria mootorsõiduk (veoauto). Majandus ja Kommunikatsiooniministri 16.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 5 punkti 2 kohaselt on N kategooria (veoauto) sõidukid on vähemalt neljarattalised veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid:

1. a)N1 kategooria on sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 t;
2. b)N2 kategooria on sõiduk, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12 t;
3. c)N3 kategooria on sõiduk, mille täismass on üle 12 t. 12. Samuti puudub vaidlus selles, et C.S juhtis 26.04.2023 N2 kategooria sõidukit alas, kus liiklemine oli üle 3,5 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga keelatud liiklusmärgiga nr 313a „Veoauto sõidu keeld.“ Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt juhtis ta 26.04.2023 mootorsõidukit MAN TGL 12.240 4*2 BL, r/n xxxx, mille veoseks oli muld Tähetorni tänaval (Veerme tn ja Veepiisa tn vahel) ning ta rikkus 3,5 tonni keelavat liiklusmärki tähelepanematusest. 13. Kohus leiab, et väärteomenetluses on väärteokoosseisu olemasolu eelpool märgitud tõenditega tõendamist leidnud. Kuna menetlusalune isik juhtis C kategooria mootorsõidukit MAN TGL 12.240 4*2 BL, r/n xxxx teel, kus liiklemine oli üle 3,5 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga keelatud liiklusmärgiga nr 313a, siis rikkus ta

§ 16

lg 2 nõudeid ja pani toime väärteo

§ 2612lg 1 mõttes. 14. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et C.S oleks keelava liiklusmärgi läbinud tahtlikult. Küll aga pani C.S väärteo toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes, st pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. C.S on osundanud, et ta ei pannud keelavat liiklusmärki tähele. 15. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 16.

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine(episood 25.04.2023) 17.

§ 201

lg 2 näeb ette vastutusele võtmist isikut, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. 18. Käesolevas asjas on rikutud õigusnormiks

§ 90

lg 1 p 1, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

1. 25.04.2023 koostatud väärteoprotokolli nr 2317,23,004076 kohaselt juhtis C.S 25.04.2023 kella 22.15 ajal Vabaduse pst. 154, liikudes Vikerkaare tn. suunas Nissan XTrail, r/n xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
2. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et C.S kõrvaldati 25.04.2023 mootorsõiduki Nissan X-Trail r/n xxxx juhtimiselt seetõttu, et tal puudus vastava kategooria juhtimisõigust. Ühtlasi nähtub protokollist, et C.S on omakäeliselt kirjutanud, et soovib otsust e-posti teel.
3. Kohtuistungil antud tunnistaja B.F-i ütluste kohaselt peatas ta tööülesandeid täites 25.04.2023 sõiduki, mida juhtis C.S ning kellel puudus juhtimisõigus. Tunnistaja selgitas, et jäi Vabaduse pst ja Vikerkaare tänava ristmikul seisma, sest fooris põles punane tuli. Ka kaebaja peatus oma autoga punase foori tule ees, aga siis otsustas sooritada punase tulega pöörde Vikerkaare tänavale. See äratas tähelepanu, sest C.S rikkus liiklusseadust ja nad otsustasid paarinaisega peatada auto ja kontrollida juhi dokumente ning temaga vestelda. Peale isikuandmete kontrolli selgus, et tal on peatatud juhtimisõigus ja edasi alustati menetlustoimingutega. Tunnistaja selgitas, et C.S-i arvates ta punase tule alt läbi sõites midagi ei rikkunud, ühtlasi teavitas politseiametniku, et järgmisel päeval läheb veokiga sõitma. C.S kinnitas tunnistajale, et ei olnud teadlik juhtimisõiguse peatamisest. Tunnistaja sõnul ta ütles C.S-ile, et ta ei tohi ka järgmisel päeval autoga sõita.
4. Detailandmete päringu väljavõttest nähtub, et C.S-il on alates 08.02.2023 juhtimisõigus äravõetud.
5. Karistusregistri väljavõttest ning 20.01.2023 väärteootsusest nr 2302,22,017681 nähtub, et C.S mõisteti 20.01.2023 süüdi

§ 223

lg 1 ja NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv ja võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Ühtlasi nähtub karistusregistri väljavõttest, et rahatrahv on tasutud 03.02.2023. 24. Seega oli C.S 25.04.2023 sõidukit juhtides isikuks, kellelt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud ning menetlusalune isik rikkus sõidukit juhtides

§ 90

lg 1 p 1 keeldu – mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

1. 20.01.2023 otsusest väärteoasjas nr 2302,22,017681 nähtub, et ühe otsusega määrati C.Sile karistused (s.o. rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks) kahe erineva väärteo eest, millest ühe s.o. rahatrahvi ta veebruariks 2023 oli maksnud. Seega pidi olema C.S eelnimetatud otsuse kätte saanud ja 25.04.2023 täiesti teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud kuni 6 kuuks s.o. kuni 07.08.2023, kuid sellele vaatamata otsustas juhtida Nissan XTrail, r/n xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani C.S antud väärteo toime kavatsetult.
2. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 27. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 28.

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine (episood 26.04.2023) 29.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis 26.04.2023 kella 13.47 ajal mootorsõidukit MAN TGL 12.240 4*2 BL, r/n xxxx, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. 30. Ka käesolevas asjas on rikutud õigusnormiks

§ 90

lg 1 p 1, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

1. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et C.S kõrvaldati 26.04.2023 mootorsõiduki MAN TGL 12.240 4*2 BL, r/n xxxx juhtimiselt seetõttu, et tal puudus vastava kategooria juhtimisõigust.
2. Detailandmete päringu väljavõtte kohaselt oli C.S-il alates 08.02.2023 juhtimisõigus äravõetud.
3. Karistusregistri väljavõttest ning Politsei-ja Piirivalveameti 20.01.2023 otsusest nähtub, et C.S mõisteti 20.01.2023 süüdi

§ 223

lg 1 ja NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv ja võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

1. Kohtu hinnangul pani C.S teo toime kavatsetult. Kohus loeb menetlusalune isiku ütlused juhtimisõiguse puudumise mitteteadmise osas täielikult ennast õigustavaks, sest päev varem, s.o 25.04.2023 eemaldati C.S mootorsõiduki juhtimiselt just sama aluse tõttu. 25.04.2023 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse allkirjastas C.S omakäeliselt, samuti ka väärteoprotokolli AB 1608467 nr
2. Tunnistaja B.F-i ütlused kinnitavad üheselt seda, et C.S pani 26.04.2023 teo toime kavatsetult. Tunnistaja selgitas kohtus, et C.S oli 25.04.2023 neile lubanud, et asub mootorsõidukit juhtima ka järgmisel päeval. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuna need on detailsed, vastuoludeta ning kohtuliku uurimise käigus ei selgunud, miks peaks tunnistaja olema huvitatud tegelikkusele mittevastavate ütluste andmisest.
3. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

1. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. AutoVS § 72 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine
3. AutoVS § 721 näeb ette vastutust autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmise eest.
4. Käesolevas asjas on rikutud õigusnormiks AutoVS § 29 lg 1 p 4, mille kohaselt peavad autojuhil olema kaasas ja ta peab esitama kontrollijale dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul korraldatav veosevedu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele, kui need dokumendid on nõutavad.
5. C.S-ile heidetakse väärteoprotokolli järgi ette seda, et 26.04.2023 kella 13.47 ajal Tähetorni tn (Veerme tn ja Veepiisa tn vahel) juhtides C kategooria mootorsõidukit MAN TGL 12.240 4*2 BL, r/n xxxx ning teostas veosevedu (muld), ei esitanud ametnikule nõuetekohast veodokumenti.
6. AutoVS § 11 lg 2 1 kohaselt oma kulul korraldatav riigisisene veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km, peab vastama ülalnimetatud määruse artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on ettevõtja kohustatud tõendama, et tema oma kulul korraldatav veosevedu vastab ülalmärgitud nõudele ning kui nimetatud nõudele vastavust ei tõendata, loetakse vedu tasuliseks autoveoks. Sama paragrahvi lõike 5 punkti 1 kohaselt oma kulul autovedu korraldav ettevõtja on kohustatud tagama, et tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autovedu teostav autojuht täidab oma kulul korraldataval autoveol kehtivaid nõudeid.
7. Väärteo materjalidest nähtuvalt nõuetekohast veodokumendi esitamata jätmise osas vaidlust ei ole. Antud rikkumist süüdlane eitanud ei ole, on kinnitanud, et 26.04.2023 teostas ta veosevedu.
8. Kohus märgib, et veosevedu saab vastata ülalviidatud määruse nõuetele vaid juhul, kui see vastab kõigile artikli 1 lõike 5 punkti d alapunktidele nii veetava veose, reisi eesmärgi, mootorsõiduki juhi, vedava sõiduki ja sellise veoseveo lisategevusala osas. Käesoleval juhul reisi eesmärgi ja veose kohta menetlusalune isik liiklusjärelevalveteostajale mingeid andmeid ega dokumente esitada ei olnud, mida ta oli kohustatud tegema.
9. Kuivõrd C.S teostas veosevedu ning kontrollimisel jättis esitamata veodokumendi, siis rikkus ta AutoVS § 29 lg 1 p 4 nõuet ning pani toime AutoVS § 721 sätestatud autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmise.
10. Kohtu hinnangul pani C.S teo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. C.S osutas veoteenust ning töötas väärteo toimepanemise ajal OÜ xxxx teostades veosevedu. Sõidugraafiku väljatrükist nähtuvalt ei olnud tegemist ühekordse töökorraldusega, mistõttu pidi C.S teadma, millised on nõudeid on tal vaja täita.
11. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
12. Karistus
13. KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 49.

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Trahviühik on rahatrahvi baasisumma, mille suurus on neli eurot. 50.

§ 2612

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest.

1. AutoVS § 721 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut.
2. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on kõik inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu on väärteod toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 201

lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada

§ 201lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

53. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel suur, sest C.S on nimetatud teo kavatsetult toime pannud kahel päeval järjest. Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik on rikkumise teisel päeval, s.o 26.04.2023 toime pannud lisaks veel kaks väärtegu, so

§ 2612lg 1 ja Auto

VS § 721 järgi kvalifitseeritud väärteod, mis muudab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü keskmisest oluliselt suuremaks. 54. Kohus karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud-C.S mingisugust kahetsust terve menetluse kestel avaldanud ei ole. C.S-i karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada C.S-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 55.

§ 201

lg 2 alusel saab mõista karistuseks rahatrahvi või aresti, siis tuleb esmalt kaaluda, kas C.S-i suhtes on otstarbekas kohaldada kergemat karistusliiki, so rahatrahvi. Väärteotoimikus olevatest karistusandmetest nähtub, et C.S-i on varem nii kriminaal-kui ka väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Kriminaalkorras on teda karistatud joobes juhtimise eest tingimisi karistuse kohaldamisega. Väärteokorras on teda eelnevalt rahatrahviga karistatud, kuid mingeid järeldusi C.S sellest teinud ei ole jätkates regulaarselt liiklusseaduse rikkumist. Kuna kergem karistusliik ei ole C.S-i suunanud õiguskuulekale teele ning käesolevas asjas on ta toime pannud mitu väärteo rikkumist, siis ei ole kohtu hinnangul enam kergem karistusliik C.S-ile piisav. 56. Kohtu hinnangul peab karistuse mõistmisel arvestama kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Kohus, arvestades C.S-i süü suurust, karistust kergendavate asjaolude puudumist, varasemat karistatust liiklusalaste rikkumiste eest, peab vajalikuks mõista C.S-ile karistuseks arest ja seda sanktsiooni keskmises määras. Kuna C.S täitis oma tegevusega (so sõiduki juhtimisega) kolm erinevat väärteokoosseisu, siis tuleb C.S süüdi mõista

§-de 201 lg 2; § 2612 lg 1 ja AutoVS § 72 1 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 sätteid arvesse võttes

§ 201lg 2 järgi arestiga 15 päeva.

C.S-il kuulub arest ära kandmisele Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskuses (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada C.S-i suhtes sundtoomist arestimajja. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik