) § 1050 lg 1 ja § 104 lg 2). Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis välistaksid süü
ÜS) § 68 lg 5 alusel hageja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagejal ei ole õigust keelduda annaku üleandmisest
Hageja nõue kostja kui pärandvara õigusliku aluseta laiali jaganud isiku vastu tuleneb
§-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 5. Hageja saab nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist endale ka siis, kui teine kaaspärija ei esita hagi või pärijad ei ole pärandvara jaganud. Hagejal kui kannatanu vara mõttelise osa pärijal oli õigus nõuda kahju hüvitamist terves ulatuses, sest kaasomanikud on kolmandate isikute suhtes AÕS § 71 lg-st 4 tulenevalt solidaarvõlausaldajad
Asjaolu, et hageja nõuab üksnes poole kahju hüvitamist, ei välista tema õigust esitada hagi. AÕS § 68 lg-te 1 ja 3 ning PärS § 1 lg 1 ja § 3 lg 1 järgi on hageja vara ja omand üksnes see pärandaja vara, mis oli olemas viimase surma hetkel. Samas ei ole välistatud, et kostja tekitas pärandaja raha käsutamisega talle kahju juba enne tema surma. Hagejal on pärandaja üldõigusjärglasena õigus nõuda ka pärandajale tekitatud kahju hüvitamist (PärS § 130 lg 1). Kostja väidetest, et pärandaja andis talle korraldusi haudade hooldamiseks ja tema kontol oleva raha ülekandmiseks ja sularahana väljavõtmiseks, saab järeldada, et pärandaja ja kostja vahel oli käsundussuhe. Tuvastamaks käsunduslepingu sõlmimise asjaolud, tuleb hinnata kostja kriminaalasjas kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusi. Kuigi kostja ütlused erinevad osaliselt, ei ole need ebausaldusväärsed. Ütlused on põhiosas samad, detailsed ja eluliselt usutavad, hilisemates ütlustes on kostja oma varasemaid ütlusi täpsustanud. Kostja viimaste ütluste kohaselt andis ta 6.–21. veebruaril 2018 pärandaja pangakontolt väljavõetud raha pärandaja kätte või jagas pärandaja soovi kohaselt 4
Maakohus ei hinnanud, kui kaua kestis pärandaja kostjale antud volitus tema esindamiseks pangas ning kas see lõppes pärandaja surmaga. Maakohus tuvastas, et pärandaja volitas kostjat 11. mail 2017 end panga ees tähtajatult esindama. Kuigi volitus ei andnud kostjale õigust raha käsutada, oli tal õigus teha ülekandeid ja võtta pangakontolt raha. Pärandaja raha kolmandatele isikutele ülekandmine ei ole pärijate huvides
Õigusliku aluse kindlakstegemiseks tuleb analüüsida, kas pärandaja kinkis oma vara kolmandatele isikutele. Kinkelepinguid ei vormistatud kirjalikult. Kinkija suuline kingisaaja rikastamise kohustust sisaldav pakkumus on siduv üksnes juhul, kui kinkija oma lubaduse täidab (
Raha ülekandmine ei ole tehing, vaid sooritus. Kuigi kinkeleping on ühekülgne leping, peab ka lubaduse saanud pool olema nõus sellega, et kinkija teda tasuta rikastab. Ta võib sellest keelduda, kuid ei pea aktiivselt käituma (nt raha tagastama). Kuna TsÜS § 68 lg-te 1 ja 3 järgi on tahte avaldamine lubatud ka käitumisega, piisab lepingu sõlmimise ettepanekuga nõustumuseks kinke vastuvõtmisest. Kolmandad isikud võtsid raha vastu osal juhtudel enne ja osal juhtudel pärast pärandaja surma. Kuna pärandaja ei saanud teha kinkelepingut pärast oma surma, tuleb hinnata, kas pärandaja sõlmis kinkelepingud oma eluajal. Kostja ütlustest saab järeldada, et pärandaja kinkis enne oma surma 20 000 eurot kostjale ja 5000 eurot kostja pereliikmele. 20 000 euro osas saab kostja sooritust endale raha kandmisel vaadelda käsundi täitmisena käsunduslepingu alusel kinkelepingu täitmiseks. 5000 euro andmist pärandaja poolt kostja pereliikmele saab vaadelda kinkena, mille tarvis ei kehti vorminõuded. Kostja ütlustest saab järeldada ka seda, et pärandaja ei soovinud muuta end oma eluajal rahatuks. Pärandaja tegi korraldusi oma surma puhuks. Näiteks soovis ta, et hageja venna jaoks tuleks raha välja võtta pärast tema surma, aga enne surma registreerimist. Seega võib olla tegemist ka kinkelepinguga pärandaja surma puhuks
Sellisele lepingule kohaldatakse testamentaarse annaku või testamendi sätteid, kuid kui selline kinkelepingust tulenev kohustus täidetakse kinkija eluajal, kohaldatakse sellele kinkelepingu kohta sätestatut. Kui surma puhuks sõlmitud kinkelepingu ese on raha, kohaldatakse lepingule testamentaarse annaku kohta sätestatut (PärS § 56). Kui kinkeleping surma puhuks ei ole nõuetekohases vormis, ei ole surmapuhuseid korraldusi kehtivalt tehtud. Kuna kinkelepinguid ei saanud sõlmida pärast pärandaja surma ja pärandaja ei sõlminud nõutavas vormis kinkelepinguid oma surma puhuks, on
Maakohus tuvastas, et pärast matusekulude mahaarvamist jäi pärandvarasse veel 3640 eurot, millest hagejal oleks õigus saada 1820 eurot. Kahju suuruse määramisel ei saa arvestada 1500 euroga, mille kostja võttis pärandaja pangakontolt viimase eakatekodu kulu kandmiseks. Kostja ütlustest saab järeldada, et pärandaja pangakontolt võetud ülejäänud raha andis kostja üle erinevatele isikutele pärast pärandaja surma. Kuigi kostja on leidnud, et ta tegi seda käsunduslepingu alusel, ei ole see õiguslikult võimalik, sest käsundusleping lõppes pärandaja surmaga. Raha väljavõtmiseks oli kostjal volitus, mis kestis samuti kuni pärandaja surmani. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kuna ta päris pärandaja koduse vara, päris ta ka ümbrikutes kodus olnud raha. Kostja ei ole avaldanud, et pärandaja tahe oli 5
Kostja võttis pärandaja pangakontolt või tegi sellelt ülekandeid kokku 98 000 euro ulatuses, sh enne pärandaja surma 76 400 eurot ja pärast pärandaja surma 22 400 eurot. Pärandvaraks ei saa pidada 20 000 eurot, mille pärandaja oli kinkinud kostjale, ja 5000 eurot, mille pärandaja oli kinkinud kostja ühele pereliikmele. Pooled ei vaidle, et pärast surma kaaspärijale kantud 20 000 eurost on viimane maksnud poole hagejale. Kostjal oli õigus saada 1560 eurot matuste korraldamise eest, mistõttu selles osas ei ole hagejale kahju tekkinud. Seega tekkis hagejale kahju 25 720 eurot ((98 000 - 20 000 – 5000 - 20 000 - 1560) ÷ 2). Kuna sellest on maakohus rahuldanud hageja nõude 1820 euro ulatuses (3640 ÷ 2), tuleb lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja 23 900 eurot (25 720 - 1820). Hagejale tekkinud kahju on hõlmatud
normi eesmärgiga (
Kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole (
Kostja vähendas pärandaja vara vähemalt hooletusest (
Hageja saab keelduda nõusoleku andmisest annaku täitmiseks, kuni kostja on hüvitanud talle kahju.
rakendusala hõlmab mh asjaõiguslikke nõudeid, mis on tekkinud pärimisõigusest.
lg 5 alusel tuleb hageja ringkonnakohtu istungil esitatud taotluse alusel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse. Ringkonnakohus eksis TsÜS § 125 lg 2 p 9, TsÜS § 125 lg 3 ja
Ringkonnakohus leidis valesti, et pärandaja käsund lõppes tema surmaga. Asjaolu, et kostja ei jõudnud ümbrikke enne pärandaja surma üle anda, ei mõjutanud käsundit ega kinkelepinguid. Kinkelepingu täitmiseks andis pärandaja ümbrikud kostja kätte ning see ei olnud pärandvara või läks kostjale üle annakuna koos korteri muu sisustusega. Ringkonnakohtu järeldused on vastuolulised, kuna ühest küljest mööndi, et on tõendatud pärandaja soov kinkida raha kolmandatele isikutele. Samas leiti, et kostja ei võinud raha pärast pärandaja surma kolmandatele isikutele üle anda ning kui kostja ei jõudnud raha enne pärandaja surma üle anda, siis ei saa seda käsitada rahana, mis asus korteris ja mille omandiõigus on koos korteriga annakusaajal. Kui lähtuda ringkonnakohtu seisukohast, et käsundusleping lõppes pärandaja surmaga, siis ei ole alates surma hetkest oluline, milline oli pärandaja soov raha suhtes enne surma. Kui käsundusleping lõppes ja see sularaha oli korteris, mille omandas annakuna kostja, siis järelikult omandas ta ka vaidlusaluse sularaha. Ringkonnakohus ei arvestanud, et 45 000 eurot läks kolmandatele isikutele üle pärandaja kinkena. Kolmandad isikud on kriminaalasjas kinnitanud, et said kostjalt ümbrikud sularahaga ning kaks isikut kinnitasid ka seda, et nad teadsid kinkest ega vaielnud sellele vastu 11. Hageja esitas vastukassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada 12 500 euro kostjalt välja mõistmata jätmise osas ning saata asja selles osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 6
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja 39 400 eurot, s.o poole rahast, mille kostja võttis või kandis pärandaja pangakontolt endale ja kolmandatele isikutele. Kostja nõudis hagejalt annakuks määratud korteriomandi omanikukande muutmiseks ja omandi kostjale üleandmiseks vajalike tahteavalduste andmist. Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1820 eurot ja viivise, ning kostja hagi täielikult, kohustades hagejat andma tahteavaldused korteriomandi kostjale üleandmiseks ja sellekohase kinnistusraamatu kande tegemiseks. Kostja ei vaidlustanud temalt 1820 euro ja sellelt arvutatud viivise väljamõistmist. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäi rahuldamata, s.o 37 580 euro ja sellelt arvutatud viivise saamiseks, samuti kostja hagi rahuldamise osas. Ringkonnakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude täiendavalt 23 900 euro ja sellelt arvutatud viivise osas. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse kostja hagi rahuldamise osas, kuid määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et hagejal on kohustus anda tahteavaldus pärast seda, kui kostja on hüvitanud temale kahju või hageja on sattunud vastuvõtuviivitusse. Kostja hagi rahuldamise osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud (TsMS § 655 lg 2 p 1). Kostja vaidlustab ringkonnakohtu otsuse temalt 23 900 euro ja sellelt arvutatud viivise väljamõistmise ning kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas. Hageja vaidlustab ringkonnakohtu otsuse kostjalt 12 500 euro välja mõistmata jätmise osas. Ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohtud jätsid rahuldamata hageja nõude 1180 euro ja sellelt viivise saamiseks. Seega vaidlevad pooled kassatsiooniastmes selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale 7
järgi kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel ei järgitud kirjaliku vormi nõuet. Hageja väidab vastukassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus hindas tõendeid valesti. TsMS § 688 lg 5 kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Samuti ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. Hageja ei ole väitnud, et ringkonnakohus jättis mõne tema esitatud tõendi tähelepanuta. Ringkonnakohus on asjas esitatud tõendeid hinnanud ja oma järeldusi piisavalt põhjendanud. 16. Kostja kassatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles kostja vaidlustab temalt 23 900 euro ja sellelt arvutatud viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus tuvastas, et pärast pärandaja surma üle antud raha ei soovinud pärandaja ära anda oma eluajal, vaid tegemist oli kinkega surma puhuks. Ringkonnakohus ei ole seda järeldust tehes menetlusnorme rikkunud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kinkeleping surma puhuks peab
S §-des 20–24. Pooled ei ole menetluses väitnud, et pärandaja tegi kinkelepingud mõnes testamendilt nõutavas vormis. Kostja tugineb suulistele kinkelepingutele. Ka tavaline kinkeleping peab
Suuline kinkeleping loetakse
Kohtud on tuvastanud, et pärandaja eluajal kinkelepinguid ei täidetud. Seega on kinkelepingud TsÜS § 83 lg 1 kohaselt vorminõude rikkumise tõttu tühised. 17. Ringkonnakohus leidis aga ekslikult, et hagejal ei ole raha saanud isikute vastu nõudeid alusetust rikastumisest tulenevalt. Kostja on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et ta andis pärandaja pangakontolt pärandaja käsundi alusel võetud raha kolmandatele isikutele pärandaja kinkelepingu alusel. Olukorras, kus tehingud on tühised, tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt (TsÜS § 84 lg 1). Saadu tagastamise nõue on suunatud isiku vastu, kes oli soorituse saaja (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 18). Järelikult on hagejal
§-st 1028 tulenev alusetu rikastumise nõue kolmandate isikute vastu. Olukorras, kus kostja on õigustamatult andnud raha tasuta üle, on võimalik seda tagasi nõuda ka
18. Kolleegium peab kohtupraktika ühtlustamiseks vajalikuks märkida, et Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et
lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Sellest võis järeldada, et
lg 1 ei kohaldu juhul, kui sooritus tehti ilma tahteta täita mingisugust kohustust (RKTKo 10.12.2019, 2-16-10632/78, p 11.1). Kolleegiumi hinnangul ei ole mõistlikku põhjendust piirata alusetu rikastumise nõude esitamist olukorras, kus sooritus on tehtud juhuslikult, ilma tahteta mingit kohustust täita. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks muuta oma varasemat seisukohta ning leiab, et
kohaldub ka siis, kui isik on teinud teisele isikule õigusliku aluseta soorituse, kuid ei soovinud sellega täita mingisugust kohustust. Seega saab soorituse saaja vastu esitada alusetu rikastumise nõude nii olukorras, kus sooritus tehti igasuguse tahteta täita mingisugust kohustust, kui ka siis, kui sooritusega sooviti täita kohustust, mida ei olnud või mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. 8
Kostja on menetluses järjepidevalt väitnud, et ümbriku 10 000 euroga andis ta hageja vennale, ning viimane on seda ka kinnitanud. Ringkonnakohus kirjeldas otsuse p-des 11.2-11.3 kostja ütlusi kriminaalasjas, kuid ei ole seda hüvitise suuruse määramisel sisuliselt hinnanud, rikkudes sellega TsMS § 654 lg-id 4 ja
Vastastikuse täitmise kohaldamine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes (RKTKo 13.12.2021, 2-20-5160/64, p 13; RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44, p-d 20–24). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et täidetud on
lg 1 eeldused selleks, et hageja võiks keelduda korteriomandi kostjale üleandmisest enne, kui kostja on täitnud enda rahalise kohustuse hagejale. Seega määras ringkonnakohus põhjendatult
Kuna Riigikohtu otsuse tulemusena on kostja kohustatud maksma hagejale üksnes maakohtu otsusega väljamõistetud raha, tuleb ringkonnakohtu otsuses määratud täitmise viisi muuta, sidudes hageja kohustuse anda korteriomandi üleandmiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud tahteavaldused kostja kohustusega maksta hagejale 1820 eurot ja sellelt arvutatud viivist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.