Obsah (19)
§ 114§ 328§ 436§ 139§ 207§ 266§ 394§ 68§ 121§ 65§ 117§ 115§ 2§ 118§ 21§ 27§ 32§ 56§ 451-09-11027 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2013.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-11027 (09250000333) Kohtunik Rubo Kikerpil
§ 114
p 1 järgi Kriminaalasi Kardo Kruusmaa süüdistuses järgi
§ 114
p 1 ja § 121 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav I.Q Elu- või asukoht ja aadress: X Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: eesti Haridus: X Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: X Karistatus: kriminaalkorras karistatus puudub. Tõkend:16.02.2009-17.02.2009.a kahtlustatavana kinnipidamine 17.02.2009.a kohaldatud tõkend - vahistamine Kaitsja Vandeadvokaat Paul Järve Süüdistatav KARDO KRUUSMAA Elu- või asukoht ja aadress: X Isikukood või sünniaeg: 38102174227 Kodakondsus: eesti Haridus: X Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: X Karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1
(15)1-09-11027 1) 09.02.1998.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus: 4k katseaeg: 2a 2) 22.02.2002.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus: 1a katseaeg: 1a 6k 3) 06.03.2003.a Pärnu Maakohtu poolt
§ 328
lg 2 p 1,
§ 436
lg 2 alusel mõisteti vangistus: 1a 10k 1p 4) 22.02.2005.a Pärnu Maakohtu poolt
§ 139lg 2 p 1,2,3; Kr
K § 140 lg 2 p 1,2,3;
§ 207
’1 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 1a katseaeg: 2a 5) 03.10.2008.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt
§ 266
lg 2 p 3 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 10k katseaeg: 3a 6) 25.06.2010 Harju Maakohtu poolt
§ 394lg 2 p 1, 2 alusel vangistus 2 aastat, mis asendati 1460 t ÜKT-ga.
Tõkend:16.02.2009-17.02.2009.a.kahtlustatavana kinnipidamine 17.02.2009.a kohaldatud tõkend - vahistamine Kaitsja Alar Salu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311 - § 313 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.Q
§ 114
p 1 järgi ja karistuseks mõista kaheksa aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata tema karistusaja algust alates kinnipidamisest 16.02.2009.
a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista Kardo Kruusmaa süüdistuses
§ 121järgi.
Süüdi tunnistada Kardo Kruusmaa
§ 114
p 1 järgi ja karistuseks mõista üksteist aastat vangistust.
§ 65lg 1 alusel liita karistusega Harju Maakohtu 25.06.2010.
a. otsusega mõistetud, kuid kandmata 2-aastane vangistus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista üksteist aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata tema karistusaja algust alates kinnipidamisest 16.02.2009.
a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada VÕS § 1043 alusel E.Y tsiviilhagi ja tema kasuks välja mõista solidaarselt I.Q-lt ja Kardo Kruusmaalt 392,10 €. Välja mõista I.Q-lt riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alustel: Sundraha seoses I astme kuriteo toimepanemisega 800 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 20.73 € ning riigi õigusabi kulu kaitsjate Viktor Kozlovi ja Paul Järve poolt osutatu järgi summas 1113.10 €. Välja mõista Kardo Kruusmaa´lt riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alustel: Sundraha seoses I astme kuriteo toimepanemisega 800 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 21.18 € ning riigi õigusabi kulu kaitsjate Rünno Roosmaa ja Aivar Ennok poolt osutatu järgi summas 3226,88 €. 2
(15)1-09-11027 Välja mõista kohtuarstliku ekspertiisi (13.03.2009 akt nr 35) kulud vastavalt I.Q-lt 217,30 € ja Kardo Kruusmaalt 217,30 €. Välja mõista hääleekspertiisi (18.05.2009 akt nr IF-0018-09/1395) kulud vastavalt I.Q-lt 235,20 € ja Kardo Kruusmaalt 235,20 €. Välja mõista DNA ekspertiisi (28.05.2009 akt nr GE-0292-09/0939) kulud vastavalt I.Q-lt 1306,36 € ja Kardo Kruusmaalt 1306,36 €. I.Q-na suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (22.12.2010 akt nr 9/23) kulu 511,29 € jätta riigi kanda. Välja mõista tunnistaja K. E kohtusse sõitmise kulud summas 107.06 € vastavalt I.Q-lt 53.53 € ja Kardo Kruusmaalt 53.53 €. Välja mõista kannatanu E.Y kohtusse sõitmise kulud summas 528.24 € vastavalt I.Q-lt 264.12 € ja Kardo Kruusmaalt 264.12 €. Välja mõista tunnistaja O. R kohtusse sõitmise kulud summas 765.75 € vastavalt I.Q-lt 382.88 € ja Kardo Kruusmaalt 382.88 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi 1-09-11027 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid- KrMS § 126 lg 3 p 2, 4 alusel: tagastada hambakroonid Kardo Kruusmaale, H. S dokumendid anda kannatanu E.Y-le , CD- plaadid menetlustoimingute salvestistega jätta kriminaalasja toimiku juurde, erinevad riideesemed hävitada. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik Käesolevas kriminaalasjas on I.Q-le esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes 15.02.2009.a kella 21.30 ja 22.30 vahelisel ajal X vallas X külas X talus, peksis koos alkoholijoobes Kardo Kruusmaaga surnuks H. S . I.Q ja Kardo Kruusmaa rebisid köögis toolil istunud H. S toolilt püsti, misjärel Kardo Kruusmaa lõi H. S rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus välisukse juurde nurka istukile ning seejärel lõi Kardo Kruusmaa põrandal istuvat H. S jalaga näo piirkonda. Seejärel lõid I.Q koos Kardo Kruusmaaga mõlemad H. S vähemalt kümnel korral, seega kokku vähemalt 20 korral, rusikatega näo piirkonda ning I.Q lõi ühel korral vasaku jala põlvega näo piirkonda. Kardo Kruusmaa rebis H. S riietest püsti ning lükkas köögist elutuppa viiva ukse juurde. Uksepaku juures lõi Kardo Kruusmaa H. S rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus elutoa põrandale istukile. Seejärel lõi Kardo Kruusmaa H. S rusikaga näo piirkonda ning jalaga ülakeha piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus selili ning seejärel Kardo Kruusmaa lõi selili maas lamavat H. S jalaga 3
(15)1-09-11027 näo piirkonda. Kui H. S keeras ennast vasakule küljele ning üritas püsti tõusta, lõi I.Q H. S vähemalt 10 korral jalaga näo ja ülakeha piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus selili. Tunnistaja O. R tuli köögist elutuppa, et takistada I.Q-l ja Kardo Kruusmaal H. S peksmist, ning lohistas H. S kööki ja jättis köögipõrandale pikali. Kardo Kruusmaa tuli elutoast kööki ning lõi köögi põrandal lamavat H. S ühel korral jalaga näo piirkonda, mille tagajärjel H. S pea põrkus järsult vastu laua jalga. Alaealine I.Q ja Kardo Kruusmaa tekitasid peksmisega H. S le järgmised eluohtlikud vigastused: pea ja kehatüve kinnise tömbi trauma koos peaajupõrutuse, parempoolse ägeda kõvakelmealuse verevalumi, koldeliste traumaatiliste pehmekelmealuste verevalumitega ning siseorganite (kopsud, kõhunääre) vigastusega. Lisaks põhjustasid alaealine I.Q ja Kardo Kruusmaa H. S le peksmisega järgmised vigastused: verevalumid kõõlustanul; ninaluude killuline murd; parema sarnaluu murd; mõlema ülalõualuu murd; põrutushaavad näol, suuesikus ja huulte limaskestal; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas; verevalumid mõlema silma sidekestal; verevalum kilpkõhre plaadi piirkonnas – millised kujutavad endast surmaga lõppenud ajukolju trauma jõu rakenduspunkte, mis tõid kaasa eeltoodud eluohtlikud vigastused ning nende tagajärjel H. S suri vahetult peale peksmist kohapeal. Samuti põhjustasid alaealine I.Q ja Kardo Kruusmaa H. S le peksmisega järgmised vigastused: 4. roide murd vasakul pool ja 2. roide murd paremal pool koos verevalumitega ümbritsevas pehmes koes, verevalumid mõlemas kopsus ja kõhunäärmekoes, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel, nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel ja nahamarrastused mõlemal alajäsemel. Seega tema teise inimese tapmisega piinaval ja julmal viisil pani toime
§114p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Käesolevas kriminaalasjas on Kardo Kruusmaale esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes 15.02.2009.a kella 21.30 ja 22.30 vahelisel ajal X vallas X külas X talus, peksis koos alkoholijoobes alaealise I.Q-ga surnuks H. S . Kardo Kruusmaa ja I.Q rebisid köögis toolil istunud H. S toolilt püsti, misjärel Kardo Kruusmaa lõi H. S kahel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus välisukse juurde nurka istukile ning seejärel lõi Kardo Kruusmaa põrandal istuvat H. S ühel korral jalaga näo piirkonda. Seejärel lõid Kardo Kruusmaa koos alaealise I.Q-ga mõlemad H. S vähemalt kümnel korral, seega kokku vähemalt 20 korral, rusikatega näo piirkonda ning I.Q lõi ühel korral vasaku jala põlvega näo piirkonda. Kardo Kruusmaa rebis H. S riietest püsti ning lükkas köögist elutuppa viiva ukse juurde. Uksepaku juures lõi Kardo Kruusmaa H. S kahel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus elutoa põrandale istukile. Samal ajal kukkus Kardo Kruusmaa H. S peale, mille tagajärjel Kardo Kruusmaa tuli suust ära hambaprotees, mille peale vihastades lõi Kardo Kruusmaa põrandal istuvat H. S vähemalt kahel korral rusikaga näo piirkonda, misjärel tõusis püsti ning lõi H. S vähemalt ühel korral jalaga ülakeha piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus selili ning seejärel Kardo Kruusmaa lõi selili maas lamavat H. S vähemalt ühel korral jalaga näo piirkonda. Kui H. S keeras ennast vasakule küljele ning üritas püsti tõusta, lõi I.Q H. S vähemalt 10 korral jalaga näo ja ülakeha piirkonda, mille tagajärjel H. S kukkus selili. Tunnistaja O. Rtuli köögist elutuppa, et takistada Kardo Kruusmaal ja I.Q-l H. S peksmist, ning lohistas H. S kööki ja jättis köögipõrandale pikali. Kardo Kruusmaa tuli elutoast kööki ning lõi köögi põrandal lamavat H. S ühel korral jalaga näo piirkonda, mille tagajärjel H. S pea põrkus järsult vastu laua jalga. Kardo Kruusmaa ja alaealine I.Q tekitasid peksmisega H. S le järgmised eluohtlikud vigastused: pea ja kehatüve kinnise tömbi trauma koos peaajupõrutuse, parempoolse ägeda kõvakelmealuse verevalumi, koldeliste traumaatiliste pehmekelmealuste verevalumitega ning siseorganite (kopsud, kõhunääre) vigastusega. 4
(15)1-09-11027 Lisaks põhjustasid Kardo Kruusmaa ja alaealine I.Q H. S le peksmisega järgmised vigastused: verevalumid kõõlustanul; ninaluude killuline murd; parema sarnaluu murd; mõlema ülalõualuu murd; põrutushaavad näol, suuesikus ja huulte limaskestal; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas; verevalumid mõlema silma sidekestal; verevalum kilpkõhre plaadi piirkonnas – millised kujutavad endast surmaga lõppenud ajukolju trauma jõu rakenduspunkte, mis tõid kaasa eeltoodud eluohtlikud vigastused ning nende tagajärjel H. S suri vahetult peale peksmist kohapeal. Samuti põhjustasid Kardo Kruusmaa ja alaealine I.Q H. S le peksmisega järgmised vigastused:
- roide murd vasakul pool ja
- roide murd paremal pool koos verevalumitega ümbritsevas pehmes koes, verevalumid mõlemas kopsus ja kõhunäärmekoes, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel, nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel ja nahamarrastused mõlemal alajäsemel. Seega Kardo Kruusmaa ja alaealine I.Q pekstes H. S kümnete tugevate rusika- ja jalalöökidega korduvalt inimese kergeimalt haavatavasse kehaossa - pea piirkonda, põhjustasid kannatanule pikemaajaliselt peksmise ja vigastustega kaasnevat valu ja piinu, pekstes puruks kogu kannatanu näo ja näoluud, millega panid toime tapmise piinaval ja julmal viisil. Seega tema teise inimese tapmisega piinaval ja julmal viisil pani toime
§114p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti süüdistatakse Kardo Kruusmaad selles, et tema 15.02.2009.a kella 17.00 ja 20.00 vahelisel ajal X vallas X külas X talu köögis, olles alkoholijoobes, lõi X.P ’t ühel korral rusikaga vasakule poole näo piirkonda, mille tagajärjel X.P kukkus parema näo poolega vastu pliidi äärt, tekitades X.P-le füüsilist valu ning punetust paremale poole näo piirkonda. Seega tema teise inimese kehalise väärkohtlemisega, löömisega pani toime
§ 121
järgi kvalifitseeritava kuriteo Menetlusosaliste põhjendused maakohtus I.Q end süüdi ei tunnistanud ja keeldus seletuste andmisest. Süüdistatava kaitsja leidis, et kaitsealuse süü ei ole tõendatud. Kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda tunnistaja O. R tunnistajate ütlused on vastuolulised, kannatanu surmaaeg tekitab küsitavusi, mille tõttu tuleks süüdistatav I.Q õigeks mõista. Samas mõrv ei olnud piinav ega julm ja juhul, kui kohus leiaks seose kaitsealuse osalemises kuriteos, tuleks kaaluda pigem
§ 117või § 118 koosseise.
Kardo Kruusmaa end H. S mõrvas süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et viibis O. R kutsel viimase elukohas koos I.Q-ga. Seal tarvitati alkoholi koos teiste kohalviibijatega. Mingil ajal osa rahvast lahkus, osa läks kõrvaltuppa magama ja alles jäid tema, I.Q, O. R ja H. S . H. S noris esmalt tüli I.Q-ga, seejärel lõi temal hambad välja ja nina veriseks. Süüdistatava sõnul lõi ta vastu ja H. S rahunes, lubades valurahaks appi tööle tulla. Varsti hakkas H. S uuesti tüli norima ja ta oli sunnitud ründajat eemale tõukama. Süüdistatava sõnul lõi ta H. S kokku paar korda näkku. H. S kukkus maha ja sai viga ning selle pärast kutsus ta kiirabi. Jalaga tema ei löönud, hoopis O. R olevat seda teinud. Kardo Kruusmaa ei tunnistanud end süüdi ka X.P kehalises väärkohtlemises. Ta seletas, et kohtus kannatanuga alles siis, kui politsei ja kiirabi olid tulnud H. S surnukeha juurde. Seega ei saanud tal enne kannatanuga mingeid kontakte olla. Süüdistatava kaitsja leidis, et kaitsealuse süü kummaski kuriteos ei ole tõendatud. Kohtus ei olnud võimalik tunnistaja O. R küsitleda, mistõttu ei saa tema ütlusi kasutada. Kohtus uuritud tõendid on vastuolulised ega viita Kruusmaa süüle. Hukkunu oli ise paadunud alkohoolik, kes noris tüli ja lõi Kruusmaal hambad välja. Kuritegu ei ole kvalifitseeritav julma ega piinavana. Pigem oleks tegemist kuriteokoosseisudega
§ 115või § 117 või § 118 järgi. X.P 5
(15)1-09-11027 peksmise kohta tõsikindlaid tõendeid ei ole, ka kannatanul ei ole pretensioone Kruusmaa suhtes. Mõlemad kaitsjad juhtisid tähelepanu ebamõistlikult pikale kohtumenetlusele esimeses kohtuastmes. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatavate süü on kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud ja palus kohtul isikud süüdi tunnistada ning mõista vastavad karistused. Maakohtu seisukoht Kardo Kruusmaa süüdistus
§ 121
järgi Tegemist on süüdistusega, mille järgi 15.02.2009 kella 21.30 ja 22.30 vahelisel ajal X vallas X külas X talus lõi Kardo Kruusmaa X.P-d ühel korral rusikaga vasakule poole näo piirkonda, mille tagajärjel X.P kukkus vastu pliidi äärt ja talle tekitati füüsilist valu. Kohtulikul uurimisel süüdistatava end süüdi ei tunnistanud ja kinnitas, et nägi kannatanut alles siis, kui kiirabi ja politsei tulid tallu. Seega mingit löömist ei esinenud. Asudes analüüsima tunnistaja N. R ja kannatanu X.P ütlusi, märgib kohus, et isikud on samas kriminaalasjas varasemal kohtulikul arutamisel juba ristküsitletud. Samuti ei ole kõrgema astme kohus neid ristküsitlusi välistanud. Tuginedes KrMS § 286 2 lg 1 ja 3 leidis kohus, et isikute poolt varasemalt antud ütlused on lubatavad tõendid ka käesoleval kohtuistungil. Kannatanu X.P andis ristküsitlusel 30.03.2010 ütlusi selles, et Kruusmaa küll lõi teda rusikaga, kuid valu ta ei tundnud ja mingit viha tal Kruusmaa vastu ei ole. Tunnistaja N. R andis ristküsitlusel 30.03.2010 ütlusi selles, et Kruusmaa ja X.P vahel oli füüsiline kontakt, mis tundus talle maadlusena, mille käigus Kruusmaa lükkas X.P voodiotsa pihta.
§ 121
objektiivne koosseis täidetud, kui isikut on löödud nii, et ta tunneb füüsilist valu. Käesoleval juhul kohtul puuduvad tõsikindlad tõendid, et kannatanu oleks löömise tulemusel valu tundnud. Kuna eeltoodud kahtlusi ei olnud võimalik kohtulikul uurimisel välistada, tuleb need tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega puudub kohtul võimalus lugeda süüdistatava käitumine
§ 121
järgi koosseisupäraseks.
§ 2
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtu hinnangul Kardo Kruusmaa süüteokoosseisule vastavat tegu toime pannud ei ole. Seega ei ole ta süüdi ja tuleb tõendite puudumisel süüdistuses
§ 121järgi õigeks mõista.
I.Q ja Kardo Kruusmaa süüdistus
§ 114p 1 järgi.
Kohtulikult uuriti järgmisi tõendeid: Kohtule esitati kiirabikaart selles, et H. S leiti 16.02.2009 kell 1.50 kiirabi poolt X vallast X talust surnuna ja selle kohta on märgitud diagnoos: exitus letalis/ surm. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 16.02.2009, koos vastavate fotodega kohaselt leiti X talu köögist sündmuskoha vaatlusel 13 erinevast kohast verekahtlasi määrdumisi ja märgistati vastavate tähistega. Verekahtlasi määrdumisi oli nii seintel, põrandal kui ka laes. Samuti leiti X talu elutoast ja ka magamiskohast 6 erinevast kohast verekahtlasi määrdumisi, taas põrandal, vaibal, seinal ja ka laes. Kokku pakendati 14-sse pakendisse DNA proove sündmuskohalt eri paigust võetud verekahtlastest määrdumistest. 6
(15)1-09-11027 Kohus leiab, et erinevates kohtades verepritsmete paiknemine viitab asjaolule, et kannatanut löödi korduvalt ja väga erinevatest suundadest. Surnu kohtumeditsiinieksperdi arvamuse p. 1 kohaselt on surma põhjus pea ja kehatüve kinnine tömp trauma koos peaajupõrutuse, parempoolse ägeda kõvakelmealuse verevalumi, koldeliste traumaatiliste pehmekelmealuste verevalumitega ning siseorganite (kopsud, kõhunääre) vigastusega. Sellised vigastused on eluohtlikud. p. 2 verevalumid kõõlustanul; ninaluude killuline murd; parema sarnaluu murd; mõlema ülalõualuu murd; põrutushaavad näol, suuesikus ja huulte limaskestal; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas; verevalumid mõlema silma sidekestal; verevalum kilpkõhre plaadi piirkonnas – millised kujutavad endast surmaga lõppenud ajukolju trauma jõu rakenduspunkte. p. 3
- roide murd vasakul pool ja
- roide murd paremal pool koos verevalumitega ümbritsevas pehmes koes, verevalumid mõlemas kopsus ja kõhunäärmekoes, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel, nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel ja nahamarrastused mõlemal alajäsemel. p. 4 pea ja kehatüvepiirkonna vigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale ning kehatüve piirkonda kõvade piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu (seotud tabureti ja tooli alt ära tõmbamisega sealhulgas ilmselt), kui ka löökide tagajärjel kukkumisega- ehk siis igal juhul põhjuslikus seoses tema peksjate tegevusega. p. 7- kõik surnukehal esinevad vigastused on elupuhused, tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus. Surnu veres tuvastas ekspert 3,25 mg/l ja uriinis 3,89 mg/l alkoholi, vastab raskele alkoholijoobele. Asitõendite vaatlusprotokollid koos fototabelitega, milles on vaadeldud I.Q-na ja Kruusmaa veriseid dressipluuse, millised leidis hiljem tunnistaja N. R oma elukohast, samuti I.Q-l ja Kruusmaa sündmuskohal seljas olnud riideid tõendavad, et mõlemal on kõikjal riietel verd. DNA ekspertiis tuvastas kokku H. S 18 täisprofiili seost I.Q-na ja Kruusmaa riietega, lisaks segaprofiiliga verekahtlasi määrdumisi. Kohtu hinnangul olid süüdistatavate riided tapetu verega tugevalt määrdunud, milline ulatuslik määrdumine sai tekkida üksnes süüdistuses toodud viisil, H. S massiivse peksmise tagajärjel nii rusikate kui jalgadega. Etteruttavalt ainuüksi sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid, samuti ekspertide arvamused kinnitavad süüdituses toodud teokirjeldust üks-ühele ja annavad vastuse teo toimepannud isikute kohta. Hääleekspertiis päästeametis salvestud hädaabi kõnele andis tõdemuse, et sündmuskohal ei olnud kõrvalisi isikuid. Ekspert tuvastas salvestisel nelja mehe hääled, milline tõdemus vastab kohtuliku uurimisel tuvastatuga – need isikud said olla üksnes I.Q, Kruusmaa, O. R ja X.P. X.P ning O. R välimus sündmuskohal, s.o verekahtlaste määrdumiste ja vigastuste puudumine ei lase neid ka tapjaks pidada. Kohtu hinnangul puudus neil ka motiiv H. S tapmiseks. Kahtlustavana kinnipidamine 16.02.2009 öösel kell 03.00 ja selle kohta vormistatud protokoll veenab kohut, et K. Kruusmaal olid teatavad vigastused, ninal marrastus ja kinnipidamisel võeti ära hiljem vaadeldud riided ning kaks esihamba krooni. Joobeseisundi tuvastamise protokoll Kruusmaa kohta andis joobeks 1,03 mg/l kohta. Kohus, võrrelnud kannatanu ja Kruusmaa joovet, samuti vanust, peab eluliselt mitteusutavaks olukorda, et üliraskes joobes ja kannatanu oli suuteline Kruusmaale kallale tungima ja tal hambakroonid välja lööma. 7
(15)1-09-11027 Ka I.Q on kohe kahtlustatavana kinnipidamisel vaadeldud ja fotografeeritud, millised protokollid tõendavad, et verega on määrdunud nii tema jope kui teksapüksi põlv kui ka teksapükste vasaku sääre allosa, samuti nii vasak kui parem jalanõu, verepritsmed on isegi alussärgil. Kruusmaa isiku läbivaatuse protokoll 16.02.2009 kell 12.30 on fikseerinud kõik tema enda kehavigastused, milliste tekkemehhanism, vigastused mõlema käe labal, kohtu hinnangul viitab kannatanu peksmisele. I.Q-na isiku läbivaatuse protokoll 16.02.2009 kell 12.20 on tuvastanud nahamarrastused tema paremal kämblal ja küünarlohus roosakas-punase nahamarrastuse. Vigastused viitavad kohtu arvates parema käega kannatanu peksmisele ja verekahtlane määrdumine I.Q-na vasakul põlvel viitab kannatanu põlvega löömisele. Asudes analüüsima tunnistajate N. R , S. L , X.P ja K. E samuti kannatanu E.Y ütlusi, märgib kohus, et isikud on samas kriminaalasjas varasemal kohtulikul arutamisel juba ristküsitletud. Samuti ei ole kõrgema astme kohus neid ristküsitlusi välistanud. Tuginedes KrMS § 286 2 lg 1 ja 3 leidis kohus, et isikute poolt varasemalt antud ütlused on lubatavad tõendid ka käesoleval kohtuistungil. N. R andis ütlusi selles, et 15.02.2011 oli Kruusmaa tema elukohas toimunud koosviibimise ja ohtra alkoholitarbimise käigus agressiivne paljude seltskonnas olnud isikute suhtes. X nimeline naisterahvas ja tema sõber E lahkusidki igaks juhuks, kuna Kruusmaal hakkas tekkima konflikt E ega. Hiljem tunnistaja läks tagumisse tuppa magama. Paari tunni pärast köögist kostnud kisa peale X talu kööki minnes nägi, et põrandal oli külili H. S laip, sellel oli kõige enam vigastusi peas ning juures seisid veriste käte ja riietega Kruusmaa ja I.Q. Toa põrandal, seintel ja laes oli hästi palju verd. Ta asus pesema põrandat mingi hetkeemotsiooni ajel ja jättis siis põrandapesu sinna paika. Hiljem oli aga kauss visatud sirelipõõsasse ja lapp ahju otsa. Ta küüris kööki verest puhtaks umbes nädalapäevad peale seda sündmust. Mõni aeg hiljem leidis ja andis üle politseile ka esikunurka peidetud Kruusmaa ja I.Q-na verised dressipluusid. Antud asjaolu kinnitab, et süüdistatavate eesmärk oli vabaneda süüstavatest tülikatest asitõenditest. N. R kinnitas, et just Kruusmaa rääkis peale kannatanu tapmist, et süüst vabanemiseks tuleks tapmine ajada E. M nimelise mehe kaela. Kannatanu E.Y sõnul on neil H. S ühine poeg ja aastatepikkune kooselu kogemus. Mees oli iseloomult vaikne ja rahulik, ega olnud agressiivne. Tema ka mattis mehe ja kandis sellega seoses kulusid, mille hüvitamist taotleb. Tunnistaja S. L andis ütlusi selle kohta, et temagi osales alkoholitarvitamisega seotud koosviibimisel N. R ja O. R elukohas. Öösel, kui ta hakkas koju minema, oli vaja selleks minna läbi köögi, kus märkas veretombuna maas lamamas verist inimest. Köögis seisid I.Q ja Kardo Kruusmaa. Tunnistaja X.P andis ütlusi selles, et nägi 16.02.09 öösel kööki minnes, et H. S oli köögis põrandal kõhuli maas ja ei hinganud. Köögi põrand oli verd täis. Tunnistaja K. E andis ütlusi selles, et tema kiirabitöötajana saabus kiirabibrigaadi koosseisus väljakutse peale sündmuskohale öösel 16.02.2011. Majas oli köök, seal maas pliidi ees kõhuli läbipekstud, poolkülili asendis nägu allpoole isik. Tuvastas, et kannatanul peksmisjäljed, elutegevus puudus. Tunnistaja oli kindlalt arvamusel, et kannatanut ei olnud püüdnud keegi elustada, kuna siis olnuks inimene ka selili, keegi ju ei pööra elustatavat pärast elustamistoimingut taas näoga allapoole. Sündmuskohal Kruusmaa olevat esmalt väitnud, et isik tuli juba sinna läbipekstult, kuid juba hiljem muutis versiooni ja hakkas väitma, et I.Q peksis ja kirjeldas, et I.Q lõi kannatanut jalaga näkku ja too kukkus vastu pliidinurka. 8
(15)1-09-11027 Tunnistaja O. R puhul märgib kohus, et isikut ei olnud võimalik ristküsitleda, kuna ta keeldus kohtus ütlusi andmast, vaatamata asjaolule, et kohus hoiatas teda seaduses ettenähtud korras ja võttis selle kohta ka allkirja. Siiski on oluline teada, et tunnistaja sõnul on tal hirm oma elu ja tervise pärast, kuna L. L , Kardo Kruusmaa, on teda kogu kohtumenetluse vältel ähvardanud ja veennud ütlusi mitte andma. Kuigi tunnistaja on oma asukohta X varjanud, leidis L. L teda käesoleva 2013 aasta algul ikkagi sealt üles ja kordas oma varasemat juttu. Kuna isik keeldus ütluste andmisest ja kohtul puudub ka võim kellegi vägisi ütluste andmisele sundimiseks, siis prokuröri taotlusel ja juhindudes KrMS § 291 lg 1 p 2 võttis kohus vastu tunnistaja poolt varem kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistajat on kohtueelses menetluses kahel korral 16.02.2009 ja 27.04.2009 üle kuulatud, lisaks on tema ütlusi seostatud olustikuga 29.04.2009, milline tegevus salvestati. Tunnistaja ütluste kohaselt tarvitati alates keskpäevast vahetpidamata alkoholi. Tema viibis kogu H. S surnukspeksmise ajal sündmuskohal. Tema sõnul oli õhtu algusest peale Kardo Kruusmaa agressiivselt meelestatud ja noris tüli. Konfliktid olid Kruusmaal mitmete meestega, kuid eriti eskaleerus vägivald A. H. suhtes. Motiivitult asusid peksma mõlemad süüdistatavad, lüües kümneid kordi nii käte kui jalgadega pea ja keha piirkonda. H. S juba hakkas korisema ja tunnistaja püüdis neid keelata aga see ei aidanud. Kruusmaa lõi veel täie jõuga jalaga juba agoonias olevat inimest jalaga näkku, nii, et pea paiskus kolksuga vastu lauajalga. Lõpuks jäi üle ainult konstateerida surma. Kohus leidis, et tunnistaja andis nimetatud ütlused vahetult peale kuritegu, lisaks on tema ütlusi seostatud olustikuga, milline tegevus on salvestatud kaameraga. Kõigil kohus viibijatel oli võimalik veenduda, et videosalvestusel isik andis oma selgitusi sündmuskohal vabalt ja seaduslikul alusel, mistõttu pole alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kaitsjad avaldasid kohtuistungil, et sündmuskoha vaatluse protokolli fotol nr 1 ei ühti laiba asend tunnistaja O. R ütlustega. Kohus siin vastuolu ei leia, kuivõrd kohtulik uurimine tuvastas, et H. S lohistati ja peksmisega kukutati kümneid kordi ning seetõttu pole ka välistaud, et peale viimast jalalööki liigutati veel kannatanu keha. Prokurör taotles nimetatud ütluste vastvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu, mõrva, tõendamiseks. Kaitsjatel, kui tõendi taotlejate vastaspoolel oli küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Muuhulgas uuriti kaitsjate taotlusel 30.03.2010 kohtuistungil tunnistaja poolt ristküsitlusel antud ütlusi. Kohus jätab aga nimetatud kohtuistungil antud seletuse tõendina arvesse võtmata, kuna 24.04.2012 on tehtud kohtuotsuses selles, et L. L käis 29.03.2010, s.o. päev enne kohtuistungit tunnistajat ähvardamas ja sundimas valeütlusi andma, samuti 30.08.2011 takistas tunnistajal kohtusse ilmumast, mille tõttu tunnistaja ei julgenudki kohtusse tulla. Seega on ilmne, et tunnistaja andis vägivalla ähvardusel ristküsitlusel valetunnistuse, mis ei olnud vastavuses tema poolt sündmuskohal 15. – 16. veebruaril 2009 tegelikult kogetuga. Seega on täidetud kõik KrMS § 291 lõike 3 punktides 1, 2, 3 sätestatud tingimused ja kohus on seaduslikul alusel erandina õigustatud olnud vastu võtma tunnistaja O. R varasemad deponeerimata ütlused. Süüdistatav I.Q keeldus kohtus ütlusi andmast, mistõttu KrMS § 294 p 1 alusel võttis kohus vastu tema nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses antud ütlused. Kardo Kruusmaa andis kohtulikult uurimisel ütlusi, tunnistades, et väike kähmlus neil H. S oli, kinnitades, et nüüd räägib kohtus tõtt. Samas ei osanud ta põhjendada, miks ta on erinevas menetlusetapis andnud iga kord erinevaid ütlusi, öeldes vaid, et uurija ütles talle et kohtus peab tõtt rääkima. 9
(15)1-09-11027 I.Q on eelnevalt neljal korral üle kuulatud, Kruusmaad kolmel korral, lisaks ütluste olustikuga seostamised. Kuna süüdistatavad on andnud kardinaalselt erinevaid ütlusi menetluse kestel, esitamata usutavaid põhjendusi, ei ole võimalik nende ütlusi lugeda täielikult usaldusväärseks ja need tuleb jätta tõendikogumist välja. I.Q-na ja Kruusmaa ütlused on tõendina kasutatavad sedavõrd, et nad kinnitavad nimetatud kuupäeval oma viibimist X talus X külas X talus ja seal viibinud tunnistajate ringi, kui seal tapeti H. S . Hinnanud tõendeid kogumis, leidis kohus, et need on omavahel kookõlas. Kuigi kaitsjad juhtisid tähelepanud vastuoludele tunnistajate ütlustes, on kohus veendunud, et lahknevused on ebaolulistes asjades ja põhjustatud sellest, et isikud oli tol õhtul alkoholijoobes. Pole aga vaidlust, et öö edenedes jäi üliraskes alkoholijoobes kannatanu H. S ühte ruumi koos süüdistatavate I.Q-na ja Kruusmaaga, lisaks viibis kohal tunnistaja O. R. Tunnistajad kinnitasid, et süüdistatavadki olid alkoholijoobes, lisaks oli Kruusmaa algusest peale mitmete kohalviibijate suhtes agressiivne, mis kohati väljendus füüsilise jõu kasutamisena osade kohalviibijate suhtes. Kohtulik uurimine tuvastas, et kuriteo järgselt olid süüdistatavate riided ja jalatsid rohkelt määrdunud kannatanu H. S verega ja moel, mis viitab otseselt kontaktile kannatanuga viimase peksmise teel. Iseloomulikult samal viisil oli verega määrdunud sündmuskoha põrand, seinad ja lagi. On eluliselt usutav, et sellise rüsina käigus, kus veri lendab, kaotas Kruusmaa oma hambaproteesid. Tunnistaja O. R seevastu sarnased verekahtlased määrdumised puuduvad nagu ka ei miski muu viita temale, kui võimalikule kurjategijale. Kohus on seisukohal, et Kruusmaa väide selles, et H. S ise noris tüli on ümber lükatud ekspertiisil tuvastatuga selles, et kannatanu oli üliraskes joobes, millest tulenevalt võimetu ründama ja hambaproteese välja lööma endast poole nooremal tugeval mehel. Ka kannatanu E.Y kirjeldas meest, kui rahulikku ja vaikset olevust. I.Q-na kaitsja juhtis tähelepanu sellele, et tunnistaja O. R ütlustest nähtuvalt kutsuti kiirabi kohe peale peksmise lõpetamist. kiirabikaardist nähtuvalt kell 1.
- Kohal viibinud kohtumeditsiini ekspert fikseeris koolnumuutused kell 04.30, mille põhjalt tuvastati surmaaeg sellest kellaajast kuus tundi varem, s.o. kell 22.
- Kohus ei leia siin vastuolu, eelkõige selle tõttu, et nii süüdistatavad kui tunnistaja olid päevasel ajal alanud ja hiliste öötundideni kestnud joomingu tõttu kella 22.30-ks sellises alkoholijoobes, kus mõistetel „kohe“ ja „varsti“ on tavaolukorraga võrreldes hoopis teine sisu. Kohtu hinnangul oli pigem olukord selline, et tunnistaja O. R pealekäimisel otsustasid süüdistatavad lõpuks kutsuda kiirabi, olles eelnevalt kaalunud võimalust laip hoopis lohistada kolmanda isiku hoovile. See kõik võis võtta 2-3 tundi aega, et kiirabi väljakutse teha ja lõppeks on ekspert märkinud üksnes orienteeruva surmaaja. Tunnistaja N. R sõnul nägi tema vahetult, et laiba kõrval seisnud I.Q-l ja Kruusmaal olid käed ja riided verised. Tunnistaja sõnul, kui süüdistatavad adusid, et asi on kontrolli alt väljunud, hakkasid kohe välja pakkuma, kelle kaela süü veeretada, samuti olid poisid peitnud oma verised dressipluusid tema elamisse. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis sisalduvad vigastuste kirjeldused kattuvad olulises määras süüdistusaktis esitatud kuriteo toimepanemise kirjeldusega. Seega on täiesti ilmne, et teo panid toime I.Q ja Kruusmaa ning on selles teos süüdi. Tunnistaja O. R ütlused lisavad siia ainult faktitäpsust. Nende otseselt süüstavate tõendite valguses on selge, et ütlustega manipuleerimisega soovisid süüdistatavad oma rolli pisendada või koguni vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Siia jadasse sobitub hästi ka kohtuotsus, millega mõisteti süüdi teised isikud, kes üritasid mõjutada käesolevat kohtupidamist tunnistajate ähvardamise ja mõjutamise teel, eesmärgiga vabastada Kardo Kruusmaa ja I.Q kriminaalsüüdisusest. 10
(15)1-09-11027 Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünni ja lõpeb surmaga. Mõrv on tapmise raskem koosseis, kui esinevad
§ 114loetletud asjaolud.
Käesoleval juhul on isikutele esitatud süüdistus punkti 1 järgi, e. tapmise eest piinaval ja julmal viisil. Kohus tegi kindlaks, et peksmine toimus kauakestvalt, kuna sellele viitavad hulgivastused laibal, samuti kinnitas tunnistaja N. R , et tema und häiris köögist tulev lärm, mis ei vaibunud ja ta oli sunnitud üles tõusma ning uurima, mis lahti. Ka tunnistaja O. R kinnitab, et süüdistatavad peksid kannatanut pikalt, ei aidanud ka tema keelamine. Kohus on veendunud, et ohvri surnuks peksmine – löökide hulk ja kohad, kuhu löögid olid suunatud, tekitas kannatanule suurt valu. Seega tegutsesid kurjategijad tapmise käigus piinaval viisil. Julm viis on kõikide muude võimaluste kõrval ka kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine. Samuti julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Et süüdistatavate tegevus just selline oli, kinnitab kohtumeditsiini ekspert - H. S pea ja kehatüvepiirkonna vigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale ning kehatüve piirkonda kõvade piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu (seotud tabureti ja tooli alt ära tõmbamisega sealhulgas ilmselt, kui ka löökide tagajärjel kukkumisega- ehk siis igal juhul põhjuslikus seoses tema peksjate tegevusega). Kõik surnukehal esinevad vigastused on elupuhused, tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatavad pole kuriteo toimepanemisel ega kriminaalmenetluse käigus kordagi ilmutanud hoolivust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Kohtu hinnangul on tegu koosseisupärane. Seega I.Q ja Kardo Kruusmaa teise inimese tapmisega piinaval ja julmal viisil panid toime
114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltooduga välistab kohus võimaluse antud kuriteo kvalifitseerimiseks provotseeritud tapmisena (
§ 115
), surma põhjustamisena ettevaatamatusest (
§ 117
) või raske tervisekahjustuse tekitamisena (
§ 118). Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust.
See tähendab, et piisab kaudsest tahtlusest. Ohvri piinamine ei pea olema süüdlase eesmärk, piisab kui ta peab ohvri kannatusi võimalikuks ja möönab seda. I.Q ja Kruusmaa peksid H. S korduvalt ja olles vahepeal hinge tõmmanud, peksid teda ikka ja jälle, järelejätmatult kuni kannatanu suri. Nähes ja tajudes vahetult teineteise tegusid- korduvaid käte ja jalgadega lööke kannatanu keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht ja nähes ning tajudes kannatanu olukorda ja väljanägemist möönsid nad kannatanu piinavat ja julma kohtlemist. Seega tuleb asuda seisukohale, et kuritegu on I.Q-na ja Kardo Kruuusmaa poolt toime pandud kaudse tahtlusega. Põhjuslik seos I.Q-na ja K. Kruusmaa teo ja tagajärje vahel on ilmselge. Pikaajalise paljukordse kannatanu peksmise tagajärg tõi kaasa kannatanu elu katkemise - surma. Vastavalt
§ 21
lg 2, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult vastutab igaüks neist täideviijana. Tuleb omistada mõlemale süüdistatavale kõik tagajärjed, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest, nii nagu oleks seda ise teinud.
§ 2
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. 11
(15)1-09-11027 Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
§ 32
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav I.Q oli kuriteo toimepanemise ajal 17-aastane, kuid süüvõimeline. Tema suhtes viidi läbi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis, mille järelduste kohaselt ta on võimeline osalema eeluurimisel, astuma kohtu ette ja kandma karistust. Süüdistatav Kardo Kruusmaa on täisealine ja kohtu hinnangul teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Etteheidetava teo eest võib mõista kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Kardo Kruusmaad on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on tema õigusnorme eirav käitumine muutunud tavapäraseks. Süüdistatav mingit kahetsust kriminaalasja kohtulikul menetlemisel üles ei näidanud. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus seega ei tuvastanud. I.Q oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ja kriminaalkorras karistamata. Samas märgib kohus, et alaealine oli varem toime pannud kuritegusid, kuid menetleja oli leidnud, et isiku võib vabastada karistusest, seoses tema alaealisusega ja allutamisega käitumiskontrollile. Usaldus ei õigustanud, kuna isik pani toime uue raske kuriteo. Süüdistatav keeldus kohtus 12
(15)1-09-11027 oma tegude selgitamisest ja ei avaldanud kahetsust oma teo üle. Positiivse asjaoluna tuvastas kohus, et süüdistatav on asunud täiendama oma haridusteed. Ta õpib 8. klassis ja tema õpitulemused on head. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus isikute käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist. Siinkohal näeme, et äärmist hoolimatust ja üleolekut teise inimese elusse. Kriminaalasi saabus maakohtusse 20.07.2009 ja asja arutamine on kestnud tänaseni. Kohus leiab, et kohtumõistmine ei ole siiski olnud ebamõistlikult pikk. Seega puudub alus leevendada süüdistatavate suhtes mõistetavaid sanktsioone. Arvestades eeltoodut, Kardo Kruusmaa täisealisust ja väljakujunenud väärtushinnanguid, samuti kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolu, et just tema initsieeris vägivallaakti kannatanu suhtes, tuleb talle mõista karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast pikem vangistus, s.o. 11 aastat vangistust. Viimane süüdimõistmine toimus Harju maakohtu poolt 25.06.2010 ja karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust, mis asendati 1460 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat. Kuna isik viibis sel ajahetkel käesoleva asjaga seoses vahi all, siis nimetatud karistus on isikul kandmata. Seega tuleb lugeda tema kandmata karistuseks 2 aastat vangistust.
§ 65
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja littkaristuseks mõista isikule 11 aastat vangistust. Süüdistuses
§ 121järgi tuleb isik süütõendite puudumisel õigeks mõista.
I.Q-le mõistetava karistuse osas märgib kohus, et
§ 45
lg 2 kohaselt kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta. Kohtu hinnangul oli isik teo toimepanemise ajal sotsiaalselt ebaküps ning alkoholi tarvitavate täisealiste ebaterve mõju all. Eeltoodu alusel tuleb karistuseks tuleb mõista sanktsiooni alammäära lähedane, kaheksa aastane vangistus. Tsiviilhagi Kannatanu E.Y on esitanud tsiviilhagi H. S matmisele kulunud varalise kahju hüvitamiseks summas 392.10 €. Tekitatud kahju ulatus on tõendatud esitatud arvete ja dokumentidega (kassa sissetuleku order nr 15 summas 100 krooni, hauakaevamisteenus summas 400 krooni, Tallinna Matusebüroo arve nr 103 M ja kaardimaksekviitung summas 11 625 krooni ning Tallinna Krematooriumi tellimus nr 137569 ja kaardimaksekviitung summas 1010 krooni). Seoses A. H. surmaga on E.Y-le makstud Tallinna Pensioniameti 16.06.2009 otsusega nr 207 maksukulude katteks kuriteoohvri riikliku hüvitist 4000 krooni ja 09.04.2009 otsusega nr 1876 makstud riiklikku matusetoetust 3000 krooni (Sotsiaalkindlustusameti tõend nt X). Eeltoodut kokku võttes moodustub tsiviilhagi nõue arvutuskäigust 13 135 - 7000 = 6135 krooni, s.o 392.10 €. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 p 1 sätestatult on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kahju tekitaja ei vastuta kannatanu surmaga kannatanutele põhjustatud kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise. VÕS § 129 lg 1 alusel isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud 13
(15)1-09-11027 matusekulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kriminaalasjas on tõendatud, et H. S surma põhjustasid I.Q ja Kardo Kruusmaa. Oma õigusvastase käitumisega tekitasid I.Q ja Kardo Kruusmaa E.Y-le varalise kahju. Kuna vastutuse tekkimise aluseks on sama sisuga kahju tekitamine mitme isikut poolt, peavad I.Q ja Kardo Kruusmaa hüvitama kahju solidaarselt (VÕS § 65 lg 2, § 137 lg 1). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et matusekulusid kandnud isiku tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele tsiviilhagis märgitud ulatuses. I.Q-lt ja Kardo Kruusmaalt tuleb välja mõista solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju katteks 392.10 € E.Y kasuks. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetutel hüvitada ka menetluskulud. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 10 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 800 €, kaitsjatele toimikukoopiate valmistamise eest 41.91 € (0.45 € + 20.73 € + 20.73 €), ekspertiisitasud, s.o surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu 6800 krooni, s.o 434.60 €, DNA ekspertiisi tasu 40 880 krooni, s.o 2612.71 €, hääleekspertiisi tasu 7360 krooni, so 470.39 €, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tasu 8000 krooni, s.o 511.29 €, tunnistaja K. E kohtusse sõitmise kulud 61.06 € (199.70 kr, s.o 12.76 € + 410.40 kr, s.o 26.20 € + 22.10 €) ja päevaraha 46 €, tunnistaja E.Y kohtusse sõitmise kulud 133.24 € (235 kr, s.o 15.02 € + 720 kr, s.o 46.02 € + 15.20 € + 17 € + 40 €) ja päevaraha 395 € (1328 kr, s.o 84.87 € + 3639 kr, s.o 232.57 € + 77.56 €) ning tunnistaja O. R kohtusse sõitmise kulud 274.70 € (2079.38 kr, s.o 132.90 € + 141.80 €) ja saamata jäänud töötasu 491.05 €. Kriminaalasja kohtueelses ja kohtumenetluses on esitatud järgmised riigi õigusabi tasu taotlused: vandeadvokaat Rünno Roosmaa poolt Kardo Kruusmaale osutatud riigi õigusabi eest 25 041.60 krooni, so 1600.45 € (9852 kr + 11 894.40 kr + 3295.20 kr), vandeadvokaat Aivar Ennok poolt Kardo Kruusmaale osutatud riigi õigusabi eest 989.80 € (606.24 € + 383.56 €), vandeadvokaat Viktor Kozlovi poolt I.Q-le osutatud riigi õigusabi eest 1982.40 krooni, so 126.70 € ja vandeadvokaat Paul Järve poolt I.Q-le osutatud riigi õigusabi eest 986.40 €. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab kohustatud isik menetluskulud kohtu määratud ulatuses. Seega tuleb summad I.Q-lt ja Kardo Kruusmaalt sisse nõuda. Ekspertiisikulud tuleb välja mõista süüdimõistetutelt, keda nimetatud kulud otseselt puudutavad ning KrMS § 190 p 1 kohaselt tuleb täpselt määratleda igaühe menetluskulu absoluutsummana või murdosana väljendatult. 1) 13.03.2009 kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 35 koostamise kulu summas 6800 krooni, s.o 434.60 €. Kulu tuleb välja mõista vastavalt I.Q-lt 217.30 € ja Kardo Kruusmaalt 217.30 €. 2) 18.05.2009 häälekspertiisi akti nr IF-0018-09/1395 koostamise kulu summas 7360 krooni, so 470.39 €. Kulu tuleb välja mõista vastavalt I.Q-lt 235,20 € ja Kardo Kruusmaalt 235,20 €. 3) 28.05.2009 DNA ekspertiisi akti nr GE-0292-09/0939 koostamise kulu summas 40 880 krooni, s.o 2612.71 €. Kulu tuleb välja mõista vastavalt I.Q-lt 1306,36 € ja Kardo Kruusmaalt 1306,36 €. I.Q-na suhtes 22.12.2010 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 9/23 koostamise kulu on 8000 krooni, s.o 511.29 €. Kulu tuleb katta Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 alusel riigieelarvest. Asitõendid 14
(15)1-09-11027 KrMS § 306 p 13 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega. Käesolevas asjas on järgmised asitõendid: Pakend nr 14 – H. S seljas olnud pikad püksid ja aluspüksid. Pakend nr 15 - H. S seljas olnud särk. Pakend nr 16 - H. S jalas olnud niidisokid, villased sokid, kingad. Pakend nr 17 - H. S seljas olnud fliis. Pakend nr 19 – H. S jope. Pakend nr 20 – H. S sõrmkindad. Pakend nr 21 – H. S rahakott koos isiklike esemetega. Pakend nr 22 – H. S surnukehalt lõigatud küünefragmendid. Pakend nr 23 – I.Q ära võetud jalatsid. Pakend nr 24 – I.Q-lt ära võetud pikeesärk. Pakend nr 25 – I.Q-lt ära võetud jope. Pakend nr 26 – I.Q-lt ära võetud teksapüksid. Pakend nr 27 - N. R poolt politseile üle antud pusa. Pakend nr 29 – Kardo Kruusmaalt ära võetud jope. Pakend nr 30 – Kardo Kruusmaalt ära võetud T-särk. Pakend nr 31 – Kardo Kruusmaalt ära võetud kingad. Pakend nr 32 - N. R poolt politseile üle antud Kardo Kruusmaa sviiter. Pakend nr 33 – Kardo Kruusmaalt ära võetud teksapüksid. Pakend nr 37 - CD-plaat – häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestised. Pakend nr 38 – sündmuskohalt kaasa võetud taburet. Pakend nr 39 – CD-plaat - I.Q-na ütluste ja olustiku seostamise videosalvestusega. Pakend 40 - CD-plaat – Kardo Kruusmaa ütluste ja olustiku seostamise videosalvestusega. Pakend 41 - CD-plaat –O. R ütluste ja olustiku seostamise videosalvestusega. Pakend nr 42 – Pärnu Arestimajast Kardo Kruusmaa isiklike asjade sealt ära võetud kahe kunsthamba hambaprotees. Hinnates nimetatud esemeid, leidis kohus KrMS § 126 lg 3 p 2, 4 alusel, et hambakroonid tuleb tagastada Kardo Kruusmaale, H. S dokumendid anda kannatanu E.Y-le , CD- plaadid menetlustoimingute salvestistega jätta kriminaalasja toimiku juurde, erinevad riideesemed hävitada. Rubo Kikerpill kohtunik Anu Sillandi rahvakohtunik 15
(15)Maarja Leht rahvakohtunik