1-21-1419/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Harju Maakohus 24.03.2021 Tallinna kohtumaja 1-21-1419 (kohtueelses menetluses 20230200621) Anne Rebane Merike Kunnus Alice Simm R.K süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses R.K , isikukood XXX; elukoht: xxxx; EV kodanik; haridus: 8-klassi; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxx, varem kriminaalkorras karistamata; üks kehtiv väärteokaristus; tõkend kohaldamata Liis Suik (määratud korras) Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON

1. R.K süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
2. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (6 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et R.K ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.K-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 24.03.
5. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 R.K-lt välja mõista järgmised menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876.- eurot, joobe tuvastamise kulud kokku summas 44.- eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 308,40 eurot. Menetluskulud summas 1228,40 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul ositi Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700013759 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-1419“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu R.K (R.K) süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 27.09.2020 kella 17.42 ajal Harjumaal Saku vallas Kasemetsa-Kiisa tee 2-kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (etanooli sisaldus veres 1,66 +/-0,06 mg/g, k=2, lõplik tulemus 1,60 mg/g), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani R.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alice Simm, süüdistatav R.K ja tema kaitsja Liis Suik sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtule esitatud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
8. peatüki
9. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et R.K kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistust es süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 2