1-09-11289/168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11289 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B .A määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 ringkonnakohus määras:
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. mai 2013 määrus osaliselt, s.o osas, milles maakohus luges B.A vangistuse ärakandmata osaks 1 aasta 5 kuud ja 19 päeva.
5. Lugeda B.A-le Harju Maakohtu 20.09.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaks 1 aasta 3 kuud ja 20 päeva.
6. Tartu Maakohtu määrus jätta muutmata B.A karistuse täitmisele pööramise osas.
7. Tühistada B.A kohustus ilmuda Tartu Vanglasse karistust kandma hiljemalt
8. juunil 2013 ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks tema saabumine karistuse kandmisele.
9. B.A määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
10. Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2012 määrusega vabastati B.A temale Harju Maakohtu 20.09.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 28.08.
11. Katseajaks pandi talle m.h kohustuseks mitte tarvitada narkootikume.
12. Kriminaalhooldusametnik esitas Tartu Maakohtule erakorralise ettekande B .A karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et viimane on rikkunud Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2012 määrusega määratud lisakohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ettekande kohaselt tuvastati ekpertiisiasutuses B.A-lt 03.02.2013 võetud proovis amfetamiini olemasolu.
13. Tartu Maakohtu 17.05.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja määrati, et Harju Maakohtu 20.09.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud ja 19 päeva, kuulub ärakandmisele. ESIMESE ASTME MÄÄRUSE SISU
14. Maakohus märkis, et KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu on jätnud täitmata talle Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2012 määrusega pandud kohustuse, mitte tarvitada katseajal narkootikume. Erakorralisest ettekandest, sellele lisatud kriminaalhooldusaluse B.A seletusest ja süüdimõistetu poolt 17.05.2013 kohtuistungil avaldatust ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtud B.A-lt 03.02.2013 võetud proovi uuringu tulemusest nähtuvalt tarbis B.A
15. a veebruari alguses amfetamiini. B.A avaldas, et tarbis amfetamiini koos sõpradega ühiselt aega veetes. Amfetamiini tarbides oli B.A igakülgselt informeeritud ja teadlik KarS § 76 lõikes 5 sätestatust, s.h sellest, et katseajal pandud kohustuse täitmata jätmisel pööratakse vangistus täitmisele. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSE SISU
16. Määruskaebuse esitaja taotleb uuesti hinnata kõiki teda iseloomustavaid andmeid ja mitte pöörata karistust täitmisele, vaid pikendada tingimisi tähtaega ja panna talle lisakohustusi. 6.1 Esmalt palub B.A üle vaadata Harju Maakohtu 20.09.2010 otsusega talle mõistetud karistus, kus määruskaebuse esitaja sõnul on tehtud liitmisviga. 6.2 Teiseks palub ta hinnata kõiki asjaolusid, m.h seda, et ta on kogu aeg töötanud, maksnud hagisid, täitnud kõiki nõudmisi ja täielikult oma elu muutnud. Ta palub arvestada, et ehkki on teinud suure vea narkootikumide tarvitamisega katseaajal, on ta alates 15-eluaastast olnud sõltlane ja saanud psühholoogilist nõustamist ning pole alati adekvaatne olukorda õigesti hindama. Määruskaebuse esitaja lubab, et kui talle antakse uus võimalus, pöördub ta kohe psühhiaatri vastuvõtule, et täie tõsidusega oma probleemiga tegeleda. Ta on aru saanud, et tegemist on probleemiga, millest lõplikuks vabanemiseks on vaja professionaalset abi. B.A soovib elada täisväärtuslikku elu, olla kasulik ühiskonnale aga mitte elada vanglas riigi kulul. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilise valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Täitmiskohtunik peab seega hindama, kas on täidetud KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeldused, kuid ei saa valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Seega puudub täitmiskohtunikul võimalus nt määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. 2 Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu B.A on rikkunud katseajal talle tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2012 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume.
18. Ringkonnakohus märgib, et isikut tingimisi vangistusest vabastades annab kohus süüdimõistetule võimaluse näidata, et vangistus on oma eesmärgi täitnud. Seetõttu on mõistetud vangistusest tingimisi vabastamisel määrav positiivne prognoos, mille juures arvestatakse nii formaalseid kui ka KarS § 76 lg-s 3 sätestatud materiaalseid aluseid. Tartu Ringkonnakohus leidis B.A vabastades, et ehkki isik kannab karistust m.h I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, annavad tema iseloomustuses nimetatud muud positiivsed asjaolud aluse arvamuseks, et vangistus kui karistus on täitnud oma eesmärgi ning B.A omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Käitumiskontrolli nõuete määramine moodustab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahutamatu osa, kindlustades riigi järelevalve kantavate karistuste täideviimise üle. Kontrollnõuete eesmärgiks on tagada riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Kontrollkohustuste eesmärgiks on aga saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand ja üldjuhul kehtib reegel, et mõistetud karistus tuleb süüdimõistetul kanda lõpuni. Seaduse mõttest (KarS § 76 lg 5) tulenevalt on seetõttu käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumine rangelt keelatud, kuna nimetatud sätte kohaselt kuulub karistus obligatoorselt täitmisele pööramisele, kui isik katseajal kontrollnõudeid ei järgi või ei täida talle pandud kohustusi. B.A puhul on ringkonnakohus teda ennetähtaegselt vabastades möönnud, et süüdimõistetule võivad ohtu kujutada narkootikumid, kuna ta on varem olnud süstemaatiline narkootikumide tarvitaja. Sellele vaatamata vabastas ringkonnakohus B.A , kuna nähtuvalt asja materjalidest oli ta läbinud vanglas kõikvõimalikud narkosõltuvusest vabanemiseks ette nähtud programmid ning ka ise seadnud endale eesmärgiks narkootikumide tarvitamisest täielikult loobuda. Sellist usaldust ei ole B.A õigustanud. Ringkonnakohtu hinnangul on täitmisele pööramine vältimatu, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad põhjused. B.A puhul ringkonnakohus mõjuvaid põhjusi käitumiskontrollinõuete rikkumiseks ei tuvastanud. Olukorras, kus isik oli teadlik talle sätestatud kontrollkohustuste täitmise vajalikkusest, ent ta sellele vaatamata tarvitas narkootikume, on maakohus õigesti pööranud tema karistuse täitmisele.
19. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ehkki B.A täitis registreerimiskohustust korrektselt, töötas, on maksnud hagisid ja käinud ka psühholoogilisel nõustamisel, pööras maakohus õigustatult tema kandmata karistuse osa täitmisele, kuna B.A rikkus katseaja jooksul temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Seetõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja B.A määruskaebus rahuldamata.
20. B.A on õigustatult juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et maakohtu määruses esineb viga talle mõistetud karistuse arvutuses. Maakohus on lähtunud Harju Maakohtu 20.09.2010 otsuses tehtud liitmisveast, ent jätnud tähelepanuta, et viga on kõrvaldatud Harju Maakohtu 27.09.2010 määrusega, millega B.A liitkaristusteks on Harju Maakohtu 20.09.2010 ja Tartu Maakohtu 19.10.2007 otsuste kogumis mõistetud 2 aastat 11 kuud ja 8 päeva. Erakorralisest ettekandest nähtub, et B.A vabastati tingimisi ennetähtaegselt 08.05.
21. B .A vangistus oleks selle tähtajalisel ärakandmisel lõppenud 28.08.
22. Seega kuulub B.A kandmisele 1 aasta 3 kuud ja 20 päeva. Ringkonnakohus rahuldab selles osas B.A kaebuse ja muudab selles osas resolutsiooni sõnastust. 3
23. Ringkonnakohus tühistab ka maakohtu otsuse resolutsiooni osas, milles see kohustas B.A ilmuma karistusele kandmisele Tartu Vanglasse hiljemalt
24. juunil 2013 enne kella 12:
25. Vangistusseaduse § 13 järgi võetakse isik vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või - määruse ärakirja alusel. B .A vaidlustas maakohtu määruse ja see ei olnud maakohtu määruses nimetatud tähtpäevaks jõustunud. Järelikult puudus sel ajal alus isiku vanglasse vastuvõtmiseks. B.A karistus pööratakse täitmisele määruse jõustumisel ja seega tuleb B .A karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema saabumine karistuse kandmisele. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas