KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing, Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-14269 Kohtuasi Z.A ha
) § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse
-i alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvatest kohtuotsustest ja määrustest tsiviilasjades.
§ 221
lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et
§ 221
lg-s 1 sätestatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks (RKTKo 10.02.2021 2-19-9679, 12).
§ 221
lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (RKTKo 24.10.2018, 2-16-17776, p 13).
- Täitemenetluses on täitedokumendiks Harju Maakohtu 17.06.2024 määrus tsiviilasjas nr 222-13916, millega kohus reguleeris laste suhtlust isaga (kostja) alljärgnevalt: - - - Kuni 30.11.2024 kohtub isa lastega kaks korda kuus esmaspäeval või teisipäeval üks tund korraga Kose alevikus. Kohtumist viib läbi Kose Vallavalitsuse esindaja, kes lepib kohtumise igakordse täpse toimumise aja vanematega kokku. Kohtumise juures viibib ema (hageja). Kohtumise juures võib viibida SOS Lasteküla Eesti Ühingu perekonna tugevdamise projekti töötaja, kellega on Kose Vallavalitsusel sõlmitud koostööleping. Alates 01.12.2024 kohtub isa lastega kaks korda kuus esmaspäeval või teisipäeval kuni kaks tundi korraga Kose alevikus. Kohtumist viib läbi Kose Vallavalitsuse esindaja, kes lepib kohtumise igakordse täpse toimumise aja vanematega kokku. Kohtumise juures viibib ema. Kohtumise juures võib viibida SOS Lasteküla Eesti Ühingu perekonna tugevdamise projekti töötaja, kellega on Kose Vallavalitsusel sõlmitud koostööleping. Alates 12.01.2026 vaadatakse üle isa ja laste suhtluse maht üle kohtumisi läbiviiva lastekaitsespetsialisti ning vanemate kokkuleppel lastekaitsespetsialistiga suurendatakse kehtivat suhtluse mahtu. 2 2-25-14269 - Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.
- Kohtumäärus on jõustunud 16.12.
- Hageja leiab, et sundtäitmine tuleks tunnistada lubamatuks, kuna hageja (lapse ema) ei ole teinud takistusi lapsele isaga (kostjaga) suhtlemiseks, mistõttu ei ole õigustatud tema suhtes täitemenetluse alustamine. Hagiavalduses on hageja välja toonud isa ja laste kohtumiste ajad.
- Maakohus leidis, et kohtu ette toodud asjaoludest on selgunud, et hageja (kes leiab, et ei ole rikkunud suhtluskorda) ja ka kostja (kuivõrd alustas täitemenetlust, olles olukorraga mitte rahul) sooviks on käesoleva hagi raames uuesti avada kohtus menetlus lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kui asjaolud on suhtluskorra määramise osas lahendi tegemise ajaga võrreldes muutunud, võib lapse huvides olla kohtu määratud suhtluskorra muutmine (perekonnaseaduse § 123 lg 2). Seda, kas täitedokumendiks olev kohtulahend vastab jätkuvalt lapse huvidele, on esmajoones võimalik kontrollida suhtluskorra muutmise menetluses. Kuni suhtluskorra lahendit ei ole muudetud, on tegemist kehtiva täitedokumendiga, mille alusel on sissenõudjal õigus taotleda täitemenetluse algatamist. Laste huvidele vastava suhtluskorra vanemate vahel kokkuleppimine või kohtu poolt määramine ei ole saavutatav läbi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohtupraktika kohaselt on erandjuhtudel võimalik tunnistada sundtäitmine lubamatuks ka
§ 221lg-s 1 nimetamata asjaoludel.
Kuid suhtluskorra muutmise võimalik vajadus selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole, mille kohaselt tuleb suhtluskorra vaidlus lahendada asjakohases hagita menetluses, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
- Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse. Hageja palub jätta määruskaebemenetlusega seotud hageja menetluskulud kostja kanda.
- Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud hageja eesmärke hagi esitamisel. Hageja eesmärk ei ole hagi raames uuesti avada või sisuliselt arutada laste suhtluskorda. Hageja on kohtumäärust kohaselt täitnud ning ei soovi käesoleva hagi raames suhtluskorra muutmist. Hageja on esitanud hagi põhjusel, et kostja on hageja vastu esitanud põhjendamatu täitmisavalduse, mille tagajärjel asuti kohtumäärust sundtäitma. Hageja ei nõustu, et peaks alluma põhjendamatule täitemenetlusele või tasuma täitemenetluse kulud, sest täitemenetlus oli algatatud põhjendamatult. Sundtäitmise tagajärjeks oleks täitemenetluse lõpetamine olukorras, kus suhtluskorra rikkumist ei ole esinenud. Kostja tegevus on olnud hageja suhtes pahatahtlik. Kuna kohtutäitur keeldus hageja kaebusi rahuldamast ja Harju Maakohus ei leidnud, et kohtutäituri tegevus oleks olnud õigusvastane ning kohtutäitur keeldus täitemenetlust lõpetamast isegi olukorras, kus ta ise 07.07.2025 kontrolltoimingu käigus rikkumisi ei tuvastanud, siis on hageja ainsaks tõhusaks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Ka Harju Maakohus on kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel viidanud, et täitemenetluse lõpetamiseks ning täitedokumendi täidetavuse kontrollimiseks tuleb pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 3 2-25-14269 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
- Kolleegiumi arvates keeldus maakohus ebaõigesti hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 võimaldab jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).
- Võlgnikul on võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
§ 221
alusel.
§ 221
lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et erandjuhul saab sundtäitmise lubamatuks tunnistada
§ 221lg-s 1 nimetamata asjaoludel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 12).
15. Praegusel juhul esitas hageja hagi kohtulahendiga seatud suhtluskorra sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
§ 221
alusel, tuginedes sellele, et ta täidab täitedokumenti vabatahtlikult ning täitedokumendist tulenevad kohustused (hageja on taganud laste ja kostja vahelise suhtluse) on täidetud. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks on
§ 221
lg 1 esimese lause järgi muu hulgas see, et sundtäidetav nõue on rahuldatud, ei oleks maakohus tohtinud hagiavalduses esitatud asjaolude õigsust eeldades hagi menetlusse võtmisest keelduda.
- Lisaks on hageja hagis tuginenud sellele, et kui hageja kohustused on täidetud ja hageja täidab täitedokumenti vabatahtlikult, siis on täitedokumendi sundtäitmine hageja suhtes hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja väidete kohaselt on sundtäitmise algatatud eesmärgiga tekitada hagejale täitemenetluse kulude näol kahju. Kuna hageja on esitanud asjaolud, mille kohaselt tuleks sundtäitmine lubamatuks tunnistada põhjusel, et see on hea usu põhimõttega vastuolus, siis ei oleks maakohus ka eeltoodud asjaoludele hinnangut andmata saanud hagi menetlusse võtmisest keelduda.
- Kolleegium nõustub hagejaga, et hagiavaldusest ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks soovinud sundtäitmise lubamatuks hagiga muuta täitedokumendiks oleva kohtulahendiga määratud suhtluskorda. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et hagejal ei oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võimalik sellist eesmärki ka saavutada.
- Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel ja maakohtu viidatud õiguslikul alusel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise hagiavaldust menetlusse võtta, mistõttu kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
- Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus. 4 2-25-14269
- Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks ja hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 5