MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-26-631 Haldusasi X. X (X) taotlus ennetähtaegse vabanemise tähtaja mu
§ 4lg 1).
Kohus tagastab kaebuse kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (
§ 121lg 1 p 1).
Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (
§ 121lg 3).
Halduskohus leiab, et kaebaja soovitud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebajal tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda Harju Maakohtu poole (arvestades kaebaja viibimist määruse tegemise ajal Tallinna Vanglas). 4. Riigikohtu erikogu selgitas 12.03.2020 määruses nr 3-20-17, et vaidlus selle üle, kuidas arvutada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse esitamise tähtaega, on kohtuahendi täitmisel tekkinud küsimus KrMS § 431 mõttes, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (p 8). Konkreetses asjas taotles isik riigi õigusabi seetõttu, et vangla oli valesti arvutanud kuupäevi, millal võib teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 1
(2)Erikogu nõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 21.11.2012 lahendiga asjas nr x-x-x-xx-xx, et kuigi kriminaalmenetlusõigus ei näe ette menetlusreegleid niisuguse kaebuse menetlemiseks, on pigem tegu karistusõigusliku küsimuse lahendamisega, mis eeldab karistusseadustiku normide, eelkõige KarS § 76 tõlgendamist ning vajaduse korral ka kriminaalasjades tehtud jõustunud kohtuotsuste selgitamist. Olemuselt on see kohtuotsuse täitmise küsimus. KrMS § 431 näeb ette, et seadustiku §-des 424-4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS §-s 426 on sätestatud menetluskord tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Järelikult tuleneb KrMS §-st 431 maakohtu pädevus selliste vaidluste lahendamiseks (p 6). Erikogu lahendis on viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.11.2018 määrusele nr x-xx-xxxx, kus on samuti leitud, et vaidlus, kuidas arvutada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks taotluse esitamise tähtaega, on kohtulahendi täitmisel tõusetunud küsimus KrMS § 431 mõttes, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (p 17). Riigikohtu erikogu on lisaks leidnud, et maakohtu pädevuses on KrMSis ettenähtud korras lahendada järgmisi küsimusi: - vangla kohustamiseks, et vangla esitaks maakohtule taotluse kaebaja edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks ja riigist väljasaatmiseks (10.08.2023 määrus nr 3-23-1188); - vangla kohustamiseks, et vangla esitaks maakohtule taotluse kaebaja edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks süüdimõistetu parandamatu haiguse tõttu (08.06.2016 määrus nr 3-34-1-16). Mõlemal juhul keeldus vangla taotlust esitamast ning Riigikohus leidis, et ka vangla vastu esitatava kohustamisnõude (taotluse esitamiseks kohustamiseks) lahendamine on maakohtu pädevuses. Eeltoodud kohtupraktikast, sh siduvalt KrMS § 2 p 4 alusel tuleneb, et vaidluse lahendamine, kuidas arvutada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse esitamise tähtaega, ning vangla kohustamiseks, et vangla esitaks maakohtule taotluse kaebaja enne tähtaega vabastamise taotluse, kuulub maakohtu pädevusse. 5. Kaebaja on sama küsimusega pöördunud varem Tallinna Ringkonnakohtu poole.
§ 121
lg 3 sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. Halduskohus leiab, et tegemist ei ole olukorraga, kus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu üle saaks otsustada Riigikohtu erikogu. Ringkonnakohus on õigesti vastanud osas, et üldjuhul lahendab ringkonnakohus edasikaebuseid, st apellatsioon- või määruskaebuseid. Tegemist ei ole ka seaduses nimetatud erijuhuga, mille korral saaks kaebaja pöörduda otse ringkonnakohtusse. Lisaks ei saa kohtujuristi kirja käsitleda olukorrana, kus teine kohus oleks eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse
§ 121lg 3 mõttes.
Kaebuse tagastamine, st õigusemõistmisest keeldumine seadusest tuleneval alusel saab toimuda üksnes kohtuniku allkirjastatud lahendiga. Ka juhul, kui sisuline menetlusotsustus tehakse kirjaga, peab selle materiaalses mõttes määrusena käsitlemiseks olema allkirjastanud kohtunik (Riigikohtu 22.12.2025 määruse nr 3-25-4456 p 8). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
(2)