Obsah (9)

§ 153§ 1531§ 1411§ 141§ 145§ 16§ 56§ 1§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2026, Jõgeva Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi 4-25-3560 Sandra Kallas Väino Mannermaa kaebus Polits

§ 153

1 lg 1 järgi mõistetud kolme eraldi karistuse ning nende tasumise korra osas ning teha vastavas osas uus otsus. 3. Mõista Väino Mannermaale

§ 1531lg 1 järgi üks karistus 135 trahviühikut, s.o 540 eurot.

1. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. septembri
3. a otsus muutmata.
4. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
5. septembri
6. a otsuses märgitud arvelduskontodest, märkides maksekorraldusele viitenumbri 10220255066368, 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.
7. Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.
8. Menetlusaluse isiku valitud kaitsja tasu 1240 eurot (koos käibemaksuga) jätta tema enda kanda.
9. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
10. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) uurija Maarja Nevvonen koostas
11. augustil 2025 Väino Mannermaale väärteoprotokolli AB1635630 järgmises. V. Mannermaa ajavahemikul
12. september 2023 kuni
13. jaanuar 2025, täpselt tuvastamata aegadel, olles tööl koolipsühholoogina XXXXXXXXX , XXX-i asuvas kabinetis silitas käega 9-11-aastase G.S (sünd. XX. september XXXX) jalga reie pealispinnalt riiete pealt, kõhu piirkonda riiete pealt ja riiete alt, tuhara piirkonda ning reie sisekülge riiete pealt, millest G. S tundis ennast imelikult ja piinlikult. Selline tegu kvalifitseerub karistusseadustiku (

) § 1531 lg 1 järgi.

1. PPA Lõuna prefektuuri uurija M. Nevvonen koostas
2. augustil 2025 V. Mannermaale väärteoprotokolli AB
3. V. Mannermaa ajavahemikul
4. detsember 2023 kuni
5. veebruar 2025, täpselt tuvastamata aegadel, olles tööl koolipsühholoogina XXX , XXX-i asuvas kabinetis katsus korduvalt kätega 11-13-aastast M.St (sünd. XX. detsember XXXX) kallistamise käigus tuharate piirkonnast riiete pealt, millest M. S tundis ennast ebamugavalt. Selline tegu kvalifitseerub

§ 1531lg 1 järgi.

1. PPA Lõuna prefektuuri uurija M. Nevvonen koostas
2. augustil 2025 Väino Mannermaale väärteoprotokolli AB1635631 järgmises. V. Mannermaa ajavahemikul
3. oktoober 2024 kuni
4. detsember 2024, täpselt tuvastamata aegadel, olles tööl koolipsühholoogina XXX-i asuvas kabinetis silitas korduvalt käega 10-aastase M.Mu (sünd. X. mai XXXX) kätt ja reie pealispinda riiete pealt, millest M. M tundis ennast väga imelikult ja õudsalt. Samuti võttis M. Mlt randmest kinni, tõmbas enda poole ja kallistas, mida M. M ei soovinud. M. M üritas kallistamise ajal V. Mannermaad eemale lükata, kuid ei jõudnud füüsilise allajäämuse tõttu. Selline tegu kvalifitseerub

§ 1531lg 1 järgi.

1. PPA Lõuna prefektuur tegi
2. septembril 2025 otsuse, millega karistas V. Mannermaad G. Se seksuaalse ahistamise eest

§ 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, M.

Se seksuaalse ahistamise eest

§ 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ning M.

Mu seksuaalse ahistamise eest

§ 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, kokku 600 eurot.

1. V. Mannermaa esitas
2. septembril 2025 kaitsja vahendusel Taru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetlejale otsusele, milles palub otsuse VTMS § 132 p 3 alusel täielikult tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetluskulud jätta riigi kanda. 2 Menetlusalune isik leiab, et ei ole mitte ühtegi kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud tegu toime pannud. Täidetud ei ole ükski väärteokoosseisu tunnus. Väärteootsuses V. Mannermaale süüks arvatavad teod ei ole ainuüksi kirjelduse kohaselt

§ 1531koosseisu põhised.

Menetlusalune isik palub kohtul arvesse võtta ja objektiivselt hinnata kõiki vaidlusaluse sündmustikuga seotud asjaolusid. Pöörata tähelepanu elulisele olukorrale, kuidas menetlust on alustatud ja toimetatud ning millal ja kuidas on kogutud laste ütlused. Samuti võtta arvesse nende laste ütlusi, mida menetleja ei ole tõendina käsitlenud, kuid mis võimaldavad kontrollida V. Mannermaa selgitusi, hinnates neid tema töö ja lastega suhtlemise laiemas kontekstis. Järgnevalt annab kaitsja hinnangu asjas olevatele tõenditele, millest kohus ei pea vajalikuks ülevaadet teha.

1. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas
2. oktoobril 2025 kohtule kirjaliku seisukoha, milles selgitab, millises ulatuses on väärteootsuse koostamisel arvestatud menetlusaluse isiku esitatud vastulauset. Samuti jääb kohtuvälise menetleja esindaja selle juurde, et väärteootsuses kirjeldatud V. Mannermaa käitumise puhul on tegemist seksuaalse sisuga lubamatute puudustega sõltumata sellest, kas nii väikesed lapsed oma vanusest ja arusaamisvõimest lähtuvalt oskaksid pidada V. Mannermaa teguviise lubamatuks ja häirivaks. Toodud näited, et mõnele lapsele meeldis või sobis V. Mannermaa füüsiline tegevus, ei ole antud juhul määrav, sest kõik lapsed on alla 14-aastased. Tegemist ei ole ühekordse sõna-sõna vastu juhtumiga, vaid tunnistajaid on mitmeid ja V. Mannermaa käitumine on olnud süsteemne. Menetlejal puudus põhjus kahelda laste ütluste usaldusväärsuses. Võib mõista, et psühholoogina töötav spetsialist ei osanud hinnata, millises vanuses lapsi omal algatusel kallistada ja põsele musi anda, kuid reie sisekülje, tuharate ja kõhu- ning rindkerepiirkonna silitamine (sh riiete alt) on kõigi vanuste ja staatuste puhul hinnatav sobimatuna, kui isikud ei ole omavahel suhtes. V. Mannermaa suhtes väärtegudena kvalifitseeritud tegude puhul oli menetleja hinnangul kahtlus, kas need kvalifitseeruvad kuriteo või väärteona. V. Mannermaa suhtes on Lõuna prefektuuri menetluses kriminaalasi nr 25260150018

§ 1411

lg 2 p 1, 6 ja § 175 1 lg 1 tunnustel ning kriminaalasja osadest materjalidest on tehtud koopiad ka väärteotoimikusse.

1. Tartu Maakohus määras
2. jaanuari
3. a määrusega V. Mannermaa kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale aega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks hiljemalt
4. jaanuar
7. jaanuaril 2026 esitas kaitsja kohtule kaitsja tasu hüvitamise taotluse ühes arvega.
8. Samuti esitas kaitsja
9. jaanuaril 2026 seisukoha kohtuvälise menetleja kirjalikule seisukohale, milles leiab järgmist. Lapsed on kirjeldanud küll füüsilist kontakti V. Mannermaaga, kuid seksuaalse tonaalsuse on sellele omistanud eelhoiakutest ja hirmudest mõjutatud täiskasvanud. Tuleb lugeda ebaausaks ning kohtu veendumuse lubamatule kallutamisele suunatud seisukohaks teadaannet, et V. Mannermaa suhtes on Lõuna prefektuuri menetluses kriminaalasi nr 25260150018

§ 1411 lg 2 p 1, 6 ja § 1751 lg 1 tunnustel.

Vähe sellest, et kriminaalasjas ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust, ei ole isegi eeluurimist seni lõpule viidud, süüdistuse esitamisest rääkimata. Seega palub V. Mannermaa kaitsja jätta kohtul väärteoasjas otsuse tegemisel tähelepanuta kohtueelse menetleja viited kriminaalasjas esitatud kahtlustusele ning piirduda andmetega, mis käsitlevad konkreetselt väärteoprotokollides tehtavaid etteheiteid, tõlgendades sealjuures kahtlused menetlusaluse isiku kasuks. Kohtu seisukoht

1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada 3 kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. Esmalt märgib kohus, et
4. veebruari
5. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt
6. mail 2025 (õige kuupäev
7. veebruar 2025) alustati menetlust kriminaalasjas 25260150008

§ 145lg 2 tunnustel selles, et XXX sotsiaalpedagoog J.A teavitas 4.

veebruaril 2025 Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri, et

1. veebruaril 2025 käis tema juures vestlusel sama kooli
2. klassi õpilane G.S (sünd. XXX. september XXXX), kes vestluse käigus avaldas muuhulgas, et nende kooli psühholoog V. Mannermaa on teda puudutanud jalgade piirkonnast ning asetanud ka enda käe G. Se jalgade vahele suguelundi piirkonda. J. A kuulati üle tunnistajana
3. veebruaril
4. Samal päeval kuulati kannatanutena üle G.S ja T. K. Kuna menetleja leidis, et G.S kirjeldatud tegudes puudub

§ 1411 lg 2 p 1, 6 ja § 145 lg 2 objektiivne koosseis ning T.

Ki kirjeldatud tegudes puudub

§ 1411 lg 2 p 1, 6 objektiivne koosseis, siis kriminaalmenetlus lõpetati.

Teod ei kvalifitseeru muu sugulise iseloomuga tegudena selle tõttu, et kirjeldatud teod ei ületa sellist intensiivsuse piiri, mis oleks vajalik

§-de 1411 ja 145 objektiivse koosseisu täitmiseks. PPA Lõuna prefektuuri

1. veebruari
2. a teatisega teavitati XXX kooli, XXX kooli ja XXX kooli direktoreid kriminaalmenetluse lõpetamisest.
3. Seonduvalt kaitsja etteheidetega, et päev varem alustatud kriminaalmenetlus järgmisel päeval lõpetatakse põhjusel, et kriminaalasja alustamise tinginud väide ei leidnud ülekuulamisel kinnistust, on tegemist tähelepanuväärse ohufaktoriga, märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul ei ole sellisele menetluse käigule põhjust ülekaalukat tähendust omistada. KrMS § 6 sätestab, et kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, välja arvatud samas sättes nimetatud erandjuhtudel. Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse alustamise tinginud sotsiaalpedagoog J. Aelt saadud kuriteo tunnustele viitav teave. Kui kriminaalmenetluse käigus selgub, et isiku tegevus ei vasta kuriteo tunnustele, kuid võib vastata väärteo tunnustelele, lõpetatakse kriminaalmenetlus ja alustatakse väärteomenetlus. Kriminaalmenetluse alustamisega samal päeval kuulati tunnistajana üle sotsiaalpedagoog J. A ja kannatanutena G.S ja T. K. Kuna kogutud tõendite põhjal ei vastanud V. Mannermaa tegevus kuriteo tunnustele, tuli kriminaalmenetlus lõpetada. Sellisest menetluse käigust ei ole võimalik teha järeldusi G.S ütluste usaldusväärsuse kohta. Nagu kohus edaspidi tuvastab, siis vestluse käigus ei küsinud J. A G.Slt täpsustavaid küsimusi, millisest jalgade vahelisest kohast täpselt V. Mannermaa G.St katsus, vaid ta tegi järeldused G.S käeasetuse pinnalt, mis järgmisel päeval toimunud ülekuulamisel kinnitust ei leidnud. Täpsustavate küsimuste esitamata jätmist ei saa J. Aele ette heita, sest tal puudub väljaõpe laste küsitlemiseks. J. A avaldas politseile teavet selliselt nagu tema kuulis ja mõistis ning menetleja ülesanne on uurimise käigus kontrollida, kas selline tegu vastab väärteo või kuriteo tunnustele ning seda vastavalt menetleda. Eelnevat on ka käesoleval juhul tehtud.
4. Väärteomenetluse alustamise teatisest nähtuvalt on Lõuna prefektuuris
5. veebruaril 2025 alustatud väärteomenetlust numbriga 26012500002

§ 1531 tunnustel, et XXX 11- 4 aastane õpilane avaldas 5.

veebruaril 2025 toimunud ülekuulamise käigus, et sama kooli psühholoog V. Mannermaa on nõustamise käigus pikema ajaperioodi vältel silitanud tema reisi, kõhtu ja tuharat. Selline teave on saadetud XXX kooli, XXX kooli ja XXX kooli direktorile.

1. Sellise menetluse käigu tõttu ei ole J. At ja G.St väärteoasja menetluses üle kuulatud, vaid asja juures on nende kriminaalmenetluse käigus antud ütlused. Kõikide alla 14-aastaste isikute ülekuulamised on videosalvestatud.
2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik töötas temale etteheidetud tegude toimepanemise perioodil (
3. september 2023 kuni
4. jaanuar 2025, sh
5. oktoober 2024 kuni
6. detsember 2024) koolipsühholoogina XXX aadressil, XXX-i ning selles koolis õppisid sel ajal õpilased G.S (sünd. XX. september XXXX) ja M.M (sünd. X. mai XXXX). Samuti pole vaidlust selles, et menetlusalune isik töötas temale etteheidetud teo toimepanemise perioodil (
7. detsember 2023 kuni XX. veebruar XXXX) koolipsühholoogina XXX-i ning selles koolis õppis sel ajal õpilane M.S (sünd. XX. detsember XXXX). Mõlemas koolis oli tal töötamiseks kabinet, kus ta õpilasi vastu võttis.
8. Uuritud tõendid (menetlusaluse isiku, tunnistajate G.S, J.A ja M.L ütlused) kogumis tõendavad, et V. Mannermaa, olles tööl koolipsühholoogina XXX koolis asuvas kabinetis, silitas käega G.S jalga reie pealispinnalt riiete pealt, kõhtu riiete pealt ja riiete alt, tuharaid ning reie sisekülge riiete pealt.
9. Nii nähtub ja kuuldub G.S
10. veebruaril 2025 antud ütlustest, et koolipsühholoog Väino silitas oma kabinetis tema vasakut jalga reie pealispinna pealt, sel ajal istusid nad laua taga kõrvuti toolidel. Laua taga G.S joonistas ja nad mängisid kaardimängu. Jala silitamine toimus peale kaardimängu lõppu. Jala silitamise ajal mõtles ja tundis, et imelik. Ütles Väinole, et ta ära lõpetaks ja Väino lõpetas ära. Kuna see juhtus, täpselt ei mäleta, sellest on juba mitu neljapäeva möödas. Veidi lund oli maas. See võis olla nii see kui eelmine aasta. Viimati käis Väino juures eelmisel nädalal, kuid siis puudutamist ei olnud. Samuti nähtub ja kuuldub G.S ütlustest, et Väino silitas teda ka kõhu pealt. Väino puudutas ka tema paljast kõhtu, tõmbas särgi üles. Seda on juhtunud rohkem kui üks kord. Väino on katsunud teda ka jalgade vahelt, täpsemalt tema reie sisekülge ning seda on juhtunud rohkem kui üks kord. Pissut Väino ei puudutanud. Väino on puudutanud ka tema peput. Pepu katsumist on olnud rohkem kui üks kord. Varasemad puudutamised on toimunud samuti laua taga. Pepu puudutamise ajal ta seisis püsti. Kõik katsumised on olnud silitamised. Silitamised on toimunud riiete pealt, kuid paljast kõhtu on ka kastunud. Silitamise ajal on nad rääkinud tavalistest asjadest, samal ajal Väino end ise ei puudutanud. Väino juures käis ta neljapäeviti. Iga nädal ta Väino juures ei käinud ja kui käis, siis iga kord silitamist ei olnud. Mõnikord katsus Väino ühte ja mõnikord teist kohta. Puudutamiste ajal tundis end piinlikult. Kuna Väino teda esimest korda puudutas, ta täpselt ei mäleta, kuid oli siis
11. klassis. Kui käis Väino juures, siis tavaliselt nad mängisid kaardimängu, rääkisid koolist, veidi kodust. Väino on ostnud talle kommi ja Temust mänguasju (Hello Kitty kleepsu, kaisukaru, kassikäpa). Ei tea, miks Väino talle need ostis ja ta pole öelnud. Sellest, et Väino teda puudutas, rääkis eile esimest korda Jle, kodus vanematele ei rääkinud. Koolis pole kuulnud, et Väino oleks kedagi teist puudutanud.
12. G.S isa tunnistaja K ütluste kohaselt
13. a lõpus tuli G koju erinevate mänguasjadega, mille kohta ütles, et sai need koolipsühholoog Väinolt. Kui menetleja
14. a veebruaris helistas, siis selgitas talle, et psühholoog Väino on puudutanud Gi keha. Samal päeval küsisid Gi käest Väino kohta ning G ütles, et Väino on puudutanud teda pepu pealt, kõhu ja jala pealt ning teinud põsemusi. G seletas, et seda on juhtunud tihti. See juhtus juba siis, kui ta oli kolmandas klassis. 5
15. Tunnistaja J. A ütluste kohaselt oli tema esimene tööpäev XXX algkoolis sotsiaalpedagoogina
16. jaanuaril
18. veebruaril 2025 vestles ta mitme lapsega, sh G.Sga. Selle vestluse käigus rääkis G, et nad istuvad Väinoga kõrvuti väikese laua taga ja talle ei meeldi, et Väino talle nii ligidal on. G ütles, et Väino katsub teda. See on imelik ja ei meeldi talle. G näitas, et Väino silitab teda vasaku jala välimise külje pealt. Seejärel näitas käega jalgade vahele suguelundite peale ja libistas käega reie sisekülgedelt ja ülakeha külje pealt. G ütles, et pole sellest kellelegi varem rääkinud.
19. Tunnistaja M. L ütluste kohaselt on ta alates
20. augustist 2023 XXX kooli direktor. G.S õpib XXX koolis alates esimesest klassist, ta tuli kooli 8-aastasena
21. aastal. Rajaleidja otsusega suunati G psühholoogi juurde eneseregulatsiooni võime ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks ning algaastatel kooliga harjumiseks. Rajaleidja spetsialistid diagnoosisid Gil segatüüpi arenguhäired ja tal on keskmine puue, ning tal on eakohasest nõrgemad vaimsed võimed. Esimeses ja teises klassis oli Gil tundides igapäevaselt kaasas tugiisik. Praegu saab ta paremini hakkama, kuid ta vajab tuge, kohandusi ja individuaalset lähenemist. Väino juures nõustamisel käis ta alates esimesest klassist. Rajaleidja otsuse kohaselt pidi ta käima 1-2 korda kuus, kuid ta käis kindlasti rohkem. Lapsed said Väino juures käia, millal soovisid, peale tundide lõppu või vahetundidel. Gi inglise keele õpetaja K.K käest sai teada, et
22. aasta jaanuaris käis G Väino juures nõustamisel igal neljapäeval, viimati
23. jaanuaril 2025, ning oli nõustamisel pikemat aega. V. Mannermaa töösuhe XXX koolis lõppes
24. veebruaril
25. Seda põhjusel, et G.S avaldas politseile, et Väino oli nõustamise käigus puudutanud ebasobivalt tema keha ja politsei algatas juhtunu osas uurimise. V. Mannermaa töötas nende koolis psühholoogina peaaegu 5 aastat (oleks täitunud
26. a oktoobris). Kui tema oli juba kooli direktor (enne töötas õpetajana), siis kokkuleppel asus Väino reedeti tööle XXX koolis. Enne seda töötas XXX kahel päeval, s.o neljapäeviti ja reedeti. Esmaspäevast kolmapäevani töötas ta psühholoogina XXX koolis.
27. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on nõustamise käigus olnud G.S puudutamisi, peamiselt kallistamist ja võib-olla õla ja juuste silitamist. Täpsemalt määratlemata puudutusi võis esineda mängulise tegevuse käigus, nt tagaajamise mäng. Palja kõhu pealt puudutusi ei ole olnud, kuid tagaajamise mängu käigus võis juhtuda, kuid ta ise ei mäleta, et oleks juhtunud. Gile meeldis tema juures käia. Ta ei saanud klassikaaslastega läbi. Gi käitumine esimestes klassides oli raske, ta lõhkus ja loopis asju, aga need asjad jäid temal vähemaks. Mänguline tegevus oli sellepärast, et Gil oli raske suulisi sõnumeid vastu võtta, et ta üldse kuulaks. G ei ole talle öelnud, et ükski puudutus oleks olnud vastumeelne. Ükski puudust ei olnud seksuaalse iseloomuga, need olid kõik tööalase tegevusega seoses. Kallistused oli osa metoodikast. Koolitusi sellest, millised lastega kontakti saamise võtted on aktsepteeritud ja kas või millisel määral on füüsiline kontakt lubatud, ei ole pakutud ja ei ole toimunud. G.S tegi talle kingitusi, milleks olid nt Pokemoni kaardid, sportlaste kaardid, muud kaardid koos karbiga, pulgakommid ja südamekujuline karp.
28. Kohus leiab, et G.S ülekuulamine on toimunud nõuetele vastavalt ning tema ütlused on usaldusväärsed. V. Mannermaa ütlused, et ta G.St temale etteheidetud viisil ei ole puudutanud, on antud süüst vabanemise eesmärgil. G.S on kirjeldanud temaga toimunut eakohaselt, vastavalt oma võimetele ja nii palju kui ta mäletab. Kui ta uurija küsimustele vastates midagi ei teadnud või midagi ei mäletanud, siis ta nii vastaski. Samuti kui ta millestki aru ei saanud, siis ta ütles ka seda. Seega pole kohtul alust arvata, et G.S öeldu oleks väljamõeldis või oleks ta tõde moonutanud. Arvestades, et V. Mannermaa silitas G.S mitmeid erinevaid kehapiirkondi erineval ajal, on eluliselt usutav, et G.S nende täpset toimumise aega ei suutnud meenutada. Kohtu hinnangul ei vähenda G.S ütluste usaldusväärsust ka mõningased erinevused uurijale räägitu/näidatu ja päev varem sotsiaalpedagoog J. Aele räägitu/näidatu vahel. J. Ae sõnul pani 6 G.S oma käe jalgade vahele oma suguelundi peale, kui ta vastas küsimusele, kust V. Mannermaa teda katsus. Kuid ülekuulamisel kinnitas G.S, et pissu peale menetlusalune isik oma kätt ei pannud, silitas reie sisekülje pealt. Kuna suguelundid ja reie sisekülje ülemine äär on anatoomiliselt kõrvuti, võis J. Aele jääda ekslikult mulje nagu näitab G.S suguelundite peale või võis G.S ise oma käe asetada nt osaliselt suguelunditele ja osaliselt reie siseküljele. Samuti ei küsinud J. A G.Slt täpsustavaid küsimusi nagu tegi seda uurija, kes selgitas väga täpselt välja kust ja kuidas V. Mannermaa G.St katsus. Peale uurijaga rääkimist rääkis G.S juhtunust ka kodus vanematele ning räägitu sisu sarnanes uurijale räägituga, mis samuti suurendab G.S ütluste usaldusväärsust. Ka asjaolu, et G.S polnud uurijaga rääkimise ajaks kuulnud, et teiste lastega on V. Mannermaa käitunud sarnaselt, suurendab samuti G.S ütluste usaldusväärsust. Seega polnud G.Sl võimalust rääkida kellegi teisega juhtunut enda loona ega vajadust juhtunut välja mõelda nt ajendatuna soovist eakaaslastega samastuda.
29. Kohus loeb tõendatuks, et V. Mannermaa silitas G.S reie pealispinda, sisekülge, tuharat ja kõhtu riiete pealt ning ka paljast kõhtu. 25.

§ 1531

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevuse eest. Eelnevalt kirjeldatud viisil toimunud silitamiste puhul on kahtlemata tegemist tahtliku seksuaalse iseloomuga tegevusega. Sarnasele tegevusele on seksuaalset tähendust omistatud ka Riigikohtu praktikas (RKKKo nr 1-17-6580, p 18): „Praeguses asjas käitus süüdistatav kannatanute tahte vastaselt, tema tegevus oli kehaline ja sel oli seksuaalne tähendus ning ta alandas oma jala hõõrumisega lapseealiste kannatanute vastu ja lisaks ühe kannatanu põlve ja reie korduva katsumisega nende inimväärikust. Küündimata oma raskusastmelt

§-de 141 ja 145 toimealasse, oleksid sellised teod karistusseadustiku kehtivas redaktsioonis käsitatavad seksuaalse ahistamisena

§ 1531lg 1 järgi.“ Selliseks tegevuseks puudus V.

Mannermaal igasugune vajadus ka tulenevalt oma tööst koolipsühholoogina. G.S on öelnud, et talle ei meeldi, et V. Mannermaa talle nii lähedal istub ja teda silitab, see oli imelik ja ta tundis end piinlikult. Kohus leiab, et V. Mannermaa tegevus oli tahtlik, sest tema puudutused ei olnud juhuslikud riivamisi puudutused, vaid silitused, milline tegevus on kahtlemata tahtlik. G.S ütles V. Mannermaale (kohtu hinnangul vähemalt ühel korral), et ta nii ei teeks. Eelnevast saab järeldada, et V. Mannermaa silitused olid G.S tahte vastased ning G.S inimväärikust alandavad. Kohtu hinnangul selline V. Mannermaa käitumine ei ole alandav vaid G.S jaoks, vaid tundub alandavana ka keskmisele erapooletule kõrvalseisjale. Võõra inimese poolt teise isiku tahte vastaselt tema reie pealispinna, reie sisekülje, tuhara ja kõhu silitamine on alandav iga isiku jaoks.

1. Asjaolu, et G.S joonistas V. Mannermaale pilte, nad tegid teineteisele kingitusi ning nende üldine läbisaamine oli hea, ei välista ega õigusta V. Mannermaa tegusid. V. Mannermaa teod saidki võimalikuks eelkõige heade ja pigem usalduslike suhete taustal.
2. Kuna V. Mannermaa on G.St silitanud erinevatel aegadel erinevatest kehapiirkondadest, tõusetub küsimus, kas tegemist on korduvate tegudega või ühe jätkuva teoga.
3. Riigikohtu praktikas on jätkuva ja korduvate süütegude eristamisel leitud järgmist. Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel 7 reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. /.../ Eeltoodud kriteeriumid kogumis aitavad hinnata, kas tegude toimepanemise asjaolud on käsitatavad jätkuva või korduva teona. (RKKKo 1-18-7408, p 10).
4. G.S ütluste kohaselt silitas V. Mannermaa tema erinevaid kehapiirkondi (reie pealispinda, reie sisekülge, peput ja kõhtu riiete pealt ning kõhtu ka riiete alt). Kord katsus V. Mannermaa teda ühest kohast, kord teisest kohast. Enamikke kehapiirkondi, mida V. Maneermaa silitas, tegi ta mitmel erineval korral (kõhtu, reie sisekülge ja peput on silitanud rohkem kui üks kord). Kohus leiab, et V. Mannermaa on G.S suhtes toime pannud ühe jätkuva väärteo. Tema osateod on kantud ühtsest tahtlusest, sest need on toime pandud ühe isiku suhtes (G.S), samas kohas (menetlusaluse isiku kabinetis), sarnastel asjaoludel (keha silitamine) ning ründavad sama õigushüve (seksuaalne enesemääramisõigus, au ja väärikus), täidavad sama süüteokoosseisu (

§ 1531

lg 1) ning osategude paljusust (mitu korda) arvestades on ka ajaliselt seotud (ajavahemik

1. september 2023 kuni
2. jaanuar 2025).
3. G.S ütluste kohaselt katsus menetlusalune isik teda esimest korda, kui ta õppis
4. klassis, kuid ta täpselt ei mäleta millal. V. Mannermaa töötas koolis neljapäeviti. Seega on põhjendatud määratleda teo toimepanemise algusaega G.S
5. klassi õpingute alguse esimese neljapäevaga, s.o
6. septembriga 2023 (väärteoprotokollis ja otsuses
7. september 2023). G.S ütluste kohaselt käis ta V. Mannermaa juures viimati eelmisel nädalal ja siis katsumist ei toimunud. G.S ütluste andmise aega, s.o
8. veebruar 2025, arvestades käis ta viimati V. Mannermaa juures neljapäeval
9. jaanuaril
10. Kuna siis katsumist ei toimund, kuid G.S täpselt ei mäleta, millal see viimati toimus, võis see toimuda ka nädal enne viimast käiku, s.o neljapäeval
11. jaanuaril
12. Seega on põhjendatud määratleda teo toimepanemise lõpuaega nimetatud kuupäevaga.
13. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et V. Mannermaa ajavahemikul
14. september 2023 kuni
15. jaanuar 2025, täpselt tuvastamata aegadel, olles tööl koolipsühholoogina XXX-i asuvas kabinetis silitas käega 9-11-aastase G.S (sünd. XX. september XXX) jalga reie pealispinnalt riiete pealt, kõhu piirkonda riiete pealt ja riiete alt, tuhara piirkonda ning reie sisekülge riiete pealt, millest G.S tundis ennast imelikult ja piinlikult. Selline tegu kvalifitseerub

§ 1531 lg 1 järgi.

1. Uuritud tõendid (menetlusaluse isiku, tunnistajate M.S, M.P, M.T, A.P ütlused) kogumis tõendavad, et V. Mannermaa, olles tööl koolipsühholoogina XXX koolis asuvas kabinetis katsus korduvalt kätega M.S kallistamise käigus tuharate piirkonnast riiete pealt.
2. M. S
3. mail 2025 antud ütluste kohaselt läks ta sotsiaalpedagoogi ruumi tutvuma koolipsühholoog Väinoga 11-aastaselt
4. klassis. Kolmandal kohtumisel, kui ta hakkas ära minema ja oli püsti tõusnud, tuli Väino tema juurde, võttis temalt ümber kinni, tegi talle kalli ning Väino käed liikusid pepu peale, kätega ta pigistas natuke. See kestis paar minutit. M. S tundis end ebamugavalt. Kumbki teineteisele midagi ei öelnud. See lõppes nii, et Väino lasi lahti ja siis M. S läks ära. Väino juures käis ta korduvalt. Ta käis seal reedeti, sest Väino oli ainult reedeti majas. Uurija küsimusele, kuidas on olnud kallistamistega järgmistel kordadel, vastas M. S, et see on alati nii olnud, et kallistamise ajal käed libisevad alla pepu peale. Seda on juhtunud korduvalt, kuid mitu korda kokku, ta ei mäleta. Ka neil kordadel tundis ta end väga ebamugavalt, kuid ei julgenud midagi öelda. Viimane kord käis Väino juures detsembris 2024 või jaanuaris
5. Väino juures käimist polnud talle määratud, käis siis, kui ise tahtis. M. S käis Väino juures kommi küsimas, mida ta ka sai. Väino juures sai ka muusikat kuulata. Millest nad Väinoga rääkisid, ta ei mäleta. Kui Väino töölt ära läks, rääkis juhtunust ka M Tle ja direktorile. Sellest teab terve tema klass. Kodus juhtunust ei rääkinud. M. T ütles, et Väino on teda ka näperdanud, 8 kuid täpsemalt nad omavahel sellest ei rääkinud.
6. M. S ema tunnistaja M. Pi ütluste kohaselt hakkas M. S mingil hetkel kandma mitu numbrit suuremaid särke ja pükse. Ta ei kandnud enam üldse liibuvaid teksaseid ega seelikuid. M ütles, et tema ei taha, sest koolipsühholoog oli talle öelnud, et see seelik sobib talle ja et ta peaks rohkem seelikuid kandma. M. Pi jaoks selline kommentaar ei olnud midagi kahtlast, sest meil on sõnavabadus. Seda, et psühholoog katsus Mt kallistamise ajal tuharate piirkonnast, sai ta teada uurija käest.
7. Tunnistaja M. T ütluste kohaselt M rääkis talle, et kui ta käis Väinoga omavahel rääkimas, siis Väino oli kalli teinud ja käed olid läinud pepu peale.
8. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli esimene kontakt M. Sga tutvumisvestlusel. M. S käis tema juures mõni üksik kord, enamasti vahetundides, ka mõnest tunni ajast. M. St ei määratud tema juurde käima, ta tuli ise. Mingeid mänge ta M. Sga ei mänginud, võib-olla kaarte ühel korral, kuid talle ei tule meelde. XXX koolis vahetunnis käidi tema kabinetti kogu aeg sisse ja välja, samamoodi käidi sotsiaalpedagoogi juures, kellega ta kabinetti jagas. XXX koolis oli ta ainult reedeti. Menetlusalune isik tunnistas, et lahkumisel on ta M. St kallistanud. Kallistamise ajal olid menetlusaluse isiku käed M. S selja peal ning iga kord samamoodi. Kallistamine kestis mõned sekundid. Kallistamise ajal menetlusalune isik ei tundnud, et M. Sl oleks olnud ebamugav ning M. S talle seda kunagi ka ei öelnud. Tuharate puudutamist ei ole kunagi olnud. Koolitusi sellest, millised lastega kontakti saamise võtted on aktsepteeritud ja kas või millisel määral on füüsiline kontakt lubatud, ei ole pakutud ja ei ole toimunud.
9. XXX kooli direktori tunnistaja A.P i ütluste kohaselt töötas V. Mannermaa nende koolis psühholoogina alates
10. augustist 2023 iga nädal reedeti ning tema leping lõppes
11. veebruaril
12. Sel ajal, kui Väino töötas nende koolis, ei jõudnud lastelt mingit halba tagasisidet seoses Väinoga.
13. Kohus leiab, et M. S ülekuulamine on toimunud nõuetele vastavalt ning tema ütlused on usaldusväärsed. V. Mannermaa ütlused, et ta M. St temale etteheidetud viisil ei ole puudutanud, on antud süüst vabanemise eesmärgil. M. S on kirjeldanud temaga toimunut eakohaselt, vastavalt oma võimetele ja nii palju kui ta mäletab. Kui ta uurija küsimustele vastates midagi ei teadnud või midagi ei mäletanud, siis ta nii vastaski. Seega pole kohtul alust arvata, et M. S öeldu oleks väljamõeldis või oleks ta tõde moonutanud. Arvestades, et V. Mannermaa mitmel erineval korral kallistamise käigus katsus kätega M. S tuharaid ning see toimus iga kord samamoodi, on eluliselt usutav, et M. S nende täpset toimumise aega ei suutnud meenutada. M. S ütluste usaldusväärsust suurendavad ka M. T ütlused, kellele M. S rääkis temaga toimunust samamoodi nagu uurijale. Asjaolu, et M. S rääkis temaga toimunust alles siis, kui menetlusalune isik töölt lahkus, ning tõenäoliselt oli M. Sle teada ka menetlusaluse isiku töölt lahkumise põhjus, ei vähenda kohtu hinnangul M. S ütluste usaldusväärsust. M. S on temaga juhtunust rääkinud kindlameelselt ning ühetaoliselt. Küll aga ei pea kohus usutavaks, et kallistamine kestis paar minutit, sest samamoodi vastas M. S ka uurija küsimusele, kui kaua ta V. Mannermaa juures tavaliselt viibis. Kohus möönab, et kui miski tundub ebameeldiv, võib see tunduda kestvat tegelikkusest kauem. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kallistamine kestis mõned või mitu sekundid. Asjaolu, et varem V. Mannermaa suhtes direktorini halba tagasisidet ei jõudnud, ei välista sellise teo toimumist. Samuti asjaolu, et M. S vabatahtlikult ikka ja jälle V. Mannermaa juurde tagasi läks, ei välista sellise teo toimumist. Nagu M. S rääkis, käis ta V. Mannermaa juures kommi küsimas ja muusikat kuulamas. Kohus järeldab, et saadud hüvede (kommi ja muusika kuulamise) eest talus M. S vaikimisi V. Mannermaa ebasobivat käitumist. 9
14. Kohus loeb tõendatuks, et V. Mannermaa katsus korduvalt kätega M. St kallistamise käigus tuharate piirkonnast riiete pealt.
15. Eelnevalt kirjeldatud viisil toimunud M. S tuharate katsumise puhul on kahtlemata tegemist seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevusega. Seda toetab ka eelnevalt viidatud Riigikohtu praktika (RKKKo nr 1-17-6580, p 18). Selliseks tegevuseks puudus V. Mannermaal igasugune vajadus ka tulenevalt oma tööst koolipsühholoogina. Kohus leiab, et kallistamise käigus käte libistamine tuharatele ja mõnda aega selliselt hoidmine saab olla ainult tahtlik tegevus. M. S on öelnud, et ta tundis end sel ajal ebamugavalt. Eelnevast saab järeldada, et selline katsumine oli M. S tahte vastane. Kohtu hinnangul selline V. Mannermaa käitumine ei ole alandav vaid M. S jaoks, vaid tundub alandavana ka keskmisele erapooletule kõrvalseisjale. Võõra inimese poolt teise isiku tahte vastaselt tema tuharate katsumine on alandav iga isiku jaoks.
16. Kuna V. Mannermaa on M. St katsunud kätega tuharate piirkonnast korduvalt erinevatel aegadel, tõusetub küsimus, kas tegemist on korduvate tegudega või ühe jätkuva teoga. M. S ütluste kohaselt kallistas menetlusalune isik teda selliselt, et kallistamise käigus liiguvad käed tuharatele, mitu korda. Kohus leiab, et V. Mannermaa on M. S suhtes toime pannud ühe jätkuva väärteo. Tema osateod on kantud ühtsest tahtlusest, sest need on toime pandud ühe isiku suhtes (M. S), samas kohas (menetlusaluse isiku kabinetis), sarnastel asjaoludel (tuharate katsumine) ning ründavad sama õigushüve (seksuaalne enesemääramisõigus, au ja väärikus), täidavad sama süüteokoosseisu (

§ 1531

lg 1) ning osategude paljusust (mitu korda) arvestades on ka ajaliselt seotud (ajavahemik

1. detsember 2023 kuni
2. jaanuar 2025).
3. M. S ütluste kohaselt katsus menetlusalune isik teda esimest korda, kui ta oli 11-aastane ja õppis
4. klassis, kuid ta täpselt ei mäleta millal. V. Mannermaa oli koolis reedeti. Seega on põhjendatud määratleda teo toimepanemise algusaega M. S 11-aastaseks saamisele järgneva reedega, s.o
5. detsembriga 2023 (väärteoprotokollis ja otsuses
6. detsember 2023). M. S ütluste kohaselt käis ta V. Mannermaa juures viimati
7. a detsembris või
8. a jaanuaris. Kuna V. Mannermaa käis koolis ainult reedeti ning
9. aasta jaanuaris oli viimane reede
10. jaanuaril 2025, on põhjendatud määratleda teo toimepanemise lõpuaega nimetatud kuupäevaga (väärteoprotokollis ja otsuses
11. veebruar 2025).
12. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et V. Mannermaa ajavahemikul
13. detsember 2023 kuni
14. jaanuar 2025, täpselt tuvastamata aegadel, olles tööl koolipsühholoogina xxx koolis , XXX-i asuvas kabinetis katsus korduvalt kätega 11-13-aastast M. St (sünd. XX. detsember XXXX) kallistamise käigus tuharate piirkonnast riiete pealt, millest M. S tundis ennast ebamugavalt. Selline tegu kvalifitseerub

§ 1531lg 1 järgi.

1. Uuritud tõendid (menetlusaluse isiku, tunnistajate M.M, S.L ütlused) kogumis tõendavad, et V. Mannermaa, olles tööl koolipsühholoogina XXX koolis asuvas kabinetis silitas korduvalt käega M. M kätt ja reie pealispinda riiete pealt. Samuti V. Mannermaa võttis M. Ml randmest kinni, tõmbas enda poole ja kallistas, mida M. M ei soovinud. M. M on üritanud kallistamise ajal V. Mannermaad endast eemale lükata, kuid ei jõudnud füüsilise allajäämuse tõttu, ent V. Mannermaa lõpetas kallistamise.
2. M. M
3. märtsil 2025 antud ütluste kohaselt käis ta esimest korda psühholoog V. Mannermaa juures
4. a sügisel, kokku on käinud üle 10 korra. Ta käis Väino juures, sest õpetajad suunasid või kutsus Väino ise. Väino juures käis ta samas ruumis, kus nad praegu on. Väino istus laua taga tooli peal ja tema istus alati laua kõrval tooli peal. Nad mängisid kaardimängu ning rääkisid sellest, kuidas läheb. Väino juures talle väga käia ei meeldinud, sest 10 ta nägi välimuse poolest õudne välja. M. M tavaliselt ei tee kellegagi kalli, kuid Väino koguaeg küsis kallistusi, kui M. M hakkas ära minema. Vahepeal ütles Väinole, et ei soovi kalli, muidu ei jõua oma töödega järgi. Vahepeal Väino kallistas. 2-3 korda on ka nii olnud, et Väino võtab tema randmest kinni, tõmbab enda juurde ja kallistab. Kallistamise ajal oli Väino käed tema selja peal. M. M Väinot kunagi vastu ei kallistanud, tema käed olid kõrval. Väino kallistamine ei meeldinud, sest ta oli meessoost ja ta ei tundud teda. Kallistamise ajal tundis, et tahaks ta eemale lükata. Ta proovis Väinot kõhust ja kätest eemale lükata, kuid ei jõudnud. Lükkamise peale Väino lõpetas kallistamise. Esimestel kordadel kallistamist ei olnud, see tuli hiljem. Väino on teda ka riiete pealt silitanud. Väino tuli talle tooliga lähemale ja hakkas tema jalga silitama (M. M silitab parema käega parema reie peal edasi-tagasi), vahepeal silitas käe pealt (M. M silitab vasaku käega parema käsivarre peal edasi-tagasi). Jala silitamist oli kaks korda. Peale esimest silitamist ei tahtnud enam Väino juurde minna, kuid õpetaja ütles, et peab. See tundus õudne. Silitamise ajal mõtles, et väga imelik ja võttis tal koguaeg käe ära. Silitamine ei kestnud kaua, sest kui tundis, et Väino silitab, siis tõusis püsti ja ütles Väinole, et mida ta teeb. Väino vastas, et kogemata. Kui jala silitamise ära lõpetas, hakkas kätt silitama. Alati silitas nii kätt kui jalga. Esimest korda käis Väino juures eelmisel aastal, kui sügisvaheaeg oli juba ära olnud ning viimane käimine oli nii, et jõuluvaheajani oli veel aega. Need silitamised olid viimased korrad, kui Väino juures käis. Juhtunust rääkis emale samal päeval, kui tunnid läbi said. Ema ei pannud tähele, mida ta rääkis. Täna rääkis Jle, kust Väino teda puudutas.
5. M. M ema tunnistaja S. L ütluste kohaselt käis M psühholoogi juures eelmine kooliperiood, kuhu õpetaja ta määras. M käis psühholoogi juures 3-4 korda ja siis ütles, et tema sinna rohkem ei lähe. Kui ütles Mle, et peab seal ikka käima, läks viha täis ja ütles, et see mees on haige ja imelik. Juhtunust sai ta teada siis kui G S tuli koolist koju koos kaisukatega ja S. L oli sel ajal koos Gi ema Ega. E ütles, et G saab neid kaisukaid koolipsühholoogi käest ja viimasel ajal on ta neid saanud palju. Siis E ja G läksid tuppa ja hakkasid rääkima miks ta neid saab. Hiljem E rääkis, et psühholoog on Gi selja pealt silitanud, käe kintsu peale pannud, jalgevahelt silitanud. Kui küsis M käest koolipsühholoogi kohta, siis M ütles, et ta on pervert ja hakkas rääkima, et psühholoog tõmbas teda tooliga enda lähedale ja hakkas M kätt ja kintsu silitama.
6. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tal M. Mga kohtumisi alla kümne. Enamasti õpetaja sunnas ta põhjusel, et M. M ei tahtnud kooli tulla, kartis matemaatikatundi ja tunnis tehtavaid kontrolltöid. Mingeid mänge ega füüsilist kontakti tal M. Mga ei olnud. Kui jutt läbi sai, siis kallistasid. See oli julgustav kallistus järgmiseks kohtumiseks. Kallistamise ajal olid M. M käed ümber menetlusaluse isiku ja ta toetas oma pea menetlusaluse isiku vasakule õlale. Kallistamine kestis mõned sekundid. M. M oli kallistustega nõus ning ta ei väljendanud ei sõnaliselt ega füüsiliselt, et ta kallistusi ei soovi. Mingisugust käest kinni võtmist ei ole toimunud. Kallistamisel ei olnud seksuaalset iseloomu. Koolitusi sellest, millised lastega kontakti saamise võtted on aktsepteeritud ja kas või millisel määral on füüsiline kontakt lubatud, ei ole pakutud ja ei ole toimunud.
7. Kohus leiab, et M. M ülekuulamine on toimunud nõuetele vastavalt ning tema ütlused on usaldusväärsed. Menetlusaluse isiku ütlused, et ta M. Mt temale etteheidetud viisil ei ole puudutanud, on antud süüst vabanemise eesmärgil. M. M on kirjeldanud temaga toimunut eakohaselt, vastavalt oma võimetele ja nii palju kui ta mäletab. Kui ta uurija küsimustele vastates midagi ei teadnud või midagi ei mäletanud, siis ta nii vastaski. Seega pole kohtul alust arvata, et M. M öeldu oleks väljamõeldis või oleks ta tõde moonutanud. Arvestades, et V. Mannermaa silitas korduvalt käega M. M kätt ja reie pealispinda ning võttis randmest kinni, tõmbas enda poole ja kallistas, on eluliselt usutav, et M. M nende täpset toimumise aega ei suutnud meenutada. M. M ütluste usaldusväärsust suurendavad ka ema S. L ütlused, kellele M. M rääkis temaga toimunust samamoodi (silitas jalga ja kätt) nagu uurijale. Asjaolu, et M. Mle oli ütluste 11 andmise ajaks teada ka töölt lahkumise põhjus (laste puudutamine), ei vähenda kohtu hinnangul M. M ütluste usaldusväärsust. M. M on temaga juhtunust rääkinud kindlameelselt ning ühetaoliselt.
8. Kohus loeb tõendatuks, et V. Mannermaa silitas vähemalt kahel korral käega M. M kätt ja reie pealispinda riiete pealt. Samuti V. Mannermaa võttis M. Ml randmest kinni, tõmbas enda poole ja kallistas, mida M. M ei soovinud. M. M on üritanud kallistamise ajal V. Mannermaad endast eemale lükata, kuid ei jõudnud füüsilise allajäämuse tõttu, ent V. Mannermaa lõpetas kallistamise.
9. Eelnevalt kirjeldatud viisil toimunud M. M käe ja reie pealispinna silitamise puhul on kahtlemata tegemist seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevusega. Seda toetab ka eelnevalt viidatud Riigikohtu praktika (RKKKo nr 1-17-6580, p 18). V. Mannermaa puudutused ei ole olnud juhuslikud riivamisi puudutused, vaid silitused, milline tegevus on kahtlemata tahtlik. Selliseks tegevuseks puudus V. Mannermaal igasugune vajadus ka tulenevalt oma tööst koolipsühholoogina. M. Mle ei meeldinud V. Mannermaa silitused ning ta tõrjus neid – ta lükkas menetlusaluse isiku käe eemale, tõusis püsti ja küsis V. Mannermaalt, et mida ta teeb. Silitamised olid tema jaoks imelikud ja õudsad. Eelnevast saab järeldada, et V. Mannermaa silitused olid M. M tahte vastased ning tema inimväärikust alandavad. Kohtu hinnangul selline V. Mannermaa käitumine ei ole alandav vaid M. M jaoks, vaid tundub alandavana ka keskmisele erapooletule kõrvalseisjale. Võõra inimese poolt teise isiku tahte vastaselt tema käe ja reie pealispinna silitamine on alandav iga isiku jaoks. M. M tahte vastased olid ka V. Mannermaa kallistused ning mõnikord ta ütles ka välja, et ta kalli ei soovi. M. M V. Mannermaad kunagi vastu ei kallistanud, vaid seisis käed kõrval. Kallistamise ajal seisid nad püsti, V. Mannermaa käed olid kallistamise ajal M. M seljal ning need ei liikunud. Kirjeldatud viisil kallistamine on kohtu hinnangul tavapärane kallistamine ning selliselt kallistavad omavahel ka teised inimesed. Seega leiab kohus, et V. Mannermaa kallistused, sh ka randmest tõmbamine ja kallistamine, ei olnud seksuaalse iseloomuga. Tahtevastane kallistamine ei tingi selle seksuaalset iseloomu.
10. Kuna V. Mannermaa on M. Mut silitanud käe ja reie pealispinna pealt kahel erineval korral, tõusetub küsimus, kas tegemist on korduvate tegudega või ühe jätkuva teoga. Kohus leiab, et V. Mannermaa on M. Mu suhtes toime pannud ühe jätkuva väärteo. Tema osateod on kantud ühtsest tahtlusest, sest need on toime pandud ühe isiku suhtes (M. M), samas kohas (menetlusaluse isiku kabinetis), sarnastel asjaoludel (silitamised) ning ründavad sama õigushüve (seksuaalne enesemääramisõigus, au ja väärikus), täidavad sama süüteokoosseisu (

§ 1531 lg 1) ning on ka ajaliselt seotud (ajavahemik 31.

oktoober 2024 kuni

1. detsember 2024).
2. M. Mu ütluste kohaselt käis ta Väino juures esimest korda eelmisel aastal, kui sügisvaheaeg oli juba ära olnud ning viimane käimine oli enne jõuluvaheaega. Need silitamised olid viimased korrad, kui Väino juures käis. Haridus- ja teadusministri
3. novembri
4. a määruse nr 45 andmetel
5. a sügisvaheaeg lõppes
6. oktoobril 2024 (pühapäev) ning jõuluvaheaeg hakkas
7. detsembril 2024 (esmaspäev). V. Mannermaa oli koolis neljapäeviti. Seega on põhjendatud määratleda teo toimepanemise algusaega M. Mu sügisvaheajale järgneva esimese neljapäevaga, s.o
8. oktoobriga 2024 (väärteoprotokollis ja otsuses
9. oktoober 2024), ning teo toimepanemise lõpuaega jõuluvaheajale eelneva neljapäevaga, s.o
10. detsembriga 2024 (väärteoprotokollis ja otsuses
11. detsember 2024).
12. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et V. Mannermaa ajavahemikul
13. oktoober 2024 kuni
14. detsember 2024, täpselt tuvastamata aegadel, olles tööl koolipsühholoogina XXX koolis asuvas kabinetis silitas vähemalt kahel korral käega M. Mu kätt ja reie pealispinda riiete pealt, millest M. M tundis ennast väga imelikult ja õudsalt. Selline tegu kvalifitseerub

§ 1531 lg 1 12 järgi.

1. Väärteoasja toimikus on ka kannatanute T. Ki ja D. Pi (P) kriminaalasjas nr 2526010008 antud ütlused, käesolevas väärteoasjas antud tunnistajate (laste) I. Mu, S. Ka, H. Ki ütlused, tunnistaja XXX kooli direktori U. P ütlused. D. Pi ütluste kohaselt nad V. Mannermaaga kallistasid, see meeldis talle. T. Ki ütluste kohaselt Väino tegi talle põse peale musi ja kallistas. Tal oli piinlik, kuid vahepeal kallistused meeldisid ja tahtis neid, vahepeal mitte. Tunnistaja I. Mu ütluste kohaselt oli Väinoga tore rääkida ning kui tema juurest ära läks, siis kallistasid, mis oli okei. Tunnistaja S. Ka ütluste kohaselt oli Väino juures täitsa normaalne käia. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et osad lapsed ei ole V. Mannermaa kohta midagi halba rääkinud ning nende suhtes pole V. Mannermaa sobimatult käitunud, vaid on teda ja temaga toimunud kohtumisi iseloomustanud pigem positiivsetena, ei välista see V. Mannermaa sobimatut käitumist mõne teise lapse suhtes. Kohtu hinnangul ka tunnistaja H. Ki ütlustest ja kannatanu E,E.Ui kriminaalasjas nr 25260150018 antud ütlustest on näha ja kuulda viiteid V. Mannermaa sobimatule käitumisele, kuid kuna nendega seonduvalt ei ole käesolevas väärteoasjas V. Mannermaale etteheiteid tehtud, ei tee seda ka kohus. Samuti ei tõenda need käesolevas väärteoasjas V. Mannermaale etteheidetud tegude toimepanemist.
2. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et V. Mannermaa pani toime kolm jätkuvat süütegu (ühe G.S, ühe M. Se ja ühe M. Mu suhtes). 56.

§ 1531

lg 1 teine koosseisualternatiiv, s.o inimväärikust alandav tagajärg, eeldab subjektiivsest küljest tahtlust, piisab kaudsest tahtlusest (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. J. Sootak jt. Juura, 2021, lk 553, komm. 4.2.). Kohus leiab, et V. Mannermaa pani

§ 1531

järgi kvalifitseeritavad süüteod toime vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

Kuigi V. Mannermaa sõnul tema tegevusel ei olnud seksuaalset iseloomu, sai kohtu hinnangul V. Mannermaa aru ja möönis, et tema tegevus on seksuaalse iseloomuga (mida käte, reie, tuharate ja kõhu silitamine ning tuharate katsumine kahtlemata on), see on kannatanutele vastumeelne ja see võib põhjustada nende inimväärikust alandava tagajärje. Kuigi V. Mannermaa sõnul ei ole ta saanud ning talle ei ole pakutud mitte ühtegi koolitust sellest, millised lastega kontakti saamise võtted on aktsepteeritud ja kas või millisel määral on füüsiline kontakt lubatud, ei vabasta see V. Mannermaad vastutusest. Kohtu arvates koolipsühholoogina töötavale isikule, kel on vastav haridus, ei saanud lastega töötamise nõuded olla teadmata. Pealegi oleks V. Mannermaa käitumine samamoodi lubamatu, kui kannatanuteks oleksid täiskasvanud. 57. V. Mannermaa tegude süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. V. Mannermaa on süüdi ning ta vastutab

§ 1531 lg 1 järgi.

Seega tuleb teda toimepandu eest karistada. 58. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel eksinud, kui on V. Mannermaale mõistnud

§ 153lg 11 lg 1 järgi karistuse eraldi iga lapse suhtes toime pandud teo eest.

Kui isik on toime pannud erinevad teod, mis vastavad ühele väärteokoosseisule, saab teda karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiridesse jääva karistusega, sest §-st 63 tulenevalt loeb

sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. J. Sootak jt. Juura, 2021, lk 224, komm. 5). Seega tuleb V. Mannermaale kolme karistuse asemel mõista üks karistus

§ 153lg 11 lg 1 järgi.

59.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra 13 kaitsmise huvisid.

1. Kohus loeb V. Mannermaa süüd keskmiseks. Menetlusaluse isiku süüd suurendab tegude toimepanemine kolme lapse suhtes mitme erineva kohtumise käigus ning kahe lapse puhul mitme erineva kehapiirkonna katsumine. Samuti suurendab süüd tegude toimepanemine koolipsühholoogina, kes peaks toetamata laste arengut ja olema laste jaoks usaldusisikuks, mitte nende usaldust kuritarvitama. Saadud negatiivne kogemus võib neil lastel raskenda edaspidi usalduslike suhete loomist ja mõjuda pärssivalt nende eakohasele arengule. Süüd vähendab asjaolu, et katsumised ja silitamised toimusid valdavalt riiete pealt, mis riivab kaitstavat õigushüve (seksuaalne enesemääramisõigus, au ja väärikus) vähem intensiivselt kui katsumine ja silitamine palja keha pealt (ühe lapse puhul siiski katsus ka tema paljast kõhtu). Samuti vähendab süüd asjaolu, et lapsed ei märganud ega tajunud V. Mannermaa puhul sugulise erutuse esilekutsumist või selle suurenemist.
2. Kohus leiab, et V. Mannermaa tegevuses ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
3. Karistusregistri väljatrükk tõendab, et V. Mannermaad ei ole süütegude toimepanemise eest karistatud. Seega on ta seni elanud õiguskuulekalt. Kuna V. Mannermaa üheski koolis enam ei tööta, ta on vanaduspensionär, on samalaadsete tegude toimepanemine edaspidi vähetõenäoline.
4. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et V. Mannermaad on põhjendatud karistada

§ 1

153 lg 1 järgi sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksemas määras, s.o rahatrahviga 135 trahviühikut, s.o 540 eurot. Seda arvestusega, et kohus ei karista iga tegu eraldi, vaid koos. Enne 1. jaanuarit 2025 oli ühe trahviühiku suuruseks 4 eurot, alates 1. jaanuarist 2025 on ühe trahviühiku suurus 8 eurot (

§ 47lg 1).

Kuivõrd kohtuväline menetleja on karistanud V. Mannermaad trahviühiku suurusega 4 eurot ning tema enda kaebuse alusel ei saa V. Mannermaa olukorda raskendada, on põhjendatud lähtuda V. Mannermaa karistamisel trahviühiku suurusest 4 eurot. Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali laste seksuaalse enesemääramisõiguse, au ja väärikuse kaitse tagamise olulisusest.

1. Vastavalt VTMS § 134 lg-le 1 ja § 111 p-le 10 tuleb rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest.
2. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus V. Mannermaa kaebuse osaliselt. Kohus tühistab PPA Lõuna prefektuuri
3. septembri
4. a otsuse osaliselt, s.o V. Mannermaale

§ 153

lg 11 lg 1 järgi kolme eraldi mõistetud karistuse ja nende tasumise korra osas ning teeb vastavas osas uue otsuse, mõistes

§ 153lg 11 lg 1 järgi ühe karistuse ning määrates selle tasumise korra.

1. V. Mannermaa kaitsja esitas
2. jaanuaril
3. a kohtule taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks summas 1240 eurot (koos käibemaksuga), ülevaate tehtud toimingutest ning arve.
4. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo 4-18-5765, p 9).
5. Kohus on seisukohal, et taotluses kajastatud toimingud on olnud vajalikud ning nendeks 14 kulunud aeg on põhjendatud (kokku 7 h). Samuti on kaitsja ühe töötunni hind (150 eurot ilma käibemaksuta) mõistliku suurusega. Kuigi kohus rahuldab menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt, ei lõpeta kohus väärteomenetlust. Seega jääb valitud kaitsja tasu täies ulatuses menetlusaluse isiku enda kanda (vt nt RKKKo 4-24-1678, p 7). (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik 15