← Eesti

1-16-11173/37

Obsah (6)§ 114§ 68§ 115§ 57§ 200§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11173 (16230105018) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, l

§ 114lg 1 p 1, 5 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 6.

märtsi 2017 otsus üldmenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Kaitsja Kunnar Korsten; kaitsja, vandeadvokaat Avo Greebe Süüdistatav M.L, ik: xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus 8 klassi; elukoht xxx; õpib vangistuses olles Jõhvi Gümnaasiumi

  1. klassis; varem kriminaalkorras karistamata, 3 kehtivat väärteokaristust; kahtlustatavana kinni peetud 31.10.2016; tõkend vahistamine alates 02.11.
  2. Teised apellatsioonimenetluse pooled Põhja Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Anneli Lumiste RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  3. märsti 2017 kohtuotsus M.L suhtes jätta muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  4. juunil 2017 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Harju Maakohtu
  6. märtsi 2017 otsusega üldmenetluses tunnistati M.L süüdi

§ 114

lg 1 p 5 järgi ja karistati vangistusega 9 aastat.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks 31. oktoober 2016. Süüdistuses

§ 114lg 1 p 1 järgi mõisteti M.L õigeks. Menetluskuludena mõisteti Kr

MS § 180 lg 1 ja § 188 alusel M.L emalt L.L riigieelarve tuludesse välja 5366 eurot, s.o kohtuarstliku ekspertiisi kulu 391 eurot; DNA ekspertiisi kulust 2964 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu 380 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 456 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1175 eurot, mida on KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. M.Llt ära võetud T-särk, nokamüts, dressipluus, jope, 2 paari spordijalatseid, dressipüksid, mobiiltelefon Samsung Galaxy Edge koos laadijaga, tagastada M.Lle või tema vanematele.

  1. M.Lle oli esitatud süüdistus selles, et tema 30.10.2016 ajavahemikus kell 01.00 - 07.30 Paldiski linnas A. Adamsoni 7 Grossi Toidukaubad kaupluse taga asuva võsastiku juures tungis kallale RSile, lüües teda ühe korra tugeva löögiga pea piirkonda, võimalik, et löögijõu suurendamiseks temal käes oleva liigendnoa käepidemega nii, et kannatanu kukkus saadud löögist pikali. Seejärel lohistas M.L kannatanu võsastikku ning kasutades ära, et ta oli kannatanu löönud pikali ja murdnud tema vastupanu, eesmärgiga omastada ebaseaduslikult kannatanu vara, võttis temalt seljast dressipluusi (väärtus tuvastamata) ja pani selle endale kotti. Seejärel jäi kannatanu lamama ja M.L võttis temalt jalast ära ka dressipüksid Adidas ja lõi maas lamavat veel elus olevat kannatanut 11 korda liigendnoaga, mille tera pikkus oli 86-110 mm ja paksus 2 mm, kõhu piirkonda, tekitades kannatanule kõhuõõnde ulatuvad torke-lõikehaavad (11 haava) vasakul pool kehatüvel, üla-, kesk- ja alakõhu piirkonnas koos peensoole ja soolekinnisti vigastustega. Kõhuõõnde ulatuvad torke-lõikehaavad olid kannatanu surma põhjuseks ja ta suri lühikese ajavahemiku jooksul sündmuskohal. Lisaks tekitas M.L kannatanule kallatungimise käigus pea kinnise tömbi trauma (kolju kompressiooni- ehk sisserõhutusmurru vasakul otsmiku piirkonnas, vasakpoolse peaaju kõvakelmealuse verevalumi, traumaatilise ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi, ninaluude murru, põrutushaavad vasaku kulmu piirkonnas ja põse limaskestal, nahaaluse verevalumi alaseljal, lõikehaava parema käe II sõrme küüslüli sirutuspinnal. M.L pidi kannatanut elutähtsate organite, s.o. kõhu piirkonda hulgaliselt torke-lõikehaavu tekitatades seadma eesmärgiks kannatanu tapmise ja teadma, et surm saabub, või vähemalt pidama seda võimalikuks, pannes seega teo toime kavatsetult. Seejuures sellisel brutaalsel viisil korduvalt, kestvalt ja valu tekitavalt noaga torke-lõikehaavu tekitades/lüües, väljendas M.L põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu kui väärtuse suhtes, pannes seega toime tapmise julmal viisil.
  2. Maakohus leidis otsuses, et kannatanu poolsest vägivallast või solvamisest põhjustatud süüdistatava erutusseisundile viitavaid asjaolusid ei esine. Kannatanu poolt M.Lle öeldud sõnad 2

(8)„kuule piider“ ei saanud põhjustada sellist hingelise erutuse seisundit, mis võimaldaksid süüdistatava käitumist kvalifitseerida provotseeritud tapmisena. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et M.L põhjustas süüdistuses märgitud ajavahemikul korduvate rusika- ja noalöökidega kannatanu RS surma. Tehes seda tahtlikult ja seoses teise inimese röövimisega, tuleb M.L tunnistada süüdi

§ 114lg 1 p 5 järgi.

Samas leidis kohus, et kuriteo asjaolud ning kogutud tõendid ei anna alust kvalifitseerida M.L käitumist RS tapmisena julmal viisil, mistõttu tuleb süüdistatav süüdistuses

§ 114lg 1 p 1 järgi õigeks mõista.

Süüdistuses ei märgita, milles seisnes noaga löömise brutaalne viis, samas ei saa kohus omal äranägemisel tapmise julma viisi sisustada, sest see oleks süüdistuse piiridest väljumine. Prokurör ei ole täpsustanud, millist ajavahemikku peab ta silmas kestva valu tekitamise all. Kohtupraktikas on kannatanule suurt valu või kestvaid füüsilisi kannatusi põhjustanud tapmist käsitletud mitte julma, vaid eeskätt piinava viisina. Eksperdi arvamuse kohaselt olid kõik kannatanul tuvastatud vigastused tekitatud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning peale kõikide vigastuste saamist võis kannatanu elada veel minutites mõõdetava perioodi. Ekspert ei osanud öelda, kas ja kui pikaks ajaks võis kannatanu teadvuse kaotada. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et löömise käigus oleks süüdistatav kannatanut mõnitanud, tema üle naernud või ennast kannatanu tapmisega lõbustanud. Surnu ekspertiisiaktis ei ole märgitud selliseid vigastusi, mida saaks pidada kannatanut moonutavaks või ebainimlikult jõhkraks. Üksnes löökide arv ei anna veel alust rääkida tapmise julmast viisist. Esitatud apellatsioonid 4. Kohtuotsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatava kaitsjad K. Korsten ja A. Greebe. 4.1. Kaitsja K. Korsten vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, palub teo ümberkvalifitseerimist

§ 115järgi ja sellele vastava karistuse mõistmist.

Apellant leiab, et kohus hindas tõendeid valesti ja M.L pani kuriteo toime kannatanu õigusvastase käitumise tõttu, kuna kannatanu provotseeris süüdistatavat solvangutega ja vägivallaga ähvardades süüdistatava vara hävitada. M.Ll on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), millest nähtub vähene pingetaluvus vaimses tegevuses, mille tõttu suunati 1:1-le õppele. ATH puhul on tegemist ajutegevuse häirega, mille tõttu on inimesel raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid erinevates tegevusvaldkondades. ATH-ga inimesel võib olla kalduvus reageerida liiga emotsionaalselt ning impulsiivselt. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et kannatanu poolt M.Lle öeldud sõnad „kuule piider“ ei saanud põhjustada sellist hingelise erutuse seisundit, mis võimaldaksid süüdlase käitumist kvalifitseerida provotseeritud tapmisena. Süüdistatavale oli äärmiselt solvav kannatanu poolt teda „piidriks“ nimetamine, mis oli vale. Samuti kasutas kannatanu M.L suhtes vägivalda, mis seisnes soovis haarata enda valdusesse süüdistatava telefon, mille rikkumise või hävinemise korral oleks kahju süüdistava jaoks olnud oluliselt suur. Sellises erutusseisundis sai tekkida süüdistataval ka nn „mäluauk“, mille tõttu ei mäleta ta toimunut mingil ajahetkel. Kohus jättis süüdistatava aktiivsus- ja tähelepanuhäirega kaasnevad eripärad hindamata. Alternatiivselt leiab apellant, et kui puudub alus teo ümberkvalifitseerimiseks

§ 115

järgi, tuleks süüditunnistamisel

§ 114

lg 1 p 5 järgi kergendada M.Lle mõistetud karistust

§ 57lg 1 p 6 alusel.

4.2. Kaitsja A. Greebe palub tühistada otsus osas, millega M.L mõisteti süüdi

§ 114lg 1 p 3

(8)5 järgi, teha uus otsus, tunnistades süüdistatav süüdi kergemas kuriteos ja kergendada karistust. Alternatiivina palub apellant saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Apellant leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi, kohtuotsuse põhjendused on lünklikud ja puudulikud ja kohus on rikkunud protsessiõigusnorme viisil, mis on viinud ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseni. Kohus on rikkunud KrMS § 305 1 lg-s 1 sätestatut. Süüdistatav on tunnistanud kannatanult dressipluusi ja dressipükste äravõtmist pärast kannatanu suhtes füüsilise jõu kasutamist, samuti võtnud omaks kannatanu noaga löömise pärast seda kui kui ta oli lahkunud kannatanu juurest. Seega on leidnud tõendamist süüdistatava käitumine

§ 200lg-s 1 sätestatud teo toimepanemises.

Kohus ei ole andnud tõenditest tulenevalt hinnangut, kas süüdistatava käitumine võiks olla hõlmatud

§-des 200 lg 1 ja § 113 sätestatuga. Õigusemõistmise üldpõhimõtetest tulenevalt tuleb kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtu poolt uuritud tõenditest ei tulene, et tapmine oli toimepandud seoses röövimisega või omakasu ajandil. Kohus ei ole võtnud seisukohta kaitsja poolt kohtule esitatud taotluses, võtta karistuse mõistmisel arvesse vastutust kergendatavate asjaoludena süüdistatava alaealisust ja süü ülestunnistamist, puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele kaasaaitamist. Nendega mittearvestamist ei ole otsuses põhjendatud ega viidatud ka tõenditele, mis nende mittearvestamist kinnitaksid. 5. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonidele kirjaliku seisukoha prokuratuur. Apellatsioonivastuses leiab prokurör, et maakohtu otsus M.L süüdimõistmises ja karistamises

§ 114

lg 1 p 5 järgi on seaduslik ja põhjendatud ning kaitsjate apellatsioonid ei anna alust selle tühistamiseks. Palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Prokuratuuri seisukohad on järgmised. Isiku süüdimõistmiseks

§ 115

järgi peab olema tõsikindlalt tuvastatud kannatanu varasem provokatiivne käitumine, mis vallandas süüdlase emotsionaalse reaktsiooni ja mille tagajärjeks on kannatanu tapmine. Ei ole nõutav, et provokatsioon ning sellele järgnenud erutusseisund oleks omavahel proportsioonis, kuid siiski tuleb silmas pidada, et emotsionaalses reaktsioonis ja sellele vastavas käitumises peab olema teatav arusaadavus. Tegemist peab olema seega õiglase raevuga, millel peab olema arusaadav põhjus, ülemäärane emotsionaalne reaktsioon ei saa olla aktsepteeritav. M.L sõnul vastas kannatanu talle peale suitsu küsimist ebasündsa väljendiga („kuule, piider“).

§ 115

puhul on oluline, et kannatanu poolne väidetav solvang põhjustab süüdlasel ka afektilaadse seisundi, mida käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Süüdistatav ise filmis telefoniga kannatanu solvamist venekeelsete väljenditega ja kannatanu pikali löömist, postitades seejärel koheselt ka oma tegevuse sõpradele vestlusgruppi. Selline tegevus ei viita mingilgi viisil erutusseisundile, kus süüdistatava reaktsioonid oleksid raskesti kontrollitavad, seda enam, et M.L teostas oma toiminguid kannatanu suhtes ajaliselt etappidena pikema perioodi vältel, aeg-ajalt kannatanu juurest eemaldudes. Vastuseks kaitsjate taotlusele kvalifitseerida M.L tegu ümber röövimise ja tapmisena märgib prokurör järgmist. Apellatsioonis esitatud kvalifikatsioon tuleks kõne alla juhul kui leiab tuvastamist, et tahtlus varavastase kuriteo toimepanemiseks tekkis süüdlasel alles pärast isikuvastase kuriteo toimepanemist ja tahtlus selles osas on täielikult realiseeritud ning esemete hõivamist alustab süüdlane alles siis, kui tapmisteo tagajärg on saabunud. M.L asus aga kohe peale RS pikali löömist kannatanu taskuid uurima, et mida ära võtta. Nähes kannatanu seljas 4

(8)dressipluusi, tahtis seda omale, kannatanu hakkas seda talle vastu tulles seljast ära võtma selleks ajaks ei olnud kannatanu veel tapetud ega lõplikult veel tema vara süüdistatav poolt hõivatud. Et noalöögid sooritas M.L ajal, mil ta otsis läbi kannatanu taskuid ja hõivas kannatanu vara, on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 114p 5 järgi.

Kohus on karistust kergendavate asjaoludena isiku puhtsüdamliku kahetsusega arvestanud, ei ole aga tuvastatud, et süüdistatav oleks süüteo avastamisele aktiivselt kaasa aidanud. Välistatud on

§ 57

lg 1 p-s 6 sätestatud tugeva hingelise erutuse seisundi arvestamine kergendava asjaoluna, kuna tegu ei ole

§ 115järgi kvalifitseeritav.

Nimetatud kergendavat asjaolu on võimalik kohaldada üksnes siis kui sellises seisundis on toime pandud mõni muu kuritegu kui tapmine. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht 6. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalide, apellatsioonide väidete ja prokuratuuri kirjaliku seisukohaga leiab, et maakohtu otsus M.L

§ 114lg 1 p 5 järgi süüditunnistamises ja karistamises on seaduslik ja põhjendatud.

Kaitsjate apellatsioonides esitatud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Enda seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 7. Esitatud apellatsioonides taotlevad süüdistatava kaitsjad maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning M.L käitumise ümberkvalifitseerimist kergemat karistust ettenägeva sätte (

§ 115või kogumis § 113 ja § 200 lg 1) järgi.

Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber vaidlustatud otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi küsimuses, mis puudutab süüdistatava käitumises tuvastatud tapmistahtlust seoses röövimisega tema tervikliku tegutsemise taustal. Siinjuures osundab kohtukolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas - kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt RKKKo 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii kaitseversioonide (solvamine tapetu poolt, noa haaramine ründaja haardest vabanemiseks ja noaga hoopide jagamine enesekaitseks, tapmine ettevaatamatusest), kui ka seda toetavad kaitsja väited. Seetõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks osas, mis puudutab sündmuste käigu tuvastamist ning seda kinnitavaid tõendeid, kõiki maakohtu otsuses esitatud asjassepuutuvaid seisukohti täielikult korrata. Juhindudes KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ning piirdub omapoolsete põhjenduste lisamisega, seejuures peab kohtukolleegium vajalikuks lisada, et maakohtu asjassepuutuvad seisukohad on sellisel juhul jätkuvalt kohtuotsuse osiseks. 8. Käesolevas asjas on tulenevalt apellatsioonidest vaidlusküsimuseks, kas RS tapmise süüdistuses märgitud ajal ja kohas pani M.L toime hingelise erutuse seisundis või mitte. 5

(8)Maakohus asus kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et mingit kannatanu poolset vägivalda M.L suhtes ei esinenud. Purjus kannatanu, kes juba esimese löögiga oli oimetuks löödud, oli järgneva vägivalla suhtes täiesti abitu ega saanud kujutada M.Lle mingit ohtu. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu järeldusega ka selles, et väidetavalt kannatanu poolt M.Lle enne lööki öeldud sõnad „kuule piider“ ei saanud põhjustada sellist hingelise erutuse seisundit, mis võimaldaksid süüdlase käitumist kvalifitseerida provotseeritud tapmisena

§ 115järgi, nagu apellandid ekslikult leiavad.

Kannatanu poolsest vägivallast või solvamisest põjustatud erutusseisundile ei viita ükski kohtuistungil hinnatud tõend. 9. Tulenevalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-43-05 antud juhisest, tähendab kohtuotsuse põhistus sisuliselt seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Maakohus on kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud, nende usaldusväärsust hinnanud ja omavahel kaalunud ning oma järeldusi põhistanud. Kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Maakohus on kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud, nende usaldusväärsust hinnanud ja omavahel kaalunud ning oma järeldusi põhistanud. Kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on välja toonud vastuolud, mis kummutavad süüdistatava ennastõigustavad väited. Apellantide etteheide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi, kohtu põhjendused on lünklikud ja puudulikud ja kohus on rikkunud protsessiõigusnorme viisil, mis on viinud ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseni, ei tulene asjas hinnatud tõenditest. Kohtukolleegiumi arvates ei ole maakohus KrMS § 3051 lg-s 1 sätestatut rikkunud. Nähtuvalt ekspertide S. Kaili ja R. Pürgi kohtuistungil (kd II, lk 212 pöördel-213) kaitsja küsimusele võimalikust mustast august või mälulüngast vastusest, on süüdistatav kirjeldanud noaga löömisele eelnenud ja järgnenud sündmusi detailselt ja adekvaatselt, mistõttu ei ole põhjust arvata, et M.Ll esines mingil hetkel, lühema või pikema aja jooksul, mälulünk või tajumishäire ja ei ole midagi, mis seda mälulünka oleks põhjustanud. Kuigi M.L statsionaarse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist (kd II, lk 163 -170) nähtuvalt ei esine M.Ll vaimse arengu mahajäämust, kuid tal on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire, oli süüdistatav 30.10.2016 võimeline aru saama oma teo keelatusest, endale oma teost aru andma ja võimeline oma tegevust juhtima. Seega ei esine süüdistataval individuaalpsühholoogilisi iseärasusi, mis mõjutasid tema tegevuse iseloomu või oleksid oluliselt mõjutanud tema käitumist talle süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajal. Kaitsja seisukoht, et sellises erutusseisundis sai süüdistataval tekkida ka nn „mäluauk“, mille tõttu ei mäleta ta toimunut mingil ajahetkel, on seega asjakohatu ja ümber lükatud eelkõige ekspertarvamusega. Kvalifitseerimaks tapmistegu

§ 115

järgi on peab olema tõsikindlalt tuvastatud kannatanu varasem provokatiivne käitumine, mis vallandas süüdlase emotsionaalse reaktsiooni ja mille tagajärjeks on kannatanu tapmine. Siinjuures tuleb rõhutada, et isiku emotsionaalses reaktsioonis ja sellele vastavas käitumises peab olema teatav arusaadavus. Kohtuistungil vaadeldud M.L poolt tehtud videofaililt nähtub aga selgelt, et mingit kannatanupoolset vägivalda ei esinenud ja alkoholijoobes kannatanu, kes juba esimese löögiga oli oimetuks löödud, oli järgneva vägivalla suhtes täiesti abitu ega saanud kujutada M.Lle kui kannatanu ründajale mingit ohtu. Süüdistatava käitumine on arusaadavalt täiesti adekvaatne ja miski ei viita hirmu tundmisele kannatanu ees. Vaadeldud tõend kinnitab sedagi, et kannatanu seisab 6

(8)M.Lst sammu kaugusel ega ütle vastupidiselt M.L poolt lausutule, tema aadressil ühtegi solvangut. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et isiku käitumises, kes teeb maas lamavast kannatanust fotod ja postitab „nokki löödud mehest“ foto oma tuttavatele, ei viita ükski asjaolu hingelise erutuse seisundile. Et M.L oli 30.10.2016 võimeline aru saama oma teo keelatusest ja võimeline enda tegevust juhtima, tõendab tema enda facebooki vestlus ühe oma kaaslasega 31.10.2016 kella 10.21 ajal (rääkides kahest surmast Paldiskis), kus M.L märgib, et „vend sai ise nuga 11 korda ja rööviti paljaks“ (kd II, lk 98). Isegi juhul, kui vastaks tõele M.L väide, et kannatanu vastas talle peale suitsu küsimist ebasündsa väljendiga („kuule, piider“), võttes siinjuures ka arvesse M.Ll diagnoositud aktiivsusja tähelepanuhäiret (ATH), ei saaks kannatanu poolt öeldu vallandada süüdlasel sellist emotsionaalset reaktsiooni, mille tagajärjeks on kannatanu tapmine. Maakohtu seisukoht, et väidetavalt kannatanu poolt M.Lle öeldud väljend ei viita kuidagi hingelise erutuse seisundile, on õige ja kooskõlas uuritud tõenditega. 10. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et oma käitumisega realiseeris M.L

§ 114lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava koosseisupärase teo.

Puudub vaidlus selles, et RS surma põhjuseks on kõhuõõnde ulatuvad 11 torke-lõikehaava vasakul pool kehatüvel kõhu pirkonnas koos peen- ja jämesoole ning soolekinnisti vigastustega, mille tüsistusena esines äge verekaotus. Kõik torke-lõikehaavad on tekitatud löökidest teravaservalise torkelõikevahendiga, milleks võis olla ekspertiisiks esitatud nuga. Lisaks neile vigastustele esines surnukehal ka pea kinnine tömp trauma: kolju sisserõhutusmurd vasakul otsmikul, vasakpoolne peaaju kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum, ninaluude murd, põrutushaavad vasakul kulmul ja põse limaskestal ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas. Vigastused pea piirkonnas võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega ja ei saa välistada, et mõned neist ka kukkumisel vastu kõva tömpi pinda. Otsmiku piirkonnas tuvastatud sisserõhutusmurd võis olla tekitatud löögist ekspertiisiks esitatud noa käepidemega (surnu ekspertiisiakt nr 16 EPõS0054/572 ja meditsiiniline kriminalistika uuring noa osas (kd II, lk 1 - 22). Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt (kd I, lk 94 - 140) leiti M.L elukohast voodimadratsi alt kokkupandav nuga (liigendnuga) ja diivanilt teiste riiete hulgast musta värvi hallide triipudega Adidas dressipluus ja -püksid. Paldiskis Rae 38 asuva Konsumi kaupluse turvakaamera salvestus ja ostutšekk tõendavad, et 24.10.2016 ostis M.L endale liigendnoa, mis sarnaneb läbiotsimisel leituga. Seega ei ole usaldusväärsed M.L ütlused selles, et noa ja Adidas dressipüksid ja -pluusi leidis ta Paldiski põhjasadama juurest, kuna M.L elukohast äravõetud Adidas dressipükstelt ja -pluusilt võetud erinevad proovid sisaldasid nii M.L kui kannatanu DNA-d ja millised võttis M.L vägivalda kasutades RS seljast. Süüdistatava enda ütluste kohaselt kandis ta neid ise 30.10. - 31.10.2016. Maakohus tuvastas õigesti, et kohe peale RS pikali löömist asus M.L kannatanu taskuid uurima, et midagi ära võtta. Süüdistatav ütlustest nähtuvalt tahtis ta kannatanul seljas olevat dressipluusi endale. Tõendatud on seegi , et selleks ajaks ei olnud kannatanu veel tapetud ega lõplikult tema vara süüdistatava poolt veel hõivatud. Et noalöögid sooritas M.L ajal, mil ta otsis läbi RS taskuid ja hõivas kannatanu vara, on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 114p 5 järgi.

Asjas kogutud tõenditega ei ole leidnud tuvastamist, et M.Ll tekkis tahtlus RS riiete hõivamiseks alles pärast tapmise toimepanemist ja kannatanu surma saabumist. 7

(8)11. Et kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta vajalikuks analüüsida apellatsioonide seisukohta süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegium märgib üksnes seda, et maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud

§-s 56 sätestatud põhimõtetega ja need on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-58-13 väljendatud seisukohaga karistuse mõistmise lähtepunkti arvestamisel. Kohus on karistust kergendavate asjaoludena isiku puhtsüdamliku kahetsusega arvestanud. Samas nõustub kohtukolleegium seisukohaga, et tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et süüdistatav oleks süüteo avastamisele aktiivselt kaasa aidanud. Välistatud on

§ 57

lg 1 p-s 6 sätestatud tugeva hingelise erutuse seisundi arvestamine kergendava asjaoluna, kuna tegu ei ole

§ 115järgi kvalifitseeritav.

Elu on tähtsaim õigushüve, mistõttu mõrva eest on ette nähtud väga range karistus, sest ebaõigus selle koosseisu tegudes on väga suur. Tapmise eest, mis on toime pandud seoses röövimisega, peab mõistetav karistus andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangelt. Isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Kohtukolleegium nõustub maakohtu tõdemusega, et puuduvad erandlikud asjaolud, mis võimaldaksid

§ 61

alusel mõista M.Lle

§ 114lg 1 p 5 järgi karistust alla seaduses sätestatud alammäära.

Mõistetud karistus vastab kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ning on vastavuses valitseva kohtupraktikaga karistuste mõistmisel raskete isikuvastaste kuritegude eest. Riigikohus on korduvalt (nr 3-1-1-13-11 p 9.1; 3-1-176-12 p 10) leidnud, et isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Kriminaalasja lahendamisel ning süüdistatavale karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. 12. Ülaltoodust tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 6. märtsi 2017 otsuse M.L suhtes muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.