Obsah (7)

§ 121§ 114§ 64§1§ 56§ 113§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 21. august 2019 Kriminaalasja number 1-18-7707 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

§ 121

lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning

§ 114

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. mai 2019 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav A.D. kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, ringkonnaprokurör Liina Pikma, kannatanu K.K. Prokurör ringkonnaprokurör Liina Pikma Süüdistatav A.D., isikukood: XXX, kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev asukoht: Viru Vangla; RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. mai 2019 otsus osas, millega maakohus jättis määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Beluginile makstud tasud summas 90 eurot ja summas 193,44 eurot Eesti Vabariigi kanda ja süüdistatavalt välja mõistmata.
4. Teha punkt 1 tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja A.D.-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse määratud kaitsjale vandeadvokaadi abile Igor Beluginile kohtueelses menetluses osalemise ees kaitsja tasud summas 90,00 eurot ja summas 193,44 eurot, kokku summas 283,44 eurot.
5. Muuta maakohtu otsuse põhiosa motiive, jättes selle põhjendustest välja A.D. süüdistuses

§ 114lg 1 p 1 järgi teo toimepanemise piinaval viisil.

1. Muus osas jätta otsus muutmata.
2. Prokuröri apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, kannatanu apellatsioon jätta rahuldamata. A.D.-l tuleb punktis 2 väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulu ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
3. A.D. süüdistatakse: 1.1.

§ 114

lg 1 p 1 järgi selles, et tema 15.04.2018 ajavahemikul kell 00.11 kuni 00.22 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Pärna 11 maja esisel alal tappis piinaval ja julmal viisil temaga lähisuhtes oleva 15-aastase N.A. e, lüües teda tömbi piiratud esemega näopiirkonda, tekitades kannatanule nahaaluse verevalumi ja marrastused paremal pool näol ning ninaluude murru. Seejärel lõi korduvalt teravaotsalise ühte lõikeserva omava tuvastamata esemega, mille pikkus on mitte vähem kui 10 cm ja laius mitte rohkem kui 2,1 cm, N.A. ele rindkere ja kõri piirkonda, tekitades sellega kannatanule 8 vasakusse rindkereõõnde ning südamepaunaõõnde tungivat torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel koos vasaku kopsu, aordi ja südame vigasusega; 2 torke-lõikehaava paremal pool kaela eespinnal ja keha keskjoonel, 2 torkelõikehaava vasakule õlavarde, mille tulemusel saabus kannatanu surm. Lisaks eelpool märgitud surma põhjustanud vigastustele, esines kannatanul 9 lõikehaava mõlemal labakäel, millistest viimased 7 viitavad kannatanupoolsele enesekaitse katsetele. Nimetatud kehavigastused on tekitatud lühikese aja jooksul. Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja rohkust, paiknemist ja tekitamise intensiivsust, viisi ning vahendit arvestades põhjustas A.D. N.A. ele teadlikult suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi. Oma tegevusega tekitas A.D. kannatanule põhjendamatult hulgaliselt raskeid vigastusi: näopiirkonnas nahaaluse verevalumi ja marrastused paremal pool näol ning ninaluude murru, hulgalised torke-lõikehaavad rinnapiirkonnas, mis ulatusid rinnaõõnde, haavad kaela esipinnal ja teistel kehaosadel ning kannatanu enesekaitse tõttu saadud mitmed lõikehaavad, mis tekitamise momendil põhjustasid kannatanule piinavalt suurt füüsilist valu. Sellega väljendas A.D. põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Pärast N.A. ele eelpool kirjeldatud vigastuste tekitamist, lohistas A.D. N.A. e paar meetrit eemale puu alla varju, tekitades sellega veel kannatanule vertikaalse pindmise marrastuse paremal pool rindkere-selja ülaosas; 1.2.

§ 121

lg 1 järgi selles, et olles alaealine (16-aastane), lõi 12.10.2016 kella 16.00 ajal Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Outokumpu 11 lähedal asuval alal 14-aastast D.P. i rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja ninaverejooksu; 1.3.

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema, olles varem 12.10.2016 toime pannud

§ 121lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, lõi 17.01.2017 kella 19.30 paiku Ida

Virumaal Kohtla-Järve linnas Endla tänaval, temaga lähisuhtes olevale 14-aastasele tüdruksõbrale N.A. ele kurikaga vastu pead, tekitades kannatanule füüsilist valu, pindmise pealaenaha vigastuse ning marrastuse parema käe II sõrme piirkonnas; 2 Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Viru Maakohtu 06.05.2019 otsusega mõisteti A.D. õigeks süüdistuses

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Sama kohtuotsusega karistati A.D.

§ 121

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja

§ 114

lg 1 p 1 järgi 16 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks A.D.-le 16 aastat vangistust, mille kandmise algust arvestati alates 15.04.

1. VÕS § 129 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõisteti A.D.-lt K.K. kasuks välja tsiviilhagi katteks 2802,20 eurot. Sama kohtuotsusega mõisteti A.D.-lt välja menetluskuludena sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1350 eurot ja ekspertiisikulud summas 8163,80 eurot 80 riigituludesse.
2. Kuna apellatsioonides maakohtu järeldusi süüdistuste

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 ning

§ 121

lg 1 osas vaidlustatud ei ole, siis ringkonnakohus vastavaid põhjendusi käesolevas otsuses ei korda. 4. Maakohus leidis, et kuna ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et 17.01.2017 pani süüdistatav toime

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis tuleb A.D.

nimetatud süüdistuses mõista õigeks. 5. Maakohtu seisukoht süüdistuses kuriteoepisoodis

§ 114lg 1 p 1 järgi 15.04.2018 kannatanu N.A.

e osas toime pandud kuriteos. 5.

1. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 15.04.2018 hommikul leiti IdaVirumaal Kohtla-Järve linnas Pärna 11 maja esisel alal N.A. e surnukeha. Seda kinnitavad tunnistaja V.Z. ja tunnistaja A.G. i ütlused, samuti sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokollist nähtub N.A. e surnukeha leidmise koht, surnukehal esialgselt fikseeritud vigastused ja tema riietus. 5.
2. Antud kaasuse puhul ei olnud tapmisel teadaolevaid pealtnägijaid, samuti ei ole tuvastatud tunnistajaid, kes oleksid näinud süüdistatava ja N.A. e kohtumist 15.04.
3. Seega tuleb süüdistatavaga seotud sündmuste käik 14.04.2018 – 15.04.2018 rekonstrueerida kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendite kaudu. 5.
4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 14.04.2018 õhtul jalutasid Kohtla-Järve linnas neljakesi koos süüdistatav, J.V. , V.L. ja A.G. . Kõigepealt saadeti koju tütarlapsed, enne kella 23, seejärel liikusid nad J.V. i elukoha poole. Tee peal kohtusid nad tunnistajate M.T. i ja M.B, ga, see oli kell 23.20 M.T. i elukoha juures. Tunnistaja J.V. i ütluste kohaselt jõudis ta koju enne kella
5. Seega on tuvastatud, et 14.04.2018 hilisõhtul oli süüdistatav Kohtla-Järvel. Tunnistaja A.G. ütlustest nähtub, et 14.04.2018 õhtul jalutas ta koos süüdistatava, V.L. ja J.V. iga Kohtla-Järve linnas. Jalutamise ajal helistas N.A. süüdistatavale, kuid viimane ei vastanud kõnedele. Kui nad olid V.L. koju saatnud, võttis süüdistatav N.A. e kõne vastu, kuid mida ta vastas, tunnistaja ei mäleta. Küll aga palus süüdistatav tunnistajal teatada V.L. le, et N.A. helistas. Tunnistaja J.V. i ütlustest nähtub, et ajal, mil nad jalutasid neljakesi, saatis N.A. tunnistaja kontole sõnumeid, uurides süüdistatava ja V.L. suhte kohta. Tunnistaja näitas neid sõnumeid ka süüdistatavale, viimane vastas neile kirjalikult, algul tunnistaja konto alt, hiljem oma konto alt. Sama tunnistaja ütlustest nähtub ka, et N.A. helistas süüdistatava telefonile ajal, kui nad 3 olid juba V.L. koju saatnud ning saatsid parajasti koju A.G. t. Süüdistatav vastas N.A. e telefonikõnele, kuid ütles, et ta rohkem ei helistaks. Peale teise tütarlapse kojusaatmist helistas N.A. uuesti süüdistatavale ja tunnistaja kuulis, kuidas N.A. nuttis telefonis ning süüdistatav üritas teda rahustada. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et süüdistatav tegi N.A. ele telefoni teel ettepaneku kohtuda, viimane nõustus sellega ja ütles, et tuleb, kui vanemad jäävad magama. Sama tunnistaja ütlustest nähtub, et ajal, mil tunnistaja oli juba kodus, helistas süüdistatav talle kaks korda ja kutsus Narva, põhjuse kohta ütles vaid, et see ei ole telefonijutt. Hommikul avastas tunnistaja oma telefonis N.A. e sõnumi süüdistatavale, et ta läheb teda vihaseks ajama, sõnum oli avatud, mistõttu tunnistaja arvas, et süüdistatav nägi seda. Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas sideettevõtjalt saadud andmete 25.04.2018 protokolliga, mille kohaselt helistas süüdistatav tunnistajale 15.04.2018 kell 00.22 ja 00.
6. Sama protokolli kohaselt sai süüdistatav N.A. elt telefonikõned 14.04.2018 kell 22.51 ja 22.56; SMS-d kell 22.48 ja 23.12 ning tegi ise telefonikõned N.A. ele 14.04.2018 kell 23.03, 23.38, 23.59 ja 15.04.2018 kell 00.
7. Kõikide nende tunnistajale ja N.A. ele tehtud telefonikõnede ning SMS-de ajal viibis süüdistatav Kohtla-Järvel mastide K-Kalevi ja KJärve2 piirkonnas. Tunnistaja A.I. ütlustest nähtub, et kui süüdistatav ja N.A. olid tülis, soovis viimane alati leppida. Tunnistaja kinnitas maakohtu istungil, et N.A. võis minna öösel süüdistatavaga kohtuma küll. Süüdistatav ise kinnitas maakohtu istungil, et peale seda, kui ta oli koju saatnud J.V. i, läks ta Vironia keskuses asuvasse bussijaama, et sõita edasi Narva, kuid tal ei jätkunud raha bussipileti ostmiseks, mistõttu ta helistas J.V. ile ja kutsus ta Narva kaasa, lootes, et viimasel on raha bussipiletite ostmiseks. Kui J.V. ei olnud öösel Narva sõitmisest huvitatud, seletas süüdistatav, et läks baari, ostis sealt sigarette, kuulas muusikat ja tantsis umbes 1 – 1,5 tundi, peale mida läks Tallinn – Narva maanteele hääletama mõnele autole, millega sõita Narva. Tõendid sigarettide ostmise kohta ja baaris viibimise kohta käesoleva kriminaalasja materjalides puuduvad. Tunnistaja T.K. gi ütlustest nähtub, et tema oli 15.04.2018 öösel politseipatrullis teenistuses ja kohtus süüdistatavaga maanteel kell 02.40, kui märkas teda teel, peatus ja andis helkuri. Tunnistaja V.L. i ütlustest nähtub, et tema võttis süüdistatava oma auto peale 15.04.2018 kella 4 paiku öösel ja viis Iidlasse, süüdistatav väljus Estonia puiesteel bussipeatuses Grossi kaupluse juures. Tunnistaja I.S. i ütlustest nähtub, et 15.04.2018 oli ta süüdistatavaga mitu korda kontaktis kõigepealt telefoni teel, hiljem tuli süüdistatav tema juurde. Need tunnistaja ütlused langevad kokku eelpoolviidatud Sideettevõtjalt saadud andmete 25.04.2018 protokolliga, mille kohaselt helistas tunnistaja süüdistatavale 15.04.2018 kell 00.00 ja süüdistatav helistas tunnistajale 15.04.2018 kell 00.
8. Järgmised korrad helistas süüdistatav tunnistajale 15.04.2018 kell 03.25 ja kell 04.18, tunnistaja ise helistas süüdistatavale kell 04.
9. Need andmed on kooskõlas tunnistaja ütlustega selles osas, et süüdistatav helistas talle öösel ja palus võimalust tulla ööbima, kohale jõudis ta kella 4 ajal öösel. Tunnistaja kirjeldas maakohtu istungil üksikasjalikult tema ja süüdistatava vestluse sisu, süüdistatava riietust ja kaasasolevaid esemeid, samuti hilisemat magamaminekut. Nii nähtub tunnistaja ütlustest, et süüdistatav kirjeldas oma konflikti N.A. e kasuisaga ja küsis seejuures tunnistajalt, kas inimesel on võimalik ellu jääda juhul, kui teda lüüakse noaga kõrisse, noa olevat süüdistatav ära visanud kusagil lihakombinaadi kandis. Samuti kinnitas tunnistaja, et märkas süüdistatava sokkidel vereplekke, muudel riietel neid näha ei olnud, kuna tegemist oli tumeda kangaga. Vestluse käigus võttis süüdistatav oma kaasasolnud kotist välja ühe noa, kuid tunnistaja väitel on süüdistataval neid alati kaasas olnud kaks, mõlemad noa terad olid umbes 10 cm pikad. 4 Samuti seletas süüdistatav tunnistajale, et käis peale konflikti N.A. e kasuisaga kodus pesemas ja tema veriseid käsi nägi ka ema, kellele süüdistatav ütles, et oli kakelnud. Magamiseks andis tunnistaja süüdistatavale ilma tekikotita teki ning padja võttis süüdistatav ise diivanilt. 5.
10. Surnu 28.06.2018 ekspertiisiaktist nr 18E-IDS0013/103 nähtub, et kõik lõike- ja torkelõikehaavad on N.A. ele tekitatud löökidest teravaotsalise, ühte lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga); noatera pikkusega mitte vähem kui 10 cm, noatera laiusega mitte rohkem kui 2,1 cm. Seega, arvestades siinkohal ka tunnistaja I.S. i ütlusi noa osas, on alust arvata, et süüdistataval oli olemas sobiv vahend torke-lõikehaavade tekitamiseks. Asjaolu, et süüdistataval oli olemas kokkukäiv nuga ja ta kandis seda kaasas, kinnitavad ka tunnistajate A.L. , V.L. ja A.G. ütlused, kes kõik olid süüdistataval nuga näinud. Lisaks sellele nähtub samast surnu ekspertiisiaktist, et välistada ei saa, et vigastuste tekitamise ajal võis ründaja ennast kahjustada või sattuda kannatanult ründajale verd. 06.07.2018 ekspertiisiakti nr 18E-GE0572 kohaselt saadi vatitekilt proov 3.7 võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev N.A. e DNA-profiiliga. Tegemist on vatitekiga, mille andis kohtueelse menetluse käigus välja tunnistaja I.S. ja mida kasutas tema juures 15.04.2018 ööbimisel süüdistatav. Maakohus pidas kõiki neid tunnistaja I.S. i ütlusi usaldusväärseteks, kuna need on kooskõlas teiste asja materjalidega ja ei nõustunud süüdistatava seletusega, et tunnistaja valetab tema peale seoses sellega, et süüdistatav suudles kunagi tunnistaja tüdruksõpra ja tunnistaja sai sellest teada. Maakohus nõustus siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et süüdistataval oli võimalus kõik vastuolud tunnistaja ütlustes maakohtu istungil kõrvaldada, kuid süüdistatav seda ei teinud. Maakohtu istungil esitas süüdistatav tunnistajale küll küsimusi seonduvalt tema varasemate ööbimistega tunnistaja korteris, kuid ei viidanud millegagi tunnistajapoolsele võimalikule vihavaenule süüdistatava vastu. Tunnistaja kinnitas maakohtu istungil, et nad olid süüdistatavaga sõbrad ja mingit vihavaenu nende vahel ei olnud. Maakohus pidas neid tunnistaja väiteid usaldusväärseteks ning leidis, et juhul, kui tunnistaja ja süüdistatava vahel oleks olnud vihavaen (tüdruksõbra suudlemise pärast), ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav helistas öösel tunnistajale, paludes ööbimiskohta ja tunnistaja lubas tal enda juurde tulla. Seega ei ole süüdistatava sellekohased ütlused vihavaenu olemasolu kohta maakohtu jaoks veenvad ja maakohus oli seisukohal, et tunnistaja puhul oli tegemist süüdistatava sõbraga. Samuti ei pidanud maakohus usaldusväärseteks neid süüdistatava väiteid, mille kohaselt võis N.A. e veri sattuda I.S. i vatitekile varasemal ajal, kui nad ööbisid koos tunnistaja korteris ja N.A. el oli menstruatsioon. Asitõendi 30.06.2018 vaatlusprotokollist ja 06.07.2018 ekspertiisiaktist nähtub üheselt, et proov 3.7, mis langes kokku N.A. e DNA-profiiliga, on võetud vatiteki päris servalt. Samamoodi servalt on saadud ka süüdistatava enda DNAprofiiliga kokkulangev DNA-profiil. Maakohus leiab, et eelnimetatud tõendid kinnitavad taaskord tunnistaja I.S. i ütlusi selle kohta, et tema korterisse ööbima tulles võisid süüdistatava sokkidel olla veremäärdumised N.A. e verega, mis kandusid üle magamiseks kasutatud vatitekile. 5.
11. Käesolevas kriminaalasjas on 10.07.2018 teostatud ka DNA-ekspertiis, ekspertiisiaktist nr 18E-GE0415 nähtub, et ekspertiisiobjektideks olid N.A. elt 15.04.2018 võetud riideesemed ja proovid nendelt; N.A. e surnukehalt võetud bioloogilised proovid; läbiotsimise käigus 16.04.2018 aadressilt XXX Kohtla-Järve ära võetud korteri sisemise ukse väliselt pinnalt verekahtlase määrdumise proov ja niisked musta värvi Nike jalatsid ning A.D.-lt isiku läbivaatuse käigus mõlema käe küünte alt võetud kaapeproovid. Võrdlusmaterjalina kasutati A.D. bioloogilise võrdlusmaterjali proovi. 5 Sellest 10.07.2018 ekspertiisiaktist nr 18E-GE0415 nähtub, et N.A. el jalas olnud valget värvi jalatsitelt (vasakult jalatsilt võetud esimesest proovist) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja saadud tulemuste alusel ei saa välistada A.D.-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis; musta värvi teksapükstelt võetud esimesest proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev N.A. e DNAprofiiliga, kuid ei saa kindlalt välistada A.D.-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis; fliisist ja kunstnahast jopelt võetud esimesest proovist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev N.A. e DNA-profiiliga, kuid ei saa välistada A.D.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Üheksandalt proovilt jopel saadi Y-kromosoomi analüüsil mitmelt meesisikult pärinev haplotüüp, milles eristuv peamine haplotüüp on kokkulangev A.D. haplotüübiga. Kaheksandalt proovilt jopelt saadi Ykromosoomi analüüsil mitmelt meesisikult pärinev osaline haplotüüp. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada A.D.-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. A.D. parema käe pöidlaküüne alt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev A.D. DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada N.A. elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Korteri siseukselt väljastpoolt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA-profiil on kokkulangev N.A. e DNA-profiiliga, kuid mitte A.D. DNA-profiiliga. Maakohus leidis, et DNA-ekspertiisiakt kinnitab seda, et süüdistatava ja N.A. e vahel oli toimunud selline füüsiline kontakt, mis võimaldas süüdistatava DNA ülekandumise N.A. e jopele ja teksapükstele ja et see toimus süüdistuses nimetatud ajal ja kohas. Seda kontakti kinnitab sama ekspertiisiakt ka selles osas, et süüdistatava küünte alt leitud proovis ei saa välistada N.A. e bioloogilise materjali leidumist. See asjaolu on kooskõlas surnu ekspertiisiaktiga, mille kohaselt tuvastati N.A. e labakätel vastutõrje lõikehaavad. Maakohus nõustus siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et süüdistatava DNA leidumine N.A. e valget värvi jalatsi kannal on seostatav sellega, et surnukeha lohistamise ajal hoidis süüdistatav kinni N.A. e jalgadest. 5.
12. Maakohtu istungil seletas süüdistatav, et tema DNA võis sattuda N.A. e riietele, kuna neil oli suhe ja kui N.A. käis tal Narvas külas, riputas ta alati ise N.A. e mantli nagisse, kuna nagi asus kõrgel. Mantel oli must ja ulatus N.A. ele põlvini. Maakohus möönab, et see võis nii olla, kuid need süüdistatava ütlused ei ole seostatavad 15.04.2018 sündmustega. Samas süüdistatav kinnitas ise, et nendevaheline suhe lõppes veebruaris, edasi hakkas ta kohtuma V.L. ga ja N.A. ega ei suhelnud. Surnukehal oli seljas hoopis jope, mis ulatus vaid puusadeni ja mitte põlvedeni. Süüdistatava bioloogilise materjali leidumist N.A. e jalatsil ei selgitanud süüdistatav ise mitte kuidagi. Süüdistatava elukohas Kohtla-Järvel asuva korteri siseukselt leiti samuti N.A. e DNA-profiil. Maakohus leiab, et antud asjaolu kinnitab taas tunnistaja I.S. i ütlusi selle kohta, et süüdistatav rääkis talle, et käis kodus veriseid käsi pesemas. Maakohus oli seisukohal, et N.A. e veri võis süüdistatava korteri siseuksele sattuda just siis ja selliselt. Süüdistatava elukoht asub tapmiskohale väga lähedal, on ilmselgelt tõenäoline, et vere mahapesemiseks kasutas süüdistatav kõige lähemat võimalust. Maakohtu istungil seletas süüdistatav, et N.A. e veri võis sattuda tema korteri siseuksele varem, siis, kui tema vahetas autol kõlareid, N.A. aitas teda ja lõikas endale sisse ja süüdistatav käskis tal minna korterisse pesema ja vigastatud kohta kinni siduma. Maakohus 6 nõustus siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et tegemist ei ole usaldusväärsete ütlustega. Süüdistatav ei osanud nimetada mitte ühtegi vahendit, millega N.A. võis ennast vigastada, samuti kinnitas süüdistatav, et ei näinud ise ka mingil tööriistal verd. 5.
13. Maakohtu istungil üle kuulatud kannatanu esindaja ja tunnistajad andsid muuhulgas ütlusi ka selle kohta, missugune oli süüdistatava ja N.A. e suhe ajal, kui nad olid paar. Kannatanu esindaja K.K. ütluste kohaselt oli tütre ja süüdistatava vahel suhte alguses kõik hästi, hiljem loobus tütar kandmast kleite ja seelikuid; süüdistatav küsis telefoni teel, mis tütrel seljas on ja käskis midagi muud selga panna. Kui tütar oli süüdistatavaga suhtes, loobus ta suhtlemisest sõbrannadega. Tunnistaja A.L. ütlustest nähtub, et N.A. ja süüdistatav olid umbes 2 – 3 aastat paar, nad tülitsesid iga päev, tülitsesid ja leppisid. Süüdistatav kontrollis kogu aeg N.A. e, ta oli haiglaslikult armukade. Tunnistaja J.H. ütlustest nähtub, et kui N.A. ja süüdistatav olid suhtes, ei suhelnud N.A. kellegagi, oli närviline ja süüdistatav ei lubanud N.A. e näiteks tunnistaja lapse sünnipäevale, kuna seal olevat teised mehed. Kui N.A. ja süüdistatav olid aga tülis ja ei suhelnud, oli N.A. lõbus ja naeris palju. Tunnistaja A.G. ütlustest nähtub, et süüdistatav käitus armukadedalt ka V.L. suhtes, keelates tal ennast meikida ja küüsi värvida ning öeldes ette, kellega tohib suhelda. Tunnistaja A.I. ütlustest nähtub, et süüdistatav keelas N.A. ele palju – suhelda sõbrannadega ja sotsiaalmeedias, kanda paljastavat riietust. Samuti olid süüdistataval N.A. e sotsiaalmeedia paroolid ja ta kontrollis kontosid. Tunnistaja I.S. i ütlustest nähtub, et kui ta helistas süüdistatavale 14.04.2018 õhtul kella 23 – 24 ajal ja küsis, kuidas tal läheb, vastas süüdistatav, et tal on probleemid N.A. ega ja ta on seetõttu kurb. Samuti ütles süüdistatav tunnistajale, et tahab, et N.A. oleks vaid temaga ja kui ta temaga ei ole, ei saa keegi teine N.A. ega olla. Tunnistaja V.L. ütlustesse selle kohta, missugused olid tema ja süüdistatava vahelised suhted ajal, mil nad olid paar, suhtus maakohus kriitiliselt. Antud tunnistaja näol on tegemist isikuga, kes oli aprillis 2018 süüdistatava tüdruksõber, mistõttu tema ütlused võivad olla kantud soovist vabastada süüdistatav vastutusest. Maakohus arvestas ka asjaolu, et ringkonnaprokuröri ja kaitsja küsimustele vastamisel otsis tunnistaja V.L. pidevalt silmsidet süüdistatavaga, mis omakorda ei tekita usaldust tunnistaja ütluste osas. Tunnistajate V.L. ja J.V. i ning süüdistatava enda ütlustest nähtub, et süüdistatav oli 14.04.2018 õhtul tarvitanud džinni ja koos tunnistaja J.V. iga ka õlut. Tunnistaja A.L. ütluste kohaselt oli süüdistatav alkoholi tarvitanuna agressiivsem ja solvas rohkem. Samuti kinnitas tunnistaja, et süüdistatav sai endast nõrgemate väärkohtlemisest naudingu, see meeldis talle. N.A. oli ka tunnistajale väitnud, et süüdistatav lubas hankida relva, tappa ära N.A. ja seejärel iseenda, et mitte tapmise eest vanglasse sattuda. Tunnistaja J.H. ütlustest nähtub, et N.A. oli ka talle öelnud, et ükskord tapab süüdistatav ta ära. Süüdistatav seletas maakohtu istungil ise, et tema suhted N.A. ega ajal, mil nad olid paar, olid head ja kuigi nad tülitsesid ka, leppisid ruttu ära, armukadedust oli mõlemalt poolelt. Siiski nähtub süüdistatava ütlustest üheselt, et ta kinnitab asjaolusid ja tunnistajate ütlusi nendes osades, millistes on neid käesoleval ajal võimalik kontrollida. Neis osades, mille kontrollimine ei ole käesoleval ajal enam võimalik N.A. e surma tõttu, leiutas süüdistatav selliseid versioone, mis ei ole kuidagi kooskõlas kriminaalasja teiste materjalidega. 7 Seega asus maakohus seisukohale, et süüdistatava ütlused maakohtu istungil on kahetised – usaldusväärsed ja mitteusaldusväärsed. Süüdistatava kalduvust valetamisele, enda õigustamisele ja endale sobivate versioonide leidmisele näitavad ilmekalt ka maakohtu istung vahistamistaotluse lahendamiseks, kus süüdistatav kinnitas, et viibis 14.04.2018 – 15.04.2018 Narvas ning pettuse teel helistamine kaks korda arestimajast emale ajal, mil talle olid seatud piirangud. Maakohtu istungil kinnitas süüdistatav ise, et valetas vahistamistaotluse läbivaatamise ajal ning ka helistamiseks emale pettis arestimaja töötajaid, öeldes, et soovib helistada kaitsjale. Samamoodi muutis süüdistatav oma ütlusi seonduvalt jopega, mis tal 14.04.2018 – 15.04.2018 seljas oli. Nii kinnitas süüdistatav oma ütlustes esimesel ülekuulamise päeval maakohtu istungil, et tal oli seljas sama jope, mis tema Narva korterist 15.04.2018 ära võeti. Peale tutvumist fotodega Maxima kaupluse turvakaamerast 15.04.2018 hommikul (Asitõendi 30.08.2018 vaatlusprotokoll) ja mille kohta süüdistatav kinnitas, et fotodel on tema, muutis süüdistatav kohe oma ütlusi ja seletas teisel ülekuulamise päeval, et jope, mis tal oli seljas 14.04.2018 ja 15.04.2018 hommikul, unustas ta Narva sõites sinna bussi. Tegemist on järjekordse versiooniga, mida käesoleval ajal ei ole enam võimalik kuidagi kontrollida. 5.
14. Süüdistatav ei ole ise ega ka kaitsja vahendusel esitanud käesolevas kriminaalasjas ühtegi tõendit ega loonud menetlejale reaalset võimalust kontrollida tema seisukohti, väidete õigsust ja kirjeldatud asjaolusid. Vastupidi, nagu maakohus juba eespool märkis, on süüdistatav esitanud erinevaid versioone erinevate asjaolude kohta, pakkumata sealjuures mingit võimalust neid kontrollida. Üheks näiteks selles osas on jälitustoimingu 18.06.2018 protokoll, mille kohaselt toimusid Jõhvi arestimajas vestlused süüdistatava ja seal samuti kinnipeetav A.L. i vahel. Süüdistatav seletas maakohtu istungil, et ta ütles A.L. ile vestluste ajal korduvalt, et tema ei ole N.A. e tapnud. Selliseid korduvaid kinnitusi jälitustoimingu protokollist ei nähtu. Vastupidi, sellest protokollist nähtub üheselt, et süüdistatav on korduvalt vestlustes soovinud aega tagasi keerata. 5.
15. Lisaks ülalloetletud isikulistele ja dokumentaalsetele tõenditele uuris maakohus kohtuistungil ka kõiki teisi dokumentaalseid- ja asitõendeid, millele on viidatud ja mida kirjeldatud maakohtu otsuse terviktekstis ja rõhutatakse üle veel järgmised tõendid. Täiendava sündmuskoha 19.07.2018 vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati kaamerad, millest kaks asusid Pärna 11 maja hoovipoolselt küljelt suunaga maja sisehoovile ning üks kaamera Ringi 1 majalt suunaga Ringi tänava poole. OÜ Lorinda 30.07.2018 vastusest nähtub, et Pärna 11 asuvad videokaamerad on mulaažid ning Ida Prefektuuri 16.04.2018 õiendist nähtub, et Ringi 1 eramul oleva videokaamera salvestused perioodil 14.04.2018 – 15.04.2018 puudusid tehnilistel põhjustel. Asjaolu, et Pärna 11 Kohtla-Järve asus töötav õmblusvabrik ja sellele kinnitatud videokaamerad ei tööta, teadis ka süüdistatav. See asjaolu nähtub jälitustoimingu 18.06.2018 protokollist, kus vestluses süüdistatava ja kambrikaaslase A.L. i vahel kinnitab süüdistatav (tsitaadi algus): Ei, ei, ei, töötav õmblusvabrik. Seal õmblusvabrikul ripuvad isegi kaamerad, kuid need ei tööta (tsitaadi lõpp). Samast jälitustoimingu 18.06.2018 protokollist nähtub, et süüdistatav kinnitab kambrikaaslasele A.L. ile korduvalt, et soovib aja tagasipööramist, et tal oli nuga ja katus sõitis. Samas protokollis oskab süüdistatav parandada ka kambrikaaslase sõnu löökide arvu suhtes, kinnitades, et lööke ei olnud mitte 10, vaid
16. Maakohtu istungil kinnitas süüdistatav, et ta ütles kambrikaaslasele korduvalt, et tema ei tapnud N.A. e, kuid seda, miks sellist teksti ei ole fikseeritud, ei oska ta seletada. 8 Nimetatud jälitustoimingu materjalidega oli süüdistataval õigus tutvuda. Süüdistatav ega kaitsja ei ole taotlenud jälitustoimingute materjalidega tutvumist, et tõendada süüdistatava sellekohaseid ütlusi. Seega sellesisulist süüdistatava suhtes õigustavat tõendit käesoleva kriminaalasja materjalides ei ole. Äratundmiseks esitamise 17.04.2018 protokollist nähtub, et tunnistaja T.K. ele esitati äratundmiseks süüdistatav koos kolme temaga sarnase isikuga. Tunnistaja T.K. gi tundis ära süüdistatava kui isiku, kellega ta kohtus 15.04.2018 kell 02.40 maanteel. Tunnistaja V.L. i ütlustest maakohtu istungil nähtub üheselt, et isik, kelle tema võttis oma auto peale Tallinn – Narva maanteel Kukruse juures ja kelle ta viis Iidlase, on süüdistatav, kes kohati tundus talle autos ärevil olevana. Tuginedes maakohtule esitatud kõikidele tõenditele ja arvestades kaitsja vastuväiteid, leiab maakohus, et süüdistatav tappis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas N.A. e. 5.
17. A.D.-le viisil. esitatud süüdistusest nähtub, et tapmine on toime pandud piinaval ja julmal Maakohus möönas, et tapmistegu võib olla ühteaegu nii piinav kui ka julm, kuna see võib põhjustada kannatanule suurt füüsilist või psüühilist valu ja samal ajal välist teopilti arvestades olla eriliselt jõhker. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti vahendi kasutamine, mis ei põhjusta kohest teadvuse kaotust. Tapmise piinav viis on seostatav üksnes ja vahetult tapetuga ning tema surmaeelsete üleelamistega. Piinav teoviis väljendub muuhulgas kannatanule elupuhuste või kauakestvate füüsiliste kannatuste tekitamises. Tapmine on piinaval viisil toime pandud ennekõike siis, kui kannatanule on tapmisteoga põhjustatud enne tema surma suurt valu või muid vaevusi. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tapmise piinav viis leidnud tuvastamist eelkõige surnu ekspertiisi 28.06.2018 akti nr 18E-IDS0013/103 ja kohturadioloogilise uuringu 03.05.2018 akti nr.018/2018 alusel. Nii nähtuvad eelviidatud surnu ekspertiisiaktist, et N.A. el sedastati vasakusse rindkereõõnde ning südamepaunaõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel koos vasaku kopsu, aordi ja südame vigastusega (kokku 8); torke-lõikehaavad paremal pool kaela eespinnal ja keha keskjoonel (kokku 2); torke-lõikehaavad vasakul õlavarrel (kokku 2); lõikehaavad mõlemal labakäel (kokku 9); nahaalused verevalumid ja marrastused paremal pool näol; ninaluude murd. Sama ekspertiisiakti kohaselt olid N.A. e surma põhjuseks hulgalised vasakusse rindkereõõnde ja südamepaunaõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul poolel rindkere eespinnal (kokku 5) ja külgpinnal (kokku 2); vasaku kopsu, aordi ning südame vigastusega; torke-lõikehaavad paremal pool kaela eespinnal ja eespinnal – keha keskjoonel (kokku 2); kilpkõhre lõikevigastuse ja ulatusliku verevalumiga kaela pehmekoes; torke-lõikehaavad vasakul õlavarrel; lõikehaavad mõlemal labakäel, mille tüsistusena arenes välja äge südame-veresoonkonna puudulikkus ja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. On alust arvata, et tömbi vägivallaga saadud vigastused pea piirkonnas on tekitatud enne terava vägivallaga saadud vigastusi. Kannatanu asend talle vigastuste tekitamise ajal võis olla seisev, istuv ja/või selili – külili lamav ning pidevalt muutuda. Võttes arvesse, et haavad rindkere eesseinal omavad paralleelseid pikitelgi ja haavakanalite suunda, on alust eeldada, et need haavad on tekitatud ühe hooga üksteise järel, asjaoludes, kus kannatanu keha oli tekitamise ajavahemikul kas fikseeritud seisvas asendis või lamas liikumatult selili. Kannatanu surnukeha välisvaatluses sedastatud lõikehaavad mõlemal labakäel viitavad enesekaitse katsetele. 9 Kohturadioloogilise uuringu 03.05.2018 aktist nr 018/2018 nähtuvad surnu kompuutertomograafilise ja magnetresonantstomograafilise uuringute kirjeldused ja järgmine arvamus: Peaaju turse. Ninaluude murd. Veri mõlemas ülalõuaurkes ja põhiluu-urkes. Kaks haava kaela eespinnal koos kõri vigastuse ja kaela piirkonna pehmete kudede ulatusliku õhkemfüseemiga. Viis rindkereõõnde ulatuvat haava rindkere eespinnal koos rinnaku ja IV roide, mõlema südamevatsakese ning hingetoru ja vasaku kopsu vigastusega; mõlemapoolne õhk-verirind; õhk-verisüdamepaun; keskseinandi õhkemfüseem. Vere aspiratsioon. Kolm haava vasakul pool rindkere külgpinnal koos vasaku kopsu vigastusega. Verevalumid haavade piirkonna pehmetes kudedes. Vähene vedelik väikevaagnas. Eeltoodu andis maakohtule alust arvata, et nahaalused verevalumid ja marrastused paremal pool näol ning ninaluude murd olid süüdistatava poolt N.A. ele tekitatud enne terava vahendiga tekitatud vigastusi. Surnu ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole välistatud, et N.A. oli vigastuste tekitamise ajal seisvas asendis. Samuti on surnu ekspertiisiaktis kohtuarst – ekspert andnud arvamuse, et N.A. e laibal tuvastatud lõikehaavad mõlemal labakäel (kokku 9) võisid olla saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse (rindkeresse ja kaela) suunatud löökide pareerimisel. Seega ei ole kuidagi välistatud, et N.A. üritas ennast süüdistatava ründe vastu igal viisil kaitsta. See omakorda pikendab maakohtu arvates ründe ajalist kulgu ja see omakorda N.A. ele tekitatud piina. Maakohus nõustus ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatav pani tapmise toime piinaval viisil. Surnu ekspertiisiaktis sisalduvas kohtuarst – eksperdi arvamuses on üksikasjalikult kirjeldatud ohtrad vigastused, mis on tekitatud lühikese ajavahemiku järel ühe hooga üksteise järel. Rindekereõõnde ja südameõõnde tungivad torke-lõikehaavad põhjustasid N.A. el eluohtliku tervisekahjustuse nende tekitamise momendil, seega elupuhuselt. N.A. el on tuvastatud rohked torke-lõikehaavad ning lisaks eelnevalt saadud nahaalused verevalumid ja marrastused paremal pool näol ja ninaluude murd. Kõhklematult on selliste vigastuste tekitamine seotud samaaegselt suure valu põhjustamisega, mida kohtupraktika hindab piinava teoviisina. Kuigi kohtuarst – eksperdi arvates saabus N.A. e surm vastavalt surnu ekspertiisiaktile suhteliselt kiiresti, maksimaalselt mõnede minutitega, märgib maakohus, et N.A. e labakätel leiti 9 vigastust, millest 7 viitavad sama kohtuarst – eksperdi hinnangul vastutõrjele. Maakohus leidis, et seega ei ole millegagi välistatud, et N.A. osutas oma elu päästmiseks meeleheitlikku vastupanu, kogedes seejuures sügavaid surmaeelseid läbielamusi ja õudu. Tuvastatud ei ole ühtegi asjaolu, mis lubavad väita, et kasvõi osade löökide saamise ajal oli N.A. teadvusetusseisundis. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes, aga ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Julmus väljendub tapmisteo välises pildis. Oluline on siinkohal tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Eelviidatud surnu ekspertiisiaktist nähtub, et surnukeha välisel vaatlusel sedastati vertikaalsed, omavahel paralleelselt paiknevad, triibukujulised hallika pinnase määrdumised ja vertikaalne pindmine marrastus paremal pool rindkere – selja ülaosas, mis kõik viitavad keha lohistamisele. Tunnistaja V.Z. ütlustest nähtub, et surnukeha lamas õmblusvabriku territooriumil, kuid puu taga ja välja paistsid vaid valged jalatsid. Sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokollist nähtub, et sissepääsuna kasutusel olnud ukse vahelisel alal on fotografeeritud tühimik killustikus ja pisut ukse poole on killustikul fikseeritud suurem veremäärdumine, millest edasi on näha lohistamisjäljed, kus killustik on samuti veremäärdumisega. Lohistamise jäljed viisid suure puuni, mis on teisel pool 10 killustikku. Surnukeha oli peidetud suure raagus lehtpuu taha varju, kaugemale sissesõiduväravatest ja majast. Maakohus leidis, et eeltooduga on tuvastatud, et peale N.A. ele ohtrate kehavigastuste tekitamist lohistas süüdistatav N.A. e keha eemale suure puu varju, eesmärgiga, et seda ei oleks kiiresti võimalik avastada. Tunnistaja I.S. i ütlustest nähtub, et süüdistatav küsis temalt enne ööbima jäämist, kas inimesel on võimalik ellu jääda peale seda, kui teda on löödud noaga kõrisse. N.A. el oli tuvastatud kaks torke-lõikehaava paremal pool kaela eespinnal. Maakohus leidis, et kõik eeltoodu viitab sellele, et peale kehavigastuste tekitamist ei olnud süüdistatav ka ise kindel N.A. e surmas, mistõttu ta lohistas keha puu varju, et kindlustada N.A. e kohene mitteavastamine ja seega ka tema surm. Eeltoodu on ka kooskõlas tunnistaja I.S. i ütlustega selle kohta, et süüdistatav oli talle kinnitanud, et kui tema N.A. e endale ei saa, siis ei saa teda ka keegi teine. Ülaltoodu alusel leidis maakohus, et N.A. e tapmine süüdistatava poolt oli toime pandud julmal viisil. Oluline on siinkohal tuvastatus, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Maakohus leidis, et antud asjaolud on käesolevas kriminaalasjas tuvastatud. 5.
18. Maakohus leidis, et süüdistatav pani N.A. e teo toime otsese tahtlusega. Maakohus leidis, et tekitades N.A. ele ohtraid kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse kehapiirkondadesse, lohistades ta peale seda suure puu varju ja jättes sinna, teadis süüdistatav kindlalt, et N.A. sureb. Maakohus leidis, et tahtluse aspektist ei ole oluline, kas N.A. oli lohistamise ajal juba surnud või mitte, kuna suure puu alla lohistamise eesmärk oli N.A. e varjamine. Seega saab kokkuvõtteks kindlalt väita, et süüdistatav tahtis toime panna süüteokoosseisule vastavat asjaolu. 5.
19. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 02.05.2018 vastuse nr 15.8-1/4494-1 kohaselt ei ole süüdistatav pöördunud nimetatud kliinikumi psühhiaatriakliinikusse. SA Ahtme Haigla 02.05.2018 tõendi nr AH-K-18/142 kohaselt ei ole süüdistatav pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 02.05.2018 vastuse nr 2018/2-23.1/416-2 kohaselt ei ole süüdistatav pöördunud psühhiaatriakliinikusse. Kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi 17.07.2018 akti nr 11/15 kohaselt ei esine süüdistataval käesoleval ajal ega ei ole esinenud ka varasema elu jooksul psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite ja psüühikaiseärasusi, mis muuhulgas põhjustaksid tal tahtest olenematut sotsiaalseid reegleid eiravat käitumist; teda ennast või teisi isikuid ohustavat, sh vägivaldset käitumist. Süüdistataval ei ole oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolest takistusi ega piiranguid sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks, sh iseseisvate otsuse tegemiseks teiste isikute poolt tehtud ettepanekutega nõustumise või mittenõustumise kohta. Süüdistataval võis temale süüksarvatava teo toimepanemisele vastaval ajal esineda kerge alkoholijoove. Olemasolevad andmed süüdistatava psüühilise seisundi ning tema käitumise kohta temale süüksarvatavale teole vastava ajavahemiku jooksul ning sellele eelneval ja järgneval perioodil välistavad tal sellise psüühikahäire, kognitiivse defitsiidi või erilise emotsionaalse seisundi esinemise, mis põhjustaks tahtest olenematut vägivaldset käitumist. Maakohus leidis, et eeltoodu annab täieliku kinnituse selle kohta, et N.A. e mõrva toimepanemise ajal oli süüdistataval olemas täielik arusaam oma tegevusest ja selle tagajärgedest. 11
20. Vastavalt kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi taotlusele kontrollis maakohus jälitustoimingute teostamist süüdistatava osas ja tuvastas alljärgneva. 6.
21. Jälitustoimingute tegemise aluseks oli info, et tapetud N.A. e kasutuses olnud mobiilabonentnumbri xxxxxx kõneeristusest nähtuvalt ilmnes, et viimases kõnes helistas N.A. oma endisele poiss-sõbrale A.D.-le . Samuti viibis A.D. N.A. ega sama mobiilmasti levipiirkonnas. Eeluurimisel kogutud tunnistaja ütluste kohaselt oli A.D. olnud N.A. e suhtes vägivaldne (ja teda ka peksnud). Arvesse tuleb võtta ka kuriteo võimalikku rasket ähvardavat karistust. Seega oli vajadus kontrollida A.D. seotust kuriteoga. Maakohtu hinnangul on eelviidatud teave piisav, et õigustada jälitustoimingutega tõendusteabe kogumise alustamist. Maakohus nõudis ringkonnaprokurörilt välja jälitustegevusega seotud dokumentatsiooni ja kontrollinud jälitustegevuse seaduslikkust ning seda, et oleksid täidetud jälitustegevuse puhul nõutavad kolm tingimust: peab olema kohtu määrus, tõend peab olema saadud loas nimetatud toimingu käigus ja tõend peab olema saadud loas nimetatud ajavahemikul. Samuti on oluline, et jälitustoimingu loa andmisel oleks järgitud viimase abinõu ehk ultimaratio põhimõtet (Riigikohtu 06.04.2015 kohtulahend nr.3-1-1-3-15). Kaitsja palus kontrollida järgneva jälitustoimingu põhjendatust ja seaduslikkust: Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör L. Pikma 19.04.2018 jälitustoimingu taotlus nr JT2433/2018 ja selle taotluse alusel Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Kristel Vedro 20.04.2018 kohtumäärus nr KM5599/2018; Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör L. Pikma 19.04.2018 taotlusega nr JT2433/2018 taotleti A.D. asukohas /kinnipidamisasutuses/ tema ja kolmandate isikute omavaheliste vestluste salajast pealtkuulamist ja -vaatamist ning audio- ja videosalvestamist perioodil 19.04.2018 – 19.06.2018; Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Kristel Vedro 20.04.2018 kohtumäärusega nr KM5599/2018 on antud KrMS § 1267 lg 1 alusel luba muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks ajavahemikul 20.04.2018 – 19.06.2018 (kaasa arvatud) A.D. asukohas /kinnipidamisasutus(te)s/ tema ja kolmandate isikute omavaheliste vestluste salajaseks pealtkuulamiseks ja -vaatamiseks ning audio- ja videosalvestamiseks. Luba on antud 20.04.2018 kell 12.41.
22. Jälitustoimingu protokoll on koostatud 18.06.
23. Protokollis on märgitud, et jälitustoimingu aluseks on Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Kristel Vedro 20.04.2018 kohtumäärus nr KM5599/
24. Prokuratuuri taotluse andmed: Viru Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör L. Pikma Jälitustoimingu loa 19.04.2018 taotlus nr JT2433/
25. Jälitustoimingu aeg ja koht: 24.04.2018 kell 00.06:58 – 24.04.2018 kell 00.11:33; 30.04.2018 kell 23.28:40 – 30.05.2018 kell 23.33:50; 07.05.2018 kell 19.48:53 – 07.05.2018 kell 20.53:
26. Ida Prefektuur Jõhvi politseijaoskond Jõhvi arestimaja Jõhvi XXX. Jälitusprotokollis on kajastatud A.D. vestlused A.L. iga. Jälitustoiminguga saadud teave on salvestatud CD-plaadile. Tulenevalt eelpooltoodust leiab maakohus, et jälitustoiminguga kogutud teave on saadud seaduse nõudeid järgides. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör L. Pikma 21.06.2018 jälitustoimingust teavitamata jätmise loaga nr.MTL3254/2018 anti luba jätta teavitamata 20.04.2018 – 19.06.2018 A.D. ja teised toiminguga tuvastatud ja oluliselt riivatud isikud. 12 A.D. teavitati 28.09.2018, et tema suhtes teostati kriminaalasjas nr 18244000305 jälitustoimingud vastavalt perioodil 20.04.2018 – 19.06.2018 KrMS § 1267 alusel. A.L. i teavitati 05.11.2018, et tema suhtes teostati kriminaalasjas nr 18244000305 jälitustoimingud vastavalt perioodil 20.04.2018 – 19.06.2018 KrMS § 1267 alusel. Kokkuvõttes ei leidnud maakohus, et jälitustegevuse käigus oleks seadust rikutud. Maakohtu hinnangul on jälitustoiminguteks antud luba seaduslik ja põhjendatud. Kuna otseselt kuriteo toimepanemise hetkel tunnistajaid ei olnud ja seda iseloomustas konspiratiivsus, oli vajalik isiku suhtes jälitustoimingute teostamine. Jälitustoimingute tegemisest on isikut vastavalt KrMS § 12613 teavitatud. Teavituses on viide edasikaebamise korrale. Seega on jälitusprotokoll lubatav tõend. 6.
27. Vastuseks kaitsja vastuväitele märkis maakohus, et jälitustoiminguid lubati teostada A.D. ja kõigi kolmandate isikute suhtes. Seega ei ole tegemist argumendiga, mille kohaselt ei saaks tõendit kasutada, sest kohtumääruses ei ole määratud, et jälitustoimingut teostatakse A.L. i osavõtul. Peale selle on A.L. i hilisemalt jälitustoimingute tegemisest teavitatud nõuetekohaselt.
28. Vastuseks kaitsja vandeadvokaat S. Politševi poolt kohtukõnes toodud väidetele märkis maakohus järgmist. 7.
29. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokoll nõuetele, kuna sellest ei nähtu, et uurimistoimingu teostamisel osales kohtuarst – ekspert M. Vassin, kuna tema allkiri protokollil puudub. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud. Antud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub üheselt, et tegelikult puudub sellel M.G. i allkiri. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kolmanda lehekülje allosas paremal on allkiri, mille juures puudub trükitud tekstina nimi. Visuaalselt on see allkiri üheselt sarnane kohtuarst – ekspert M. Vassini allkirjaga, mis on Ekspertiisimaterjali võtmise 18.03.2019 protokollil. Viimati nimetatud menetlustoimingul osales ka kaitsja vandeadvokaat S. Politšev. Lisaks sellele nähtub Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud videost, et kell 10.40 saabus kohtuarst ja alustatakse laiba vaatlusega. Seega on maakohus üheselt seisukohal, et kohtuarst – ekspert M. Vassin osales sündmuskoha vaatlusel ja tema allkiri on ka sündmuskoha vaatlusprotokollil, kuigi ilma trükitud nimeta. 7.
30. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokoll nõuetele, kuna sündmuskohalt kaasa võetud DNA-proovid ei ole lisatud protokolli juurde, puuduvad dokumendid DNA-proovide võtmise kohta ja selle kohta, kes need võttis. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimetatud protokolli p 4 lõpust on üheselt arusaadavalt kirjas, et surnukehalt on võetud järgmised DNA-proovid: vasaku püksisääre alumisest osast 14 cm kõrguselt, keskõmblusest 3 cm kauguselt; parema püksisääre alumisest osast 12 cm kõrguselt, keskõmblusest 6 cm kauguselt; vasaku püksisääre alumisest osast 5 cm kõrguselt, keskõmblusest 1 cm kauguselt ja vasaku püksisääre alumisest osast 5 cm kõrguselt, keskõmblusest 2 cm kauguselt. KrMS §87 ei sätesta, et nimetatud proovid tuleb eraldi ära märkida punktis 7 protokolli lisadena. Asjaolu, et nimetatud proovid olid võetud korrektselt, nähtub 10.07.2018 ekspertiisiaktist nr 18E-GE
31. Kõik nimetatud DNA-proovid olid ekspertiisi teostajate poolt aktsepteeritud. 7.
32. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokoll nõuetele, kuna sündmuskohalt kaasa võetud riided ja jalatsid ei ole lisatud protokolli juurde, puuduvad dokumendid asjade võtmise kohta. 13 Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimetatud protokolli p 4 lõpust on üheselt arusaadavalt kirjas, et kaasa võeti kõik riided ja jalatsid: Adidas tossud, valged sokid, punane pusa, musta värvi jope, musta värvi teksapüksid, aluspüksid koos hügieenisidemega. Maakohus viitab siinkohal taaskord KrMS §
33. 7.
34. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokoll nõuetele, kuna ringkonnaprokurör esitas kohtule fotod, kuid protokolli punktist 5 ei nähtu, et fotod oleksid lisatud protokolli juurde. Lisaks sellele on fototabelid koostanud isik, kes ei osalenud sündmuskoha vaatlusel. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Sündmuskoha vaatlusprotokolli punktist 3 nähtub, et ühe tehnikavahendina kasutati fotoaparaati ja punktis 4 on selgelt kirjeldatud kohad ja esemed, mida on fotografeeritud ning mis numbriga need on märgistatud fototabelitel. Fototabelitelt endilt on selgelt aru saada, et tegemist on lisadega Sündmuskoha vaatlusprotokollile 15.04.2018 seoses tapmisega Pärna 11 Kohtla-Järve. Maakohus on seisukohal, et sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotod on selgelt seostatavad eelnimetatud protokolliga. Asjaolu, et fotod on koostanud teine isik, ei tee neid tõenditena mittelubatavateks, kuna kehtiv KrMS ei sätesta, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ja lisad peavad olema vormistatud ühe ja sama isiku poolt. Oluline on siinkohal tõendite seostatus ning arusaadavus koostajate osas. Maakohus leidis, et selles osas vaidlus puudub. Sündmuskoha vaatlusprotokolli on koostanud Jõhvi politseijaoskonna vanemuurija ja fototabelid vanemkriminalist. Maakohus leidis, et puudub alus sündmuskoha 15.04.2018 vaatlusprotokolli jätmiseks tõendite hulgast välja põhjusel, et see ei vasta nõuetele. Isegi kui asuda seisukohale, et nimetatud vaatlusprotokollis on tuvastatavad tehnilised ja vormistuslikud minetused, on kohtupraktikas kinnistunud arusaam, mille kohaselt võivad ka menetlusõigusnormide rikkumisega saadud tõendid olla kohtumenetluslikult siiski lubatavad (vt. ka Riigikohtu 13.10.2015 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-15). Riigikohus on sedastanud, et sellised minetused ei too kaasa esitatud dokumendi terviklikku tõendikõlbmatust. Eelkõige tuleb siinkohal arvestada tuvastatud rikkumise olulisust ning seda, kas tuvastatud menetlusviga mõjutab õigusriikliku kohtupidamise põhialuseid ja süüdistatava õigust ausale kohtupidamisele. Kuna maakohus ei nõustu sellega, et kaitsja poolt nimetatud menetlusvead on sellised, mis viivad kogumis tõendi kõlbmatuseni, siis leiab maakohus, et süüdistatava õigusi ei ole rikutud. 7.
35. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta 16.04.2018 läbiotsimisprotokoll aadressil xxx KohtlaJärve nõuetele, kuna ringkonnaprokuröri teade läbiotsimise teostamise kohta ei ole ringkonnaprokuröri poolt allkirjastatud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. KrMS § 91 lg 5 võib edasilükkamatul juhul toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Ida Prefektuuri kriminaalbüroo eriasjade uurija on 16.04.2018 kell 09.10 taotlenud kirjalikult luba teostada edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimine aadressil xxx Kohtla-Järve ja ringkonnaprokurör on 16.04.2018 kell 09.27 andnud selleks kirjaliku loa. Nii taotluse kui loa puhul on vastuvaidlematult tegemist taasesitamist võimaldava viisiga ning antud menetlustoimingu seaduslikkust on 17.04.2018 kell 15.58 kinnitanud ka eeluurimiskohtunik. Missugusele seaduslikule allkirjastamise nõudele on kaitsja viidanud, jääb maakohtule arusaamatuks, selle seaduslikule alusele ei ole viidanud ka kaitsja ise. 7.
36. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta 16.04.2018 läbiotsimisprotokoll aadressil xxx nõuetele, kuna sellest ei nähtu, et läbiotsimise tulemusena oleksid ära võetud mingid esemed ja DNA-proovid. 14 Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastavalt KrMS § 92 lg.1 p.4 kantakse läbiotsimisprotokolli muuhulgas leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks. Käesolevas kriminaalasjas on läbiotsimisprotokolli punktis 9 üheselt arusaadavalt nimetatud ära leitud esemed ja nendega teostatud toimingud (ära on nimetatud paberkotid ja turvakleebised). Läbiotsimisprotokolli punktis 11 on lisana nimetatud ka fototabel, kust on üksikasjalikult näha kohad ja esemed. Seega on läbiotsimisprotokoll maakohtu arvates korrektne ja vastab seaduse nõuetele, DNA-proovide ja muude esemete võtmise koht ja kord on igati jälgitav, konkreetse tegevuse kirjeldus on läbiotsimisprotokollis ära toodud. 7.
37. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta 16.04.2018 läbiotsimisprotokoll aadressil xxx KohtlaJärve nõuetele, kuna protokoll on tõlgitud eesti keelde üksnes osaliselt. Maakohus nõustub siinkohal kaitsja poolt viidatud KrMS § 10 lg 3 sätestatuga ja sellega, et läbiotsimisprotokoll on eesti keelde tõesti tõlgitud vaid osaliselt. Samas ei nõustu maakohus kaitsja seisukohaga, et antud asjaolu tõttu muutub läbiotsimisprotokoll mittelubatavaks tõendiks. Kuna läbiotsimisprotokoll on koostatud vene keeles ja eesti keelt süüdistatav tema enda kinnitusel ei valda, siis leiab maakohus, et süüdistatava õiguseid ei ole läbiotsimisprotokolli osalisel tõlkimisel vene keelest eesti keelde kuidagi rikutud. Nimetatud läbiotsimise juures viibis süüdistatava ema Ll A.D., kes on omakäeliselt vene keeles märkinud protokolli, et see on tema poolt läbi loetud ja kirjutatud õigesti. Seega oli venekeelne läbiotsimisprotokoll igati arusaadav ka läbiotsimise juures viibinud isikule. 7.
38. Kaitsja seisukoha kohaselt ei vasta 16.04.2018 läbiotsimisprotokoll aadressil xxx Narva nõuetele, kuna luba läbiotsimiseks ei ole ringkonnaprokuröri poolt allkirjastatud ja protokollist ei nähtu, et kaasa oleksid võetud asjad, mida edaspidi kasutati DNA-ekspertiisi tegemiseks. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja viitab siinkohal samadele põhjendustele, mis 16.04.2018 xxx Kohtla-Järve teostatud läbiotsimisprotokolli lubatavaks lugemise osas. 7.
39. Kaitsja seisukoha kohaselt on 15.04.2018 ja 18.04.2018 teostatud uurimistoimingute käigus (isiku läbivaatuse protokoll, ekspertiisimaterjali võtmise protokoll) rikutud süüdistatava kaitseõigust. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli 15.04.2018 kinni peetud ja talle oli esitatud kahtlustus

§114 lg 1 p.

1 järgi, kaitsja eelnimetatud kahe uurimistoimingu juures ei viibinud. Maakohus nõustub siinkohal kaitsja seisukohaga, et tulenevalt KrMS § 45 lg 2 p 3 oli rikutud süüdistatava kaitseõigust. Samas leiab maakohus, et antud rikkumine oli kõrvaldatud Viru Maakohtu 18.03.2019 istungil määratud DNAekspertiisiga. Riigikohus on oma 15.02.2019 lahendis kohtuasjas nr 1-18-1247 sedastanud, et juhul, kui ekspertiisiakt on kohtule arusaamatu või sisaldab vastuolusid, tuleb kaaluda eksperdi täiendava küsitlemise või uue ekspertiisi määramise vajadust. Uue ekspertiisi määramist võimaldab ka KrMS §

1. Maakohus leiab, et antud kriminaalasjas oli rikkumine sellega kõrvaldatud ja süüdistatava õigused tagatud. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tegemist oli uue täiendava tõendiga, mis tuleks jätta tähelepanuta. Maakohus leiab, et DNA-ekspertiisi määramine kohtuistungi käigus selliselt, et võrdlemisele kuuluvad 18.04.2018 Jõhvi arestimajas ja maakohtu 18.03.2019 määruse alusel süüdistatavalt võetud bioloogilise materjali proovid, on ilmselgelt kiirem ja ressursse vähem kasutavam meetod vastukaaluks sellele, kui maakohtu 18.03.2019 määruse alusel süüdistatavalt võetud bioloogilise materjali proove oleks hakatud võrdlema kõigi äravõetud esemete ja objektide suhtes. 15 7.
2. Kaitsja seisukoha kohaselt on 15.04.2018 teostatud uurimistoimingu käigus (isiku läbivaatuse protokoll) rikutud süüdistatava õigust tõlgi abile. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Isiku läbivaatuse 15.04.2018 protokollist nähtub üheselt, et see on olulises osas koostatud vene keeles ning süüdistatav on sellele omakäeliselt märkinud, et protokoll on talle tõlgitud ja arusaadav ja märkusi selle protokolli kohta tal ei ole. Maakohus leiab, et juhul, kui süüdistatavale jäi kõik või osa protokollist arusaamatuks, oli tal koheselt võimalik see omakäeliselt protokolli lisada. Kuna süüdistatav on aga ise märkinud, et protokoll oli talle tõlgitud ja on arusaadav, siis leiab maakohus, et menetlusõiguse rikkumist käesoleval juhul ei ole. 7.
3. Kaitsja seisukoha kohaselt on 15.04.2018 teostatud isiku läbivaatuse protokollile lisatud fototabel, kuid selle on koostanud isik, kes uurimistoimingul ei osalenud. Maakohus nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et menetlusnorme käesoleval juhul rikutud ei ole ning viitab siinkohal juba käesolevas kohtuotsuses ülalpool viidatud seisukohale, et asjaolu, et fotod on koostanud teine isik, ei tee neid tõenditena mittelubatavateks, kuna kehtiv KrMS ei sätesta, et Isiku läbivaatuse protokolli ja selle lisad peavad olema vormistatud ühe ja sama isiku poolt. 7.
4. Kaitsja seisukoha kohaselt ei saa käesolevas kriminaalasjas kasutada tõenditena 30.07.2018 ja 19.04.2018 asitõendite vaatlusprotokolle, kuna neist ei nähtu, et nende uurimistoimingute tulemusena oleksid ära võetud menetleja poolt vaadeldud esemed ning 19.04.2018 protokollil puuduvad osade menetlejate allkirjad. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Mõlemas läbiotsimisprotokollis on selgelt ja üheselt arusaadavalt kirjeldatud toimunud vaatluste käigud, milliselt aadressilt ja millised esemed on ära võetud ning nende esemete suhtes rakendatud meetmed. Asjaolu, et 19.04.2018 protokollil puuduvad osad allkirjad, ei muuda nimetatud protokolli mittelubatavaks tõendiks, kuna vaatluse viis läbi üks menetleja ja selle menetleja allkiri on protokollil olemas. 7.
5. Kaitsja seisukoha kohaselt ei saa DNA-ekspertiiside 10.07.2018 ja 06.07.2018 akte lugeda vastuvõetavateks tõenditeks, kuna ekspertiiside teostamiseks olid kasutatud süüdistatava DNA-proovid, mis olid saadud õiguslikult tühise ekspertiisimaterjali võtmise protokolli alusel ning uurimise objektideks olid esemed, mis olid eeldatavasti võetud sündmuskohalt ja läbiotsimiste tulemusena. Oma seisukoha DNA-materjali võtmise ja edasiste ekspertiiside osas ning samuti sündmuskohalt ja läbiotsimiste tulemusena saadud esemete osas esitas maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Kaitsja seisukoha kohaselt ei tõenda DNA-ekspertiis seda, et süüdistatav pani toime kuriteo N.A. e suhtes, kuna nad suhtlesid vähemalt 2 aastat nagu paar, N.A. viibis tihti süüdistatava elukohas ning N.A. ja süüdistatav ööbisid vähemalt kaks korda koos ka tunnistaja I.S. i juures. Nende väidete osas esitas maakohus oma seisukoha juba võtnud.
6. A.D.-le mõistetava karistuse osas märkis maakohus järgmist. 8.
7. Kannatanu N.A. e episood. Maakohus leiab, et antud kuriteoepisoodis on süüdistatava süü suur. Kuriteo ohvriks oli 15aastane tütarlaps, kes oli pikaajalises paarisuhtes süüdistatavaga ja tunnistajate ütluste kohaselt kahtlemata armastas süüdistatavat, olles alati tülide korral valmis leppima ja andestama süüdistatavale kõik. Tegelikkuses oli N.A. el alles terve elu ees, see jäi elamata süüdistatava poolt toime pandud kuriteo tõttu. Süüdistatava poolt toimepandud kuritegu 16 iseloomustab jõhkrus ja hoolimatus nii tütarlapse kui ka inimelu vastu üldiselt. Süüdistatava poolt on kuritegu toime pandud otsese tahtlusega, N.A. e piinaval ja julmal viisil. Kriminaalasja materjalides on sündmuskoha vaatlusprotokoll ja surnu ekspertiisiakt koos fototabelitega sündmuskohast, surnust ning viimasele tekitatud vigastuste asukohast ja iseloomust, need on kahtlemata võikad ja keskmist inimest äärmiselt häirivad. Süüdistatava kaitsetaktika tugineb valikulistele ütlustele, kuid kaldub pigem tõeste ütluste mitteandmisele, pidevale eneseõigustamisele ja püüule vabaneda vastutusest. Käesolevas kriminaalasjas jääb maakohtule sügavalt arusaamatuks ka teo motiiv. Süüdistatava enda ütluste kohaselt olid nad N.A. ega paarina lahku läinud juba veebruaris 2018, sellegipoolest kurtis süüdistatav 14.04.2018, s.o ajal, mil süüdistatav enda ütluste kohaselt oli paar hoopis V.L. ga, tunnistaja I.S. ile tehtud telefonikõnes, et ta tahab N.A. e endale ja et seoses probleemidega nende suhetes on tal kurb tuju. Maakohus möönab, et igas suhtes on aeg-ajalt pingeid ja tülisid, kuid neid ei lahendata sellise ulatusliku vägivallaga, mis viib ühe poole surmani. Maakohus leiab, et karistust kergendavad asjaolud antud kuriteoepisoodis puuduvad. Nagu maakohus märkis juba varem, on süüdistatava süü antud kuriteoepisoodis suur. Juba see asjaolu iseenesest välistab kaalumise karistuse mõistmiseks miinimummääras või alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmisel tuleb hinnata konkreetsete tegude sisemist ebaõigust. Riigikohus on oma 10.04.2006 lahendis nr.3-1-1-12-06 selgitanud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud ning oma 20.02.2007 lahendis nr 3-11-99-06 on Riigikohus märkinud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Seega omab tähendust konkreetse kuriteo toimepanemise viis, kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus lisaks toimepandud kuriteo raskusele ja laadile karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. 8.
8. Süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal 18-aastane ja õppis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses Narvas. Vahetult peale täisealiseks saamist kolis ta vanematekodust välja ja hakkas üksinda üürima korterit Narvas. Kriminaalkorras on kinnipeetav varasemalt karistamata, kuid korduvalt on teda karistatud väärteokorras. Kõik 6 väärteokaristust on käesolevaks ajaks arhiveeritud, kuna karistusteks määratud rahatrahvid on tasutud. Seega on tegemist karistamata isikuga. Nii kannatanu esindaja K.K. kui ka enamus tunnistajatest iseloomustasid süüdistatavat negatiivselt: tegemist on äärmiselt kontrolliva, enda seisukohti ja arvamust pealesuruva, nuge kaasaskandva ja füüsilist vägivalda kasutava isikuga. Maakohtu arvates viitavad tunnistajate ütlused süüdistatava vähesele empaatiavõimele, hoolimatusele inimsuhetes, enesekesksusele ja võib-olla ka manipuleerivale käitumisele. Maakohtu istungil esitas ringkonnaprokurör erinevatest aegadest pärit SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardid ning perearst Natalia Loginova vastuse koos ravilooga, samuti 17.04.2017 otsuse väärteoasjas. Maakohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et antud patsiendikaardid ei oma süüdistuse aspektist tähendust, kuna süüdistus ei hõlma nimetatud kuupäevi. Küll aga peab maakohus tähelepanu väärivaks perearsti poolt saadetud ravilugu. Nimetatud raviloost nähtub, et N.A. e terviseseisundi iseloom muutus just ajast, mil ta hakkas suhtlema süüdistatavaga. Varasemate tavapäraste külmetushaiguste asemele tekkisid siis erinevad traumad. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga, et see ei ole tavapärane. Samuti on antud ravilugu kooskõlas kannatanu 17 esindaja K.K. ja erinevate tunnistajate ütlustega N.A. el sedastatud vigastuste iseloomu ning aja osas. Maakohus on seisukohal, et eelnimetatud tõendid koos näitavad ja tõendavad süüdistatavapoolset varasemat vägivalla kasutamist N.A. e suhtes, mida siiski käesoleval ajal seoses N.A. e surmaga ei ole võimalik enam kindlaks teha. Otsus väärteoasjas tõendab süüdistatava huvi tsiviilkäibes keelatud relvade ja nende ebaseadusliku käitlemise kohta. 8.
9. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leidis maakohus, et süüdistatavat tuleb karistada vaid reaalse vangistusega.

§ 56

mõtte kohaselt peab süüdistatav ennekõike vastutama tema poolt toime pandud kuritegude eest. Antud süüdistatava puhul ei ole vastavalt kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi aktile tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud kuritegude tõsidust, ohtlikkust ja saabuvaid tagajärgi. Kuigi tapmise osas oli tegemist esimese ülitraagiliselt lõppenud episoodiga, nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest ka süüdistatava varasem vägivaldne käitumine (episood kannatanu D.P. iga). Mõrva puhul oli tegemist äärmusliku, ülepingutatud ja mõistetamatu vägivallaga. 8.4. Maakohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava puhul võimalik saavutada karistuse eesmärke vaid reaalse vangistuse mõistmisega, kuid mitte sanktsiooni alam- või keskmises määras antud kuriteoepisoodis. Maakohus leiab, et karistades süüdistatavat mõrva episoodis sanktsiooni alam- või keskmises määras, ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lisaks sellele ei ole vähetähtis, et süüdistatav tuleb süüdi mõista kahes kuriteoepisoodis. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatavale tuleb kuriteos

§ 121

lg 1 järgi mõista karistuseks 1 kuu vangistust, kuriteos

§121

lg.2 p.2, 3 järgi mõista karistuseks 4 kuud vangistust ja kuriteos

§ 114

lg 1 p 1 järgi mõista karistuseks 20 aastat vangistust, liitkaristuseks

§ 64alusel mõista karistuseks 20 aastat vangistust.

Samas põhjendas ringkonnaprokurör karistuse suurust vaid asjaoludega, et süüdistatava süü on suur ja ta ei tunnistanud oma süüd mõrvas. Maakohus nõustub, et nimetatud asjaolud kuuluvad karistuse suuruse mõistmisel arvestamisele, kuid karistuse mõistmist maksimummääras (v.a eluaegne vangistus) tuleb siiski põhjalikumalt analüüsida ja põhjendada. Maakohus karistusega maksimummääras (v.a eluaegne vangistus) käesolevas kriminaalasjas ei nõustu. Arvestades kuritegude raskust, laadi, asjaolusid ja süüdistatava isikut leiab maakohus, et süüdistatavale tuleb

§ 121

lg 1 järgi mõista karistuseks 3 kuud vangistust ja

§ 114lg 1 p 1 järgi 16 aastat vangistust.

Süüdistuses

§121lg 2 p-de 2, 3 järgi tuleb süüdistatav õigeks mõista.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.D. peeti kahtlustatavana kinni 15.04.2018 ja vahistati Viru Maakohtu 17.04.2018 määruse alusel, vahistamise algusega 15.04.

1. Eeltoodu alusel algab süüdistatava karistuse kandmise algus 15.04.
3. Maakohus leidis, et põhjendatud on rahuldada kannatanu esindaja K.K. tsiviilhagi summas 2802,20 eurot. Summa kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Apellatsioonid 18
4. Viru Maakohtu 06.05.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu K.K., kes ei ole rahul A.D.-le mõistetud karistusega, mis on ebaõiglaselt leebe, ei vasta kuriteo raskusele ning on tingitud süüdistatava käitumise ebaõigest hindamisest. Maakohus ei vaadatud küllaldaselt läbi kuriteole eelnenud asjaolusid, eriti süüdistatava isiksust ja tema julmust ja kalduvust vägivaldsetele tegudele. Süüdistatav juba oli süüdi mõistetud isiksusevastaste kuritegude toimepanemises – ta tekitas alaealise A.H. i tervisele rasket kahju märtsis
5. Kannatanu sai raskeid kehavigastusi ja viibis reanimatsioonis. Antud kuriteo varjamise eesmärgil ja sooviga pääseda vastutusest sundis A.D. füüsilise jõu kasutamisega ja moraalse survestamisega minu tütart N.A. e andma valeütlusi. Süüdistatavale varasemalt määratud karistused ei avaldanud mõju, vaid andsid ainult kindlust karistamatuses ega peatanud kõige raskema ja julma tapmise toimepanemises. See iseloomustab süüdistatavat kui agressiivset, julma inimest, kes tunneb mõnu nõrgemate mõnitamisest. Otsuse tegemisel maakohus ei pööranud tähelepanu vangistusreeglite rikkumisele, antud fakt leiab samuti kinnitust kohtumenetluse materjalides. Süüdistatava jaoks ei eksisteeri seadusi ega moraalseid norme.
6. Viru Maakohtu 06.05.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör L. Pikma, kes palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis määratud kaitsjale vandeadvokaadi abile I. Beluginile makstud tasud summas 90 eurot ja summas 193,44 eurot süüdistatavalt välja mõistmata, põhjendades seda asjaoluga, et 20.04.2018 ja 27.04.2018 kaitsja poolt esitatud taotlused kulude hüvitamiseks olid allkirjastamata, ning jättis need Eesti Vabariigi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse A.D.-lt välja määratud kaitsjale vandeadvokaadi abile I. Beluginile koohtueelses menetluses osalemise ees kaitsja tasud summas 90,00 eurot ja summas 193,44 eurot, kokku summas 283,44 eurot. 11.
7. Prokurör on seisukohal, et kohus hindas KrMS § 180 lg 1 1 järgi ebaõigesti kriminaalasja materjalides KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel esitatud määratud kaitsja tasude hüvitamise taotlusi ning asus ekslikult seisukohale nende allkirjastamise nõudmise osas. Apellant leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 11.
8. Apellant ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et määratud kaitsja poolt esitatud taotlused kulude hüvitamiseks peavad olema allkirjastatud. 11.
9. Käesolevas kriminaalasjas esitas kohtueelses menetluses A.D.-le määratud kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugin kulude hüvitamise taotlused e-toimiku süsteemi kaudu ning süsteemis oli võimalik tuvastada, et dokumentide saatjaks on I. Belugin, samuti oli võimalik tuvastada dokumentide saatmisaeg. 11.
10. Lisaks märgib apellant, et kohustust määratud kaitsja tasude hüvitamise taotluste allkirjastamiseks ei tulene riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning etoimiku süsteemi kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise korrast. Prokurör täpsustab, et kriminaalasja materjalides olnud A.D.-le määratud kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugini määratud tasude hüvitamise taotluste eesmärgiks oli tõendada, et kohtueelses menetluses riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, tasumäärad ja kulude hüvitamise ulatus olid vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud ning seega kohtueelsete menetlejate (uurija ja ringkonnaprokuröri) otsus hüvitada vandeadvokaadi abile I. Beluginile riigi õigusabi tasud ja kulud õigustatud. 19
11. Viru Maakohtu 06.05.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav A.D. kaitsja vandeadvokaadi abi I. Belugin, kes palub tühistada maakohtu otsuse selles osas, milles maakohus otsustas süüdi tunnistada A.D.

§ 114lg 1 p 1 järgi ja mõistis liitkaristuseks 16 aastat vangistust; rahuldada K.K.

tsiviilhagi ja mõista A.D.-lt välja hageja kasuks 2802,20 eurot ning mõista A.D.-lt välja sundraha summas 1350 eurot ja ekspertiisikulud summas 8163,80 eurot riigituludesse. Apellatsioonis taotletakse uue kohtuotsuse tegemist, millega

§ 114lg 1 p 1 järgi mõista A.D.

õigeks, jätta K.K. tsiviilhagi rahuldamata. Alternatiivselt taotletakse uue otsuse tegemist, millega kvalifitseerida süüdistatav A.D. tegevus

§ 113lg 1 järgi ning mõista süüdistatavale kergem karistus.

Menetluskulud jätta riigi kanda. 12.

1. Apellatsioonis leitakse, et kohtulikul uurimisel ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid A.D. süüdi tunnistamiseks. 12.
2. Dokumentaalsete tõendite hindamisel maakohus tugineb DNA-ekspertiisiaktile nr 18EGE0415, mis on teostatud 10.07.
3. Sellest ekspertiisiaktist nähtub, et N.A. e jalas olnud valget värvi jalatsitelt saadi DNA-analüüsi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja saadud tulemuste alusel ei saa välistada A.D. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Analoogne järeldus on tehtud kannatanu musta värvi teksapükstelt, fliisilt ja kunstnahast jopelt võetud proovidest. Peale selle, A.D. parema käe pöidlaküüne alt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada N.A. elt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Apellatsioonis toodud vastuväited sellele on järgmised. DNA-ekspertiisi teostamiseks on kasutatud süüdistatava A.D. DNA-proovid, mis oli võetud 18.04.
4. Ekspertiisimaterjali võtmise protokolli alusel ning süüdistatava mõlema käe küünte alt võetud kaapeproovid, mis oli võetud 15.04.2018 isiku läbivaatuse protokolli alusel. Eeltoodud uurimistoimingud on teostatud menetlusõiguse olulisega rikkumisega, mille tulemusena uurimistoimingud ei saa lugeda õiguspäraseks algusest peale. Sel põhjusel uurimistoimingute tulemusena saadud A.D. proove ei saa kasutada DNA-ekspertiisis teostamiseks. 12.
5. 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmisel ja 15.04.2018 Isiku läbivaatusel on rikutud kahtlustatava A.D. kaitseõigust. 15.04.2018 A.D. oli kinnipeetud ja talle esitati kahtlustus

§ 114lg 1 p 1 järgi.

17.04.2018 A.D. oli ülekuulatud kahtlustatavana

§ 114lg 1 p 1 järgi. Kr

MS § 45 lg 2 p 3 järgi kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse. Seega, ekspertiisimaterjali võtmisel ja isiku läbivaatusel pidi kahtlustatavale A.D.-le tagama kaitsja osavõtt. Seda ei olnud tehtud. 12.

1. Isiku läbivaatuse teostamisel oli rikutud kahtlustatava õigust kasutada tõlgi abi. KrMS § 10 lg 2 järgi menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Läbivaatuse teostamisel tõlk ei osalenud. Samas protokollist nähtub, et mõned punktid on kirjutatud eesti keeles. Seega, kahtlustatavale A.D.-le ei olnud tagatud tõlgi abi. Protokolli punktist 6 nähtub, et talle oli protokoll tõlgitud, kuid mitte tõlgi poolt. 20 Menetlusnormide olulise rikkumise tõttu 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmise protokolli ja 15.04.2018 isiku läbivaatuse protokolli ei saa kasutada tõendina käesolevas kriminaalasjas. Sel põhjusel 15.04.2018 isiku läbivaatuse protokoll ei tõendada seda, et A.D. sõrmeküünte alt on võetud proovid, nagu sellest on märgitud süüdistusaktis, millised edaspidi olid kasutatud ekspertiisi tegemisel. 18.04.2018 Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll ei tõenda seda, et A.D.-lt oli võetud DNAproovid, millised olid kasutatud ekspertiisi tegemisel. 12.
2. Kuna 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmisel ei osalenud kaitsja, siis kohtumenetluse käigus ringkonnaprokurör esitas kohtule taotluse võtta süüdistatavalt uued DNA- proovid DNA ekspertiisi teostamiseks, et võrrelda A.D. DNA-proovi, mis oli võetud 18.04.2018, DNA-prooviga, mis talt võetakse kohtuistungil. Maakohus rahuldas ringkonnaprokuröri taotluse ja otsustas viia läbi DNA ekspertiisi süüdistatava A.D. kahe bioloogilise materjali võrdlemiseks. Ekspertiisiaktis ekspert järeldas, et A.D. DNA-proov, mis oli võetud 18.04.2018 arestimajas on kokkulangev Viru Maakohtu määruse alusel võetud võrdlusprooviga. Kaitsjal on järgmised vastuväited uue DNA-proovi võtmise ja uue DNA ekspertiisi läbiviimise osas. Rahuldades prokuröri taotluse, maakohus kogub kohtulikul uurimisel uue täiendava tõendi – ekspertiisiakti, mida võimaldab KrMS § 295 lg 1 säte. Uut täiendavat tõendit, sealhulgas ekspertiisiakti, on võimalik koguda, järgides KrMS § 297 lg 1 sätteid, mille kohaselt pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise, sealhulgas määrata ekspertiisi. Prokuröri taotlus ei olnud suunatud selle, et esitada kohtule uus täiendav tõend. Prokuröri taotlus oli suunatud sellele, et teha vastuvõetavateks tõenditeks DNA ekspertiisiaktid, millised olid kohtule esitatud. KrMS § 297 ei sätesta õiguslikku regulatsiooni, mis võimaldaks juba esitatud tõendid, millised olid kogutud menetlusnormide rikkumisega, muuta lubatavateks tõenditeks. Prokurör soovis saada süüdistatava uued DNA proovid ja võrrelda neid DNA proovidega, millised oli ebaseaduslikult saadud 18.04.2018 selleks, et muuta seaduslikuks 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmise protokoll ja selle protokolli alusel teostatud DNA-ekspertiisi aktid, millised on juba kohtule esitatud. Uue DNA-proovide vastuvõtmist kaitsja osavõtul ei muuda 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmise protokolli seaduslikuks. Sel põhjusel uus ekspertiisiakt ei muutnud vastuvõetavateks tõenditeks DNA ekspertiisiakte milliste tegemisel olid kasutatud DNA proove, mis on saadud 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmise protokolli alusel. Kaitsja leiab, et ekspertiisimaterjali võtmise protokolli ja ekspertiisiakti, millised on saadud kohtumenetluse käigus, ei saa kasutada tõendina käesolevas kriminaalasjas. 12.
3. Kuna A.D. suhtles ja kohtus kannatanuga 2 aasta jooksul kuni veebruarini 2018, siis on eluliselt usutav, et tema DNA võis sattuda N.A. e riietele ja jalatsile. 12.
4. Maakohus osutab kohtuotsuses, et korteri siseukselt, kus elas süüdistatav, on võetud DNA-proov, mille profiil on kokkulangev N.A. e DNA-profilliga. Maakohus leidis, et see asjaolu kinnitab tunnistaja I.S. i ütlusi selle kohta, et süüdistatav rääkis talle, et käis kodus veriseid käsi pesemas. Süüdistatava elukoht asub tapmiskohale väga 21 lähedal, on ilmselgelt tõenäoline, et vere maha pesemiseks kasutas süüdistatav kõige lähemat võimalust. Kaitsja leiab, et tegemist on maakohtu oletusega. Süüdistatav ja kannatanu kohtusid pika aja jooksul. Selle aja jooksul kannatanu korduvalt viibis A.D. korteris. On tuvastatud, et nende vahel oli lähedased suhted. Nad kohtusid ka selles korteris. Seega, on eluliselt usutav, et kannatanu võis saada kehavigastuse sel hetkel ja tema verd võis sattuda korteriuksele. Pole tõendatud seda, et kannatanu veri sattus korteri siseuksele peale tema tapmist. 12.
5. Maakohus tugineb 06.07.2018 ekspertiisiaktile nr 18E-GE0572, milles on järeldatud, et vatitekilt võetud proovist on saadud täisprofiil, mis on kokkulangev N.A. e DNA-profiiliga. Tegemist on vatitekiga, mille andis kohtueelse menetluse käigus välja tunnistaja I.S. ja mida kasutas tema juures 15.04.2018 ööbimisel süüdistatav. Maakohus osutas, et ei pea usaldusväärseteks süüdistatava väiteid, mille kohaselt võis N.A. e veri sattuda I.S. i vatitekile varasemal ajal, kui nad ööbisid koos S. i korteris ja N.A. el oli menstruatsioon. Maakohus leidis, et tõendid kinnitavad taaskord tunnistaja I.S. i ütlusi selle kohta, et tema korteris ööbima tulles võisid süüdistatava sokkidel olla veremäärdumised N.A. e verega, mis kandusid üle magamiseks kasutatud vatitekile. Apellatsioonis leitakse, et on tuvastatud ka see, et A.D. ja N.A. viibisid koos ja ööbisid vähemalt kaks korda tunnistaja I.S. i korteris. Ei ole tuvastatud, et 15.04.2018 süüdistatava sokid olid veres ja tema magas sokkides. Tunnistaja I.S. ei väitnud seda kohtuistungil. Tunnistaja üksnes eeldas, et süüdistatava sokid olid vereplekkides. 12.
6. Kohtuotsuste tegemisel maakohus tugineb jälitusprotokollile. Kaitsja vaidleb jälitusprotokolli tõendina kasutamisele vastu. Jälitusprotokollist üheselt nähtub, et A.L. aktiivselt osales selles, et saada teavet, mida võib kasutada tõendina käesolevas kriminaalasjas. Selleks A.L. pidevalt esitas süüdistatavale vastavaid suunatud küsimusi. Kui hinnata sisuliselt vestlust, mis toimus A.D. ja A.L. i vahel, siis pööras kaitsja tähelepanu järgmisele. Vestluses A.D. ei rääkinud sellest, et 15.04.2018 tema kohtuks N.A. ega ja kasutaks tema suhtes vägivalda, mille tulemusena tema suri. Samas A.D. jutust mõnes kohas jääb mulje, et vestluses tema ei eitanud seda asjaolu, et just tema lõi N.A. e, mille tulemusena kannatanu suri. A.D. ütlusest tuleneb, et selline mulje võis tekkida järgmisel põhjusel. Tema kartis A.L. i, temale tundus, et A.L. käitub tema suhtes agressiivselt. A.L. esitles end kui autoriteeti kriminaalmaailmas. A.D. puhul on tegemist 18-aastase isikuga, kes esimest korda sattus vahistatuna arestimajja ja viibis ühes kambris A.L. iga. Kaitsja leiab, et ei leidnud tõendamist, et A.D. rääkis A.L. ile tõtt. 12.
7. Kohtulikul uurimisel olid uuritud ka isikulised tõendid, see on tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlused, kuid süüdistatava ütlused ei ole tunnistajate ja kannatanu ütlustega ümber lükatud. Tunnistajate ja kannatanu ütlused ei tõenda seda, et 15.04.2018 kella 00.11 kuni 00.22 Kohtla-Järve linnas Pärna 11 maja kõrval A.D. tappis N.A. e, nagu sellest on süüdistusaktis märgitud. 12.
8. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava kalduvust valetamisele, enda õigustamisele ja endale sobivate versioonide leidmisele näitab ilmekalt ka maakohtu istung vahistamistaotluse lahendamiseks, kus süüdistatav kinnitas, et viibis 14.04.2018 -15.04.2018 Narvas ning pettuse teel helistamine kaks korda arestimajast emale ajal, mil talle olid seatud 22 piirangud. Peale selle, kohtuistungil süüdistatav on muutnud oma ütlusi, mis jope oli tal seljas 14.04.2018 -15.04.
9. Vastuväiteks sellele leiab kaitsja, et see asjaolu, et süüdistatav helistas oma emale, pettes arestimaja ametnikke, näitab üksnes seda, et tema soovis suhelda oma lähedaste inimestega. See asjaolu ei saa hinnata selles kontekstis, et süüdistatava ütlused tuleb lugeda mitteusaldusväärseteks. 12.
10. Maakohus peab kõiki tunnistaja I.S. i ütlusi usaldusväärseteks, kuna need on kooskõlas teiste asja materjalidega ja ei nõustu süüdistatava seletusega, et tunnistaja valetab tema peale seoses sellega, et süüdistatav suudles kunagi tunnistaja tüdruksõpra ja tunnistaja sai sellest teada. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et nad olid süüdistatavaga sõbrad ja mingit vihavaenu nende vahel ei olnud. Süüdistatav helistas öösel tunnistajale, paludes ööbimiskohta ja tunnistaja lubas tal enda juurde tulla. A.D. arvab, et tunnistaja võib laimata teda, kuna tunnistajal on selleks motiiv olemas. A.D. ütles, et kui tema viibis I.S. i korteris, siis suudles I.S. i sõbrannat, sel ajal kui I.S. poes käis. I.S. sai teada sellest. Vaatamata sellele, et hiljem I.S. väitis A.D.-le , et ei ole vihane ta peale, I.S. ile võis see ikkagi hinge jääda. 12.
11. Kui ringkonnakohus ei nõustu kaitsja eeltoodud põhjendustega, mis puudutavad süüdistatava õigeksmõistmist, siis alternatiivselt esitatakse vastuväited sellele, et süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud

§ 114lg 1 p 1 järgi.

Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tapmise piinav viis leidnud tuvastamist eelkõige surnu ekspertiisi 28.06.2018 akti nr 18E-IDS0013/103 ja kohturadioloogilise uuringu 03.05.2018 akti nr 018/2018 alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt aktsepteerinud kohtupraktikas omaksvõetud arusaama, et ainuüksi löökide arv ja peksmise kestvus ei anna alust kvalifitseerida tapmise toimepanemist eriti piinaval või eriti julmal viisil. Selline kohtupraktikas omaksvõetud arusaam kehtib kuni käesoleva ajani. Seega, tungivate torke-lõikehaavade arv ise enesest ei anna alust järelduseks, et tapmine toimus piinaval viisil. Maakohtu oletus, et N.A. üritas ennast kaitsta, sellega võis pikendada ründe ajalist kulgu ja talle tekitatud piina, ei ole tõendatud. Maakohus järeldas, et ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis lubavad väita, et kasvõi osade löökide saamise ajal oli N.A. teadvusetusseisundis. Apellatsioonis leitakse, et ei ole tuvastatud ka seda, et kõiki löökide saamise ajal kannatanu oli teadvuseseisundis. Kui ei ole tuvastatud asjaolu, kas kõiki löökide saamisel kannatanu oli teadvusetusseisundis või mitte, siis ei saa hinnata seda asjaolu süüdistatava kahjuks. Kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtuotsusest ei ole selge, kuidas kohturadioloogilise uuringu 03.05.2018 akt nr 018/2018 tõendab seda, et tapmine toimus piinaval viisil. Tuvastatud asjaolud ei tõenda seda, et tegemist on tapmisega, mis on toimepandud kuriteo koosseisu objektiivse külje seisukohalt piinaval viisil. Kannatanu keha lohistamine eemale suure puu varju eesmärgil, et seda ei oleks kiiresti võimalik avastada, ei ole õige hinnata selliselt, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teise inimese tapmist igal juhul väljendatakse jõhkruses ja hoolimatuses teise inimese elu suhtes. Kannatanu tapmine toimus avalikus kohas, Kohtla-Järve linna tänaval, ja oli lohistatud eemale suure puu 23 juurde (ei ole tuvastatud millisest kohast). Neid asjaolusid ei saa hinnata selliselt, et tegemist on teo erilise jõhkrusega ja äärmise hoolimatusega kannatanu elu suhtes. Kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, et süüteo toimepanemise hetkeseisuga süüdistatav tegutses tahtlusega tappa kannatanu piinaval või julmal viisil. Eksperdi arvamusest nähtub, et kõik kehavigastused on tekitatud lühikese ajavahemiku järel ühe hooga üksteise järel. Peale rindkere- ja südameõõnde tungivate torke-lõikehaavade saamist saabus surm mõnede minutite jooksul. Need asjaolud üheselt näitavad, et süüdistataval ei olnud tahtlust tappa kannatanut piinaval või julmal viisil. 12.14. Kui ringkonnakohus ei nõustu kaitsja põhjendustega, mis puudutavad süüdistatava õigeksmõistmist, siis alternatiivselt esitatakse ka vastuväited määratud karistuse osas. Isegi kui nõustuda, et mõrva episoodis oli süüdistatava süü suur, siis ei saa nõustuda sellega, ka sel juhul ei ole alust määrata karistust üle keskmise määra. Nagu juba öeldud maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on kohtu poolt karistamata isik. Kuriteo toimepanemise ajal ta oli 18-aastane. Süü suuruse põhjendamiseks maakohus osutas, et süüdistatava kaitsetaktika tugines valikulistele ütlustele, kuid kaldub pigem tõeste ütluste mitteandmisele, pidevale eneseõigustamisele ja püüule vabaneda vastutusest. Eelnimetatud asjaoludega ei saa põhjendada ja tuvastada süü suurust, kuna need asjaolud ei ole seotud kuriteo toimepanemisega. Kaitsja on seisukohal, et mõistetud karistus ei vasta

§ 56lg 1 sättele.

Vastused apellatsioonidele

1. Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2019 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 03.06.
3. Nimetatud ajaks esitas oma seisukohad kannatanu K.K., kes tulenevalt kaitsja apellatsioonist pidas vajalikuks lisada järgmist. 14.
4. Advokaat märgib, et süüdistatava DNA jäljed tütre jalatsitel ja riietel võidi jätta varem. Uurimise ajal ega kohtuistungil ei esitatud kannatanule küsimust, millal osteti valget värvi spordijalatsid, mis olid tütrel jalas tapmise hetkel. Need spordijalatsid osteti märtsis
5. Süüdistatav väitis maakohtule, et alates veebruarist 2018 tal ei pidanud kannatanuga mingit sidet, järelikult tema DNA ei saanud jääda nendele jalatsitele varem. 14.
6. Advokaat kirjutab, et kui süüdistatav ei jäänud koju ööbima, järelikult ta ei viibinud sellel ööl vanemate korteris. See, et süüdistatav ei ööbinud kodus, ei välista kuidagi fakti, et ta võis kodust läbi astuda, kuhu jättiski verejälgi kannatanu DNA-ga. Tunnistaja I.S. ütles, et süüdistatav heitis 15.04.2018 magama, riideid ära võtmata, mitte täielikult lahtiriietatuna, nagu väidab süüdistatav, see fakt kajastub kohtuistungi protokollis. Advokaat osutab apellatsioonkaebuses asjaolule, et oma ütlustes võis tunnistaja I.S. laimata süüdistatavat isiklikel motiividel. Seoses sellega pööratakse kohtu tähelepanu sellele, et antud versioon ilmus alles kohtuistungi ajal, mitte uurimise ajal, mis oleks loogiline. Lisaks helistas süüdistatav ise I.S. ile ja küsis luba ööbimiseks, mitte vastupidi. I.S. elab teises linnaosas ning linnaosade vahel on 16 kilomeetrit. Kui neil oleks olnud halvad suhted, ei oleks süüdistatav talle helistanud, tulnud öösel ja esitanud imelikke küsimusi. Kui advokaadi eeskujul teha oletusi, võiks oletada, et süüdistatav tahtis olla kuriteopaigast võimalikult kaugemal. 14.
7. Advokaat peab apellatsioonkaebuses võimalikuks, et tapmine ei olnud ohvri jaoks 24 piinav ja julm või et süüdistatav ei tahtnud seda sel viisil teha ja kui seda arvestada, tuleb karistust pehmendada. Neid väited peab kannatanu küüniliseks ja ebainimlikuks ning veel kord pöörab tähelepanu sellele, et ohvriks oli 15-aastane tüdruk, kes tapmise hetkel oli täiesti kaitsetu ja ilmselt ei oodanud sellist vägivalda inimese poolt, keda armastas. Süüdistatav ei tunnistanud oma süüd ja ei kahetsenud sooritatud kuritegu, mis on vastuolus advokaadi väidetega. Advokaat kitsendab oma kaebuses kuriteo pilti ainult noalöökideni, maakohus aga, kvalifitseerides sooritatud kuritegu, arvestas kuriteo kogupilti. Kohtuotsuse lehekülgedel 34– 36 kohus põhjendas täiel määral kuriteo kvalifikatsiooni kui tapmist piinaval või julmal viisil. Süüdistatav sai aru, et tema poolt valitud elu võtmise viis oli eriti julm ja nägi ette oma teo eriti julmasid tagajärgi ning teadvalt pidas võimalikuks just sellist elu võtmise viisi.
8. Tähtaegselt esitas oma seisukoha kaitsja apellatsiooni osas ka prokurör, kes leiab, et see on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. 15.
9. Kaitsja on esitatud apellatsioonis leidnud, et kohtulikul uurimisel ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid A.D. süüdi tunnistamiseks. Dokumentaalsete tõendite hindamisel maakohus tugineb DNA-ekspertiisiaktile nr 18E-GE0415, mis on teostatud 10.07.
10. Prokurör leiab, et kaitsja on esitanud apellatsioonis samad argumendid, millele kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu kohtuistungil oma kaitseversiooni esitamisel ning millele maakohus on juba oma otsuses põhjalikult ja motiveeritult oma hinnangu andnud. Kohtuotsuse põhjendused selles osas on selged ja ammendavad. 15.
11. Süüdistatava kaitseõiguse rikkumine kohtueelsel menetlusel tuli süüdistaja poolele ilmsiks kohtuistungil ning seetõttu oli selle rikkumise kõrvaldamine võimalik kohtumenetluse käigus. Seega kohtu poolt määratud uue menetlustoimingu tegemisega sai kõrvaldatud kaitsja poolt välja toodud normirikkumine. 15.
12. Prokuröri jaoks on eluliselt usutav vastuväide, et veebruarist kuni aprillini 2018, kui süüdistatav ja N.A. enam ei kohtunud, pesti N.A. e riided või puhastati neid muul moel (jope puhul nt keemiline puhastus). Väheoluline ei ole siinkohal N.A. e ema K.K. kaitsja poolt esitatud apellatsioonile märgitud vastuses, et N.A. e surnukeha leidmisel olid tal jalas jalanõud, mis olid ostetud alles märtsis
13. See asjaolu lisab prokuröri hinnangul usutavust prokuröri poolt kohtuvaidlustes esitatud versioonile, millisel moel sai A.D.-lt pärinev bioloogiline materjal N.A. e jalatsitele, mis olid tal jalas tema surnukeha leidmisel. 15.
14. Andud kriminaalasi pälvis keskmiselt suurema avalikkuse huvi. Siinkohal ei ole välistatud, et süüdistatavaga ühes kambris viibinud A.L. küsis pidevalt süüdistatavalt juhtunu asjaolude kohta. Apellatsiooni järelduste osas videokaamerate kohta on prokurör seisukohal, et süüdistatav on kasutanud sellist väljendusviisi nende mittetöötamise kohta, mille alusel ei ole võimalik teha sellist järeldust nagu kaitsja on apellatsioonis esitanud. Maakohus on lubatavalt süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamise osas arvestanud tema varasemate ütlustega vahistamisistungil kui ka arestimajast emale helistamise eesmärgil arestimaja töötajatele valetamisega. Neid asjaolusid tõendavate tõenditega on kinnitust leidnud, et süüdistatav on valmis valetama nii oma eesmärkide saavutamiseks kui ka vastutusest vabanemiseks. 15.
15. Kaitsja seisukohtadega kuriteo kvalifikatsiooni osas prokurör ei nõustu. Maakohtu otsus kuriteo kvalifikatsiooni osas on samuti põhjendatud ja järgitav on kohtu siseveendumuse kujunemine selles osas. Lisaks märgib prokurör, et vastupidiselt kaitsjale, leiab prokurör nagu ka maakohus, et 25 tegemist on tapmisega julmal ja piinaval viisil. Vastavalt RK lahendile nr 1-15-10119 jääb kolleegium senises kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha juurde, et julm teoviis avaldub tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha suhtes. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. veebruari
17. a otsus asjas nr 3-1-1-1-15, p 8.3 ja
18. veebruari
19. a otsus asjas nr 3-1-1-114-06, p 8.3). Kindlasti oli kannatanu jaoks piinav viis see, kui esmalt tekitati talle vigastused näopiirkonnas, mis vastavalt ekspertiisiaktile olid elupuhused ja tekitasid talle füüsilist valu. Seejärel tekitati kannatanule hulgaliselt torke-lõikehaavu, milliste tekitamise ajal üritas ta ennast kaitsta. Asjaolu, kui pika aja möödudes saabus kannatanu surm peale temale tekitatud vigastuste tekitamis, milliste tekitamise ajal võitles ta oma elu eest, ei välista antud juhul teo julma toimepanemisviisi. Prokuröri hinnangul olid N.A. ele tekitatud kehavigastuste hulk ja tekkemehhanism piinavad ja julmad ka põhjusel, et need olid tekitatud isiku poolt, keda ta armastas ka siis, kui oli süüdistatavast lahku läinud. Piinav teoviis väljendub tapetule (kannatanule) elupuhuselt suurte või kauakestvate füüsiliste või ka vaimsete kannatuste tekitamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.04.1997 otsus asjas nr 3-1-1-31-97). Tapmine on piinaval viisil toime pandud ennekõike siis, kui kannatanule on tapmisteoga põhjustatud enne tema surma suurt valu (nt ohvri elusalt põletamine) või muid vaevusi, mis võivad väljenduda nii füüsilistes üleelamistes (nt näljutamine) kui ka psüühilistes kannatustes. Tapmistegu võib olla ühtaegu nii piinav kui ka julm, kuna see võib põhjustada kannatanule suurt füüsilist või psüühilist valu ja samal ajal välist teopilti arvestades olla eriliselt jõhker. Seega võivad piinav ja julm viis väljenduda ühes ja samas tapmisteos, kuid neid tapmise teoviise ei saa samastada ja tuleb igal üksikjuhtumil eraldi tuvastada ning põhjendada. (RKL 1-15-10119). 15.
20. Prokurör on seisukohal, et karistuse mõistmisel saab kohus arvestada

§ 57

lg 1 p 3 sätestatud kergendava asjaoluna toodud puhtsüdamlikku kahetsust, kui süüdistatav on seda kohtumenetluses tõsimeelselt väljendanud või on peale teo toimepanemist oma käitumisega seda väljendanud. Antud juhul ei ole süüdistatav seda teinud ühelgi eelpool kirjeldatud viisil. Vastupidi, isik kohtus oma süüd selles kuriteoepisoodis ei tunnistanud ja süüd ei kahetsenud. Prokurör leidis, et Viru Maakohtu 06.05.2019 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning A.D. kaitsja apellatsioon tuleb terves osas jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, uurinud esitatud apellatsioone, vastuseid apellatsioonidele, kohtuistungite protokolle, maakohtu otsust ja selles analüüsitud tõendeid, leiab, et prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele, kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt ja kannatanu apellatsioon rahuldamisele ei kuulu.
2. Esmalt võtab kohtukolleegium seisukoha kaitsja üldiste vastuväidete osas maakohtu süüdimõistvale otsusele süüdistuses

§ 114

lg 1 p 1 järgi (I), siis analüüsib tapmissüüdistust piinaval ja julmal viisil (II) seejärel käsitleb kannatanu ja kaitsja apellatsioone seoses süüdistatavale mõistetud karistusega (III) esitab seisukoha prokuröri apellatsiooni osas, mis oli esitatud seoses asjaoluga, et maakohus jättis määratud kaitsjale I. Beluginile makstud tasud süüdistatavalt välja mõistmata (IV) ja lõpuks võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused (V). I 26 18. Kaitsja on esitanud apellatsioonis mitu taotlust. Apellatsiooni põhitaotluseks on süüdistatav süüdistuses

§ 114lg 1 p 1 järgi õigeks mõista.

Kui aga põhitaotlus rahuldamist ei leia, siis kvalifitseerida A.D. tegevus oluliselt kergema kvalifikatsiooni, s.o

§ 113lg 1 järgi, kuna ei ole tuvastamist leidnud tapmine julmal ja piinaval viisil.

Samuti leitakse, et apellatsioonikohus peaks kergendama süüdistatavale mõistetud karistust. Kohtukolleegiumi hinnangul tapmissüüdistuse õigeksmõistmise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Küll tuleb soostuda kaitsja vastuväitega tapmise toimepanemisele piinaval viisil, millised põhjendused ringkonnakohus esitab II jaos.

1. Samas ei tuvastanud apellatsioonikohus sellist menetlusnormide rikkumist, mis seaks kahtluse alla maakohtus uuritud tõendid ja kohtuotsuses esitatud süüküsimusest tulenevad järeldused. Maakohtu otsus vastab KrMS § 312 nõuetele, on põhjalik ja kogutud tõendusteavet kõikehõlmavalt analüüsiv. Maakohus on näidanud tõendid, milliseid peab usaldusväärseks ja milliseid mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea neid vajalikuks kõiges korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le
3. Põhilise vastuväitena seab kaitsja üldse kahtluse alla süüdistatava osalemise kannatanu N.A. e tapmises. Nimelt leiab kaitsja, et kriminaalasjas pole kogutud küllaldaselt usaldusväärseid tõendeid, et A.D. süüdi tunnistada. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Olukorras, kus süüdistatav ise on valinud süü eitamise kaitsepositsiooni, asuvad kesksele kohale muud tõendid, sealhulgas materiaalses maailmas fikseerunud tõendusteave (sündmuskoha vaatlusprotokoll, mitmesugused ekspertiisiaktid, kõneeristused, jne). Dokumentaalsetele tõenditele lisaks on käesolevas asjas ka usaldusväärseid isikuliste tõendite antud ütlusi, mis võimaldavad tõendite kogumis veenvalt kujundada kohtu siseveendumust süüdistatavale süüks arvatava tapmisteo toimepanemises. Kuna asjas pole tuvastatud, et ükski isik oleks uuritavat tapmist pealt näinud, siis on maakohus õigustatult ja selgitavalt rekonstrueerinud olemasolevate tõendite baasil kuriteosündmusega piirneva süüdistatava ajalise tegevuse.
4. Seega peab ringkonnakohus võtma seisukoha, kas maakohtu otsuses analüüsitud tõendid on küllaldased süüdistatava süü tuvastamiseks.
5. Põhimõtteliselt on kaitsja apellatsioonis korranud maakohtus esitatud kaitseversiooni sisuks olevaid seisukohti ja maakohus pole neid vastuväited jätnud tähelepanuta, neid on käsitletud ja veenvalt ümber lükanud. Maakohtu otsuses esitatud arutluskäik A.D. süü olemasolus on ringkonnakohtu jaoks jälgitav ja veenev. Seega jätkuvalt esitatud kaitseväide, et A.D. ei saanud süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanut tappa on kogutud tõenditega maakohtu süüdimõistvas otsuses juba kummutatud.
6. Maakohus on põhjendatult rajanud süüdimõistva otsuse muuhulgas dokumentaalsete tõendite järeldustele. Põhjaliku käsitluse maakohtu otsuses on läbinud DNA-ekspertiisiakt nr 18E-GE0415 (10.07.2018). Ühe kaitseargumendina rõhutatakse apellatsioonis, et kaitsjal ei olnud kohtueelse menetluse algstaadiumis võimalik osaleda süüdistatava isiku läbivaatusel ja seega ka hilisem DNAekspertiisiakt pole seaduslik. Kohtukolleegium nõustub prokuröri vastuses esitatud seisukohaga, et kaitsja osavõtt nimetatud toimingust ei oleks muutnud selle tulemust ega ka edasist ekspertiisitulemust (akt nr 18E-GE0415). Siinkohal tuleb kaaluda isiku läbivaatuse ajal tehtud rikkumise suurust ning võrrelda seda asja tehioludega ja hinnata, kas kaitsja toimingus osalemine kahtlustatavalt kaapeproovide võtmisel küünte alt oleks mõjutanud lõpptulemust ehk eksperdi arvamust (akt nr 18E-GE0415). Ringkonnakohus leiab, et käsitletav rikkumine pole oluline ja kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 31-1-31-11 p-dega 15 ja 18.4 on nimetatud ekspertiisiakt lubatav tõend. 27 Nimelt tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi lubamatust. Üldjuhul hinnatakse menetlusõigust rikkuvalt saadud tõendi lubatavust kaalumise tulemina, arvestades ühelt poolt rikkumise olulisust (seega KrMS §-s 339 sätestatut) ja teiselt poolt menetletava kuriteo raskust ning sellest tulenevat avalikku menetlushuvi. Praegusel juhul asub kohus seisukohale, et võrdluses kaitseõiguse rikkumine ühelt poolt (kaapeproovide juures mitteviibimine) ja raske eluvastase kuriteo asjaolude selgitamine teiselt poolt ei ole oma kaalukuselt võrreldavad ja inimelu väärtus on siinkohal ülimuslik, mida kaitsta. Kaitseväide, et süüdistatava läbivaatuse teostamisel 15.04.2018 rikuti kahtlustatava õigusi, kuna ei tagatud tõlget, pole asjakohane. Nimetatud läbivaatuse protokolli punktist 6 nähtub, et protokoll on A.D.-le tõlgitud ja ta on omakäeliselt kinnitanud, et „protokoll on mulle tõlgitud ja arusaadav, märkusi protokolli kohta ei ole“ (Tõendite köide nr 2, lk 105). Kaitsja apellatsioonis esitatust saab järeldada ilmset soovi seada kahtluse alla kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite seaduslikkus, mida saaks käsitleda suure ja olulise menetlusõiguse rikkumisena. Ometigi sellised rikkumised pole tuvastamist leidnud ja asja tõendeid uurinud ringkonnakohus ei tuvastanud, et menetlejad oleks käesolevas asjas tõendite saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. Seega kaitsja katsed seeläbi maakohtu otsuse seaduslikkust kahtluse alla seada ei saada edu.
7. Süüdistatava kaitseõiguse rikkumine, mille kohaselt 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmisel ei osalenud kohtueelsel menetlusel kaitsja tuli ilmsiks maakohtu istungil ning seetõttu oli selle rikkumise kõrvaldamine võimalik kohtumenetluse käigus. Maakohus rahuldas prokuröri taotluse ja viis läbi DNA ekspertiisi A.D.-lt kahe bioloogilise materjali võtmiseks. Seega kohtu poolt määratud uue menetlustoimingu tegemisega sai kõrvaldatud kaitsja poolt välja toodud rikkumine. Ekspertiisiaktis asus ekspert seisukohale, et A.D. DNA-proov, mis oli võetud 18.04.2018 Jõhvi arestimajas on kokkulangev Viru Maakohtu määruse alusel võetud võrdlusprooviga. Õige on siinjuures järeldada, et süüdistatavalt uuesti bioloogilise võrdlusmaterjali võtmine kaitsja juuresolekul näitab ilmekalt seda, et ka esmasel proovi võtmisel kohtueelses menetluses kaitsja osaluseta ei muuda ekspertiisitulemust, sest tehniliselt ei ole tegemist sellise toiminguga, kus kaitsja osavõtust sõltuks bioloogilise proovi päritolu. Seega kaitseväide, et 18.04.2018 ekspertiisimaterjali võtmise protokolli ja 15.04.2018 teostatud isiku läbivaatuse protokolli ei saa kasutada tõendina ja DNA ekspertiisiaktid on õigustühised on alusetu.
8. Kaitseversioonina (süüdistatav ise ja kaitsja apellatsioonis) on järjepidevalt püütud leida omapoolseid põhjendusi kuidas sattus süüdistatava A.D. DNA profiil mitmesugustele esemetele (sealhulgas kannatanu riietusesemetele jm), mis kinnitavad kohtu jaoks süüdistatava seost toime pandud tapmisega. Paraku on vastuväited riikliku süüdistuse esitatud põhjendustele ja maakohtu järeldustele täis vastuolusid ja jäänud seetõttu väheveenvaks. Maakohus on sellekohaseid vastuväiteid põhjalikult käsitlenud ja usutavalt ümber lükanud. Maakohus on esitanud jälgitava põhjenduse millistel asjaoludel sattus 15.04.2018 kuriteosündmuse käigus süüdistatava DNA kannatanu N.A. e riietele ja jalatsitele, mis leiti tapmiskohast. Samuti on ringkonnakohtu jaoks mõistetav maakohtu arutluskäik, millistel asjaoludel sattus tunnistaja I.S. i korteris olevale vatitekile kannatanu veri (vatitekilt võetud proovis tuvastati täisprofiil, mis langeb kokku N.A. e DNA profiiliga). Nimelt kasutas süüdistatav mõrvaööl I.S. i korteris ööbimisel tunnistaja poolt väljaantud vatitekki. Kuna 28 arvukate torke-lõikehaavade ja vigastuste tekitamisega kaasnes kannatanul ka rohke vereeritus ja hiljem süüdistatav veel lohistas kannatanu keha, siis ilmselgelt kandus verd ka süüdistatavale endale ja temal seljas olnud riietele, sealhulgas jalasolnud sokkidele. On eluliselt usutav, et kõiki kuriteojälgi ei olnud süüdistatav suuteline hoolikamagi tahtmise juures kõrvaldama, puhastama ja mahapesema.
9. Maakohus on põhjalikult vaaginud süüdistatava ütluste usaldusväärsust, mis on rajatud enda süü eitamisele ja ennastõigustavatele väidetele. Kohtus andis süüdistatav kahetisi ütlusi ja nendes asjaoludes, mida polnud kannatanu surma tõttu enam võimalik kontrollida, esitas omapoolsed versioonid, mis ei ole kooskõlas asja materjalidega. Maakohus on õigustatult arvestanud tema varasemate ütluste vastuolulisust. Need asjaolud tõendavad A.D. sihikindlat püüdu üritada ennast tõenduslikult võimalikult kaugele distantseerida N.A. e tapmiskohast ja tapmisest. Maakohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad seega, et süüdistatav oli valmis välja mõtlema valesid, et vabaneda vastutusest. Asjas ei ole tõusetunud selliseid kahtlusi, mida tõlgendada süüdistatava kasuks.
10. Maakohtu analüüsi põhjal on ringkonnakohtule samuti mõistetav jälitusprotokollis fikseeritu, mis kajastab A.D. ja A.L. i vahelise vestluse sisu arestimajas ja mida on arvestatud tõendina süüdistatava süü tuvastamisel. Tõenduslikult on A.D. avaldanud A.L. iga vesteldes olulist teavet seoses N.A. e tapmisega, mille tehiolusid sai teada ainult tema kui teo toimepanija. Kaitseversioonina püütakse ka apellatsioonis nimetatud tõendi usaldusväärsust kahtluse alla seada. Seejuures asutakse isegi lihtsakoeliselt väitma, et kuna A.D. oma nooruse tõttu kartis A.L. i, siis püüdis ta A.L. ile jätta muljet, et omab ikka seost N.A. e tapmisega ja „soovis A.L. i ees näidata end ülbena“ ning andis seetõttu enda osas süüstava iseloomuga ütlusi. Selline kaitseväide ei ole aga eluliselt usutav.
11. Kaitsja apellatsioonis on kahtluse alla seatud tunnistaja I.S. i ütluste usaldusväärsus, kelle juurde süüdistatav tuli tapmise toimepanemise järgselt ööbima ja kellele süüdistatav avaldas selliseid kuriteoga seotud asjaolusid, mis on tõendite kogumis omavahel seostatavad ja kinnitavad kannatanu tapmist süüdistatava poolt. Samad vastuväited tunnistaja ütluste osas on kaitsja esitanud juba maakohtus ning kohus on need ümber lükanud. Miks peaks tunnistaja I.S. andma A.D. osas valeütlusi pole võimalik eluliselt usutavalt mõista, sest sellekohaseid veenvaid põhjendusi pole. II
12. Maakohus tuvastas, et A.D. pani toime tapmise piinaval ja julmal viisil. Kaitsja ei nõustunud muuhulgas nimetatud kvalifikatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja vastuväide

§ 114lg 1 p 1 kvalifikatsiooni piinava viisi koosseisutunnuse osas väärib tähelepanu.

Kohtukolleegium leiab, et kogutud tõendid ei võimalda vajalikus kvaliteedis tuvastada, et tapmine oli kannatanu suhtes toime pandud piinaval viisil. Sellekohased tõendid on napid ja seetõttu maakohtu järeldus suurel määral oletuslik ning otsuse sellekohaseid asjaolusid tuleb muuta.

1. A.D.-le esitatud süüdistuse kohaselt on tapmine toime pandud piinaval ja julmal viisil. Maakohus leidis, et tapmistegu võib olla ühteaegu nii piinav kui ka julm, kuna see võib põhjustada kannatanule suurt füüsilist või psüühilist valu ja samal ajal välist teopilti arvestades olla eriliselt jõhker. Maakohus tuvastas süüdistatava tapmisteos piinava viisi ja osundab analüüsis siinjuures keskselt kauakestvate füüsiliste kannatuste tekitamisele ja 29 vahendi kasutamisele, mis ei põhjusta kohest teadvuse kaotust ja võimalikele surmaeelsetele üleelamistele. Maakohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas on tapmise piinav viis leidnud tuvastamist eelkõige surnu ekspertiisi 28.06.2018 akti nr 18E-IDS0013/103 ja kohturadioloogilise uuringu 03.05.2018 akti nr 018/2018 alusel. Seejuures viitab kohus torke-lõikehaavade arvule ja asukohale.
2. Kohtukolleegium leiab, et piinava tapmisviisi tuvastamiseks peab olema vajalikul määral tõendusteavet, et kannatanu tõesti talle tekitatud vigastuste ajal tundis piina. Käesolevas asjas kogutud faktilised andmed ja tõendid seda veenvalt ei kinnita. Nii võib otsusest välja lugeda, et piinavat viisi iseloomustavad justkui surnu ekspertiisiaktis üksikasjalikult kirjeldatud ohtrad vigastused, mis on tekitatud lühikese ajavahemiku järel ühe hooga üksteise järel. „Kõhklematult on selliste vigastuste tekitamine seotud samaaegselt suure valu põhjustamisega, mida kohtupraktika hindab piinava teoviisina“ (Ko To
3. kd, otsus lk 35). Maakohus on loetlenud kannatanu keha eri piirkondades asuvad vigastused, kuid ainuüksi nende arvu ja asukohaga ei saa järeldada, et tapmine toimus piinaval viisil. Piinava viisi sisustamisel jääb kaugeks ka maakohtu seisukoht, „ et seega ei ole millegagi välistatud, et N.A. osutas oma elu päästmiseks meeleheitlikku vastupanu, kogedes seejuures sügavaid surmaeelseid läbielamusi ja õudu. On ilmselge, et süüdistatava vägivaldne ja äkiline rünnak oli kannatanule ootamatu ja äärmuseni šokeeriv, kuid sellest ei saa koheselt järeldada tapmise piinavat viisi. Iga vägivaldne rünne sisaldab endas kannatanu jaoks vähemal või rohkemal määral üleelamisi ja kannatust.
4. Maakohus viitab veel asjaolule, et kannatanu mõlemal labakäel tuvastatud lõikehaavad võisid olla saadud enesekaitse käigus saadud löökide pareerimisel ja sedaviisi ennast kaitstes pikendas kannatanu maakohtu hinnangul ründe ajalist kulgu. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et enamikes vägivallakuritegudes püüab kannatanu ennast võimalusel kaitsta ja tuginedes käesolevas asjas antud eksperdiarvamusele tekitati kannatanu kätele lõikehaavad ja eluvõtvad torke-lõikevigastused väga lühikese ajavahemiku ehk loetud hetkede jooksul. Enesekaitse teostamine terariistaga ründe puhul on mõistetav ja loogiline kannatanu tegevus. See asjaolu ei tõenda koheselt, et tapmine toimus piinaval viisil. Ehk teisisõnu pole tuvastatav, et kannatanu kätele tekitatud lõikehaavade ja surmavate vigastuste tekitamise vahel oleks olnud pikem ajavahemik, mistõttu N.A. pidi ajalises mõttes taluma vigastuste sellist piinavat iseloomu, mille tulemusel tuleks lugeda tapmine toime panduks piinaval viisil.
5. Siinkohal kohtukolleegium viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 1-1510119, milles on analüüsitud süüteokoosseisu, kui see on toime pandud

§ 114lg 1 p 1 tunnustel piinaval või julmal viisil.

1. Nimetatud lahendi punktis 18 leiti, et piinav teoviis on samuti normatiivne koosseisutunnus, mis iseloomustab tapmistegu, kuid erinevalt julmast viisist on piinav viis seostatav üksnes ja vahetult tapetuga ning tema surmaeelsete üleelamistega. Piinav teoviis väljendub tapetule (kannatanule) elupuhuselt suurte või kauakestvate füüsiliste või ka vaimsete kannatuste tekitamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-3197). Tapmine on piinaval viisil toime pandud ennekõike siis, kui kannatanule on tapmisteoga põhjustatud enne tema surma suurt valu (nt ohvri elusalt põletamine) või muid vaevusi, mis võivad väljenduda nii füüsilistes üleelamistes (nt näljutamine) kui ka psüühilistes kannatustes (nt isiku silmitsi seadmine vääramatult saabuva surmaga ning tapmisteoga meelega 30 viivitamine lootusetustunde võimendamiseks jne). Seega tuleb tapmisteo piinava viisi puhul iga kord tuvastada, kas see tekitas kannatanule suuri või kauakestvaid surmaeelseid kannatusi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-114-06, p 8.1). Piinav ja julm viis võib väljenduda ühes ja samas tapmisteos, kuid neid tapmise teoviise ei saa samastada ja tuleb igal üksikjuhtumil eraldi tuvastada ning põhjendada.
2. Kannatanu tapmise piinavat viisi iseloomustavad asjaolud ei ole käesolevas asjas tuvastamist leidnud ja seda ei saa järeldada ka Riigikohtu osundatud praktika põhjal. Kuna süüdistatav ise pole kannatanu tapmise osas ütlusi andnud, siis annab objektiivset teavet tapmisteo ja vahetult kannatanu surmale eelnenud hetkede ning võimalike N.A. e üleelamiste suhtes asjas teostatud lahanguakt ja eksperdiarvamus. Eksperdiarvamuse punkt 2 kohaselt kannatanu surm saabus peale rindkere- ja südameõõnde tungivate torke-lõikehaavade saamist mõnede minutite jooksul ja kõik kehavigastused on tekitatud lühikese aja jooksul (Tõendite toimik
3. kd, lk 56, fotod lk 57-59, ekspertiisiakt nr 18E-IDS0013/103). Siinkohal tuleb rõhutada, et ekspertiisi käigus tuvastati kannatanul surma põhjusena hulgalised vasakusse rindkereõõnde ja südamepaunaõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul poolel rindkere eespinnal (kokku 5) ja külgpinnal (kokku 2); vasaku kopsu, aordi ning südame vigastusega; torke-lõikehaavad paremal pool kaela eespinnal ja eespinnal – keha keskjoonel (kokku 2); kilpkõhre lõikevigastuse ja ulatusliku verevalumiga kaela pehmekoes; torkelõikehaavad vasakul õlavarrel; lõikehaavad mõlemal labakäel, mille tüsistusena arenes välja äge südame-veresoonkonna puudulikkus ja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Enamus eelnimetatud vigastustest on kokkusobimatud eluga ja tähendasid kiireloomulist verejooksu elutähtsatest organitest. Seega ei saa järeldada kauakestvate füüsiliste kannatuste tekitamist, sest kannatanu rünnak ja vigastuste tekitamine on toimunud lühiaegselt.
4. Eksperdilt on samuti küsitud kannatanu ja teo toimepanija võimalikku kehaasendit vigastuste tekitamise momendil. Ekspert M. Vassin on sellele arvamuses vastanud, et haavakanalite suunda arvestades on haavad ilmselt tekitatud ühe hooga teravaotsalise, ühte lõikeserva omava vahendiga (näit noaga) üksteise järel, kui kannatanu keha oli tekitamise ajavahemikul kas fikseeritud seisvas asendis (näit. ründaja poolt käega vastu seina) või lamas liikumatult selili.
5. Maakohus ja prokurör apellatsioonivastuses on väljendanud seisukohta, et kindlasti oli kannatanu jaoks piinav viis see, kui esmalt tekitati talle vigastused näopiirkonnas, mis vastavalt ekspertiisiaktile olid elupuhused ja tekitasid talle füüsilist valu. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei saa nõustuda. Inimese keha mõjutamine löömise või peksmise teel põhjustab üldjuhul alati kannatanule valu, sealhulgas ka löögid näkku. Sellest ei saa veel järeldada piinavat iseloomu süüteokoosseisu mõttes ja sellekohaseid objektiivseid tõendid kannatanu N.A. e surma asjaolude puhul pole tuvastatud.
6. Eelnimetatud Riigikohtu lahendis nr 1-15-10119 asutakse seisukohale, et julm viis tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena peab väljenduma tapmisteos ja avalduma järelikult enne surma kaasa toonud teo lõpuleviimist. Teisisõnu saab tapmisena julmal viisil olla käsitatav üksnes selline tegu, millel on seos kannatanu surma kui

§-s 114 sätestatud koosseisupärase tagajärje põhjustanud teoga. Riigikohus möönis, et tapmisele järgnevas surnukeha põletamises, tükeldamises või muul viisil rüvetamises võib väljenduda küll teo toimepanija eriliselt kalestunud meelelaad vms, kuid neil tegudel puudub vahetu seos kannatanu surma põhjustamisega. Seepärast ei saa julma teoviisi sisustada tegudega, mis järgnevad juba lõpuleviidud tapmisteole ega iseloomusta seda. 31

1. Riigikohus selgitas, et kohtupraktikas on korduvalt sedastatud, et toimepanija tahtlus süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate faktiliste asjaolude suhtes tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 3-1-1-111-16, p 11). Julmus on normatiivne koosseisutunnus, mis väljendub tapmisteo välises pildis ehk selle teo objektiivses avaldumises. Julm teoviis avaldub tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha suhtes. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a otsus asjas nr 3-1-1-1-15, p 8.3 ja
6. veebruari
7. a otsus asjas nr 3-1-1-114-06, p 8.3).
8. Eelnimetatud lahendis Riigikohus märkis, et julm viis mõrvakoosseisuna ei pea avalduma üksnes vahetult kannatanu suhtes toimepandus (nt kannatanu rohkearvuline löömine kirvega), vaid see võib kolleegiumi hinnangul tapmise teopilti arvestades väljenduda ka muudes välistes asjaoludes (nt ohvri tapmine veebipõhise otseülekande käigus). Tähtis on sel juhul tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub selle teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teoviisi julmusel peab ka niisugustel juhtudel olema vahetu seos tapmisteoga.
9. Uuritud tõendite põhjal tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et kannatanu tapmine oli toime pandud otsese tahtlusega julmal viisil. Tutvunud asjas kogutud dokumentaalse tõendusmaterjaliga (sündmuskoha vaatlusprotokoll, kannatanu lahanguakt, jt) nõustub ringkonnakohus maakohtu analüüsiga, et tapmise väline jõhker teopilt osundab kindlasti sellele.
10. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes, aga ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Julmus väljendub tapmisteo välises pildis. Oluline on siinkohal tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Eelviidatud Riigikohtu lahendile tuginedes asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohtu poolt osundatud süüdistatava tegevus kannatanu surnukeha lohistamisel tapmiskohast hilisemasse leidmiskohta, ei oma enam kaalukat tähendust tapmise julma viisi tuvastamisel ja pole seotud kannatanu surma põhjustamisega. Küll aga aimub sellisest süüdistatava järeltegevusest süüdistatava hoolimatu ja kalk meelelaad. On selge, et iga tapmine on mingil määral jõhker ja kätkeb endas ka hoolimatust inimelu vastu üldisemalt. Käesoleva tapmisteo puhul tuleb asuda seisukohale, et see on süüdistatava poolt toime pandud julmal viisil, kuna selles avaldus eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus noore neiueas isiku elu suhtes. III
11. Maakohus mõistis süüdistatavale mõrva eest karistuseks 16 aastat vangistust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel kõigi

§-s 56 sätestatud asjaoludega. Maakohtu otsuses antakse kogutud tõendite ja iseloomustava materjali põhjal põhjalik ülevaade raske eluvastase kuriteo toime pannud süüdistatava isikust, kes teo toimepanemise ajal oli 18- aastane. Muuhulgas on kohus uurinud süüdistatava patsiendikaarte ja ravilugu. Maakohus on karistust mõistes hinnanud kõiki asjaolusid ja teinud oma otsuse karistuse osas arvestades sealjuures ka üld- ja eripreventiivseid eesmärke.

1. Tuleb nõustuda, et süüdistatavale mõistetud vangistus on ajaliselt pikk. On mõistetav, et noore inimese tapmine süüdistuses märgitud asjaoludel tõstab oluliselt emotsionaalset hukkamõistu uuritavale kuriteole. Maakohus osundab muuhulgas dokumentaalsetele 32 tõenditele ja sündmuskoha fotodele ning tõdeb, et need on võikad ja keskmist inimest häirivad. Kohtukolleegium märgib, et eelmärgitud emotsionaalne seisund võib sellise allikmaterjaliga tutvudes paratamatult kaasneda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistatava süü on suur. Maakohus on seoses süüdistatavale karistuse mõistmisega esitanud mitmeleheküljelise motiveeritud analüüsi ja arutluskäigu ning ringkonnakohtul sellele midagi täiendavalt lisada ei ole. Tähelepanuta pole jäetud asjaolu, et süüdistatava kaitsetaktika tugineb valikulistele ütlustele, kuid pigem tõeste ütluste mitteandmisele, pidevale eneseõigustamisele ja püüule vabaneda vastutusest.
2. Kohtupraktikas on omaksvõetud arusaam, et karistuse mõistmisel võetakse esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr (antud juhul 14 aastat vangistust). Mõrva eest mõistetava karistuse osas on kohus põhjendanud karistusmäära valikut ja selgitanud miks tuleb mõista süüdistatavale karistuseks just 16 aastat vangistust. Kohtud pole kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid toime pandud mõrva puhul tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub, et tuvastatud asjaoludel toime pandud mõrva puhul ei täida vangistus sanktsiooni alam- või keskmises määras karistuse mõistmise preventiivseid eesmärke.
3. Kannatanu K.K. apellatsioonis taotleti süüdistatav A.D.-le tapmise eest mõistetud karistuse karmistamist. Kindlasti ei saa ringkonnakohus asuda seisukohale, et maakohus on süüdistatavale karistust mõistes talitanud pinnapealselt, mida apellatsioonis väidetakse. Apellatsioonis on osundatud ka mitmetele süüdistatava isikuga seonduvatele varasematele sündmustele, tema mitteseaduskuulekale valelikule käitumisele ja süüdistatava ning kannatanu N.A. e omavahelistele suhetele, kuid need asjaolud ei oma kaalu seoses käesolevas asjas mõistetava karistusega. Maakohus on teadaolevaid ja seadusest tulenevaid asjaolusid juba igakülgselt kaalunud. Kohtukolleegium ei saa soostuda kannatanu apellatsiooni seisukohaga, et A.D.-le N.A. e mõrva eest mõistetud karistus (16 aastat vangistust) on ebaõiglaselt leebe. Vabariigi kohtupraktikat jälgides saab tõdeda, et ühe isiku mõrvasüüdistusega kriminaalasjades ei mõisteta üle 15 aasta vangistust mitte sageli. Seega on käesoleva asja faktilisi tehiolusid arvestades mõistetud karistus õiglane, kuid samas mitte kindlasti äärmuslikult karm. Kohtukolleegium leiab, et kannatanu apellatsiooni, milles palutakse süüdistatavale mõistetud karistuse karmistamist seega edu ei saada.
4. Süüdistatava kaitsja leiab apellatsioonis alternatiivselt lisaks põhitaotlusele, et A.D.-le mõistetud pikaajaline vangistus on liiga karm. Rõhutatakse, et süüdistatav oli tapmisteo toimepanemise ajal 18 aastane ja kohtu poolt karistamata. Kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel ei arvestanud kohus kõikide

§ 56toodud asjaoludega ja mõistis süüdistatavale liialt range karistuse.

Kaitsja väidab, et nähtuvalt jälitusprotokollist rääkis süüdistatav korduvalt sellest, et soovib aega tagasi pöörata, väljendades sedasi oma kahetsust. Siinkohal kohtukolleegium nõustub prokuröri vastuses esitatud seisukohaga, et karistuse mõistmisel saab kohus arvestada

§ 57

lg 1 p 3 sätestatud kergendava asjaoluna toodud puhtsüdamlikku kahetsust, kui süüdistatav on seda kohtumenetluses tõsimeelselt väljendanud või on peale teo toimepanemist oma käitumisega seda väljendanud. Käesoleval juhul A.D. käitumises eelpool kirjeldatud viisil kahetsust ei saa tuvastada. Arvestades maakohtu poolt esitatud põhjalikke ja jälgitavaid põhjendusi, siis ringkonnakohus 33 mõistetud liiga karmi karistuse väitega ei nõustu ja ei pea vajalikuks maakohtu sellekohaseid põhjendusi üle korrata. Siinjuures ei saa märkimata jätta ka asjaolu, et ringkonnaprokurör palus maakohtus

§ 114

lg 1 p 1 järgi mõista süüdistatavale karistuseks 20 aastat vangistust ja liitkaristuseks

§ 64alusel mõista karistuseks 20 aastat vangistust.

Tappes sisuliselt ilma selge tuvastamata motiivita julmalt noore, alles eluteed alustava inimese, on ilmselgelt süüdistatava süü suur. Seetõttu pole ka mõnevõrra üle

§ 114

lg 1 sanktsiooni keskmise määra (14 aastat vangistust) mõistetav karistus põhjendamatult karm. 48. Ringkonnakohus tuvastas, et süüdistatav realiseeris mõrvaga, mitte kaks, vaid ühe kvalifitseeriva koosseisutunnuse (tapmine, mis on toime pandud julmal viisil). Asjaolu, et kohtukolleegium jätab mõrva süüdistusest välja ühe kva