Obsah (7)

§ 54§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2026, Tartu Tsiviilasi C.D kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-22-10196 Menetlustoi

) § 49 lg 14 alusel C.D kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 29.08.2022 määrusega välja C.D pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Q.P. Kohus lõpetas 31.08.2023 määrusega C.D pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku suhtes 29.08.2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määras C.D kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks J.Q. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt
2. augustil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele iga aasta
3. augustil. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 54 937,67 eurot (II järgu nõuded).
4. Usaldusisik esitas kohtule aruanded 02.09.2024, lõpparuande 16.09.2025 ja täiendused 01.12.
6. Usaldusisik esitas 16.09.2025 kohtule koos lõpparuandega ka taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks seoses kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik täitnud temale seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt ja olnud motiveeritud. Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et võlgniku taotlus on põhjendatud ja kohtul tuleks taotlus rahuldada.
7. Usaldusisik esitas kohtule lõpparuande 16.09.
8. Aruande kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest perioodil 14.08.2024 – 04.09.2025 usaldusisiku kontole laekunud võlausaldajate nõuete katteks 1251,10 eurot. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks 125,11 eurot. Väljamakse 1125,99 eurot tehti võlausaldajatele 04.09.2025 ning täiendav väljamakse 691,01 eurot tehti 01.12.2025 seoses menetluse jooksul eraldamata jäänud osa tasumisega võlgniku poolt.
9. 01.12.2025 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi järgnevalt: võlausaldajatele väljamaksete arvutamine ja teostamine kahel korral – 45 minutit; suhtlemine võlgnikuga, kohustustest vabastamise menetluses kohtule 2/5 aruande koostamine ja esitamine, usaldusisiku tasu aruande koostamine ja esitamine – 2 tundi 15 minutit. Usaldusisik palub

§ 54

lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ulatuses määrata tasuks 255 eurot (3 tundi × 85 eurot). Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel J.Q usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ja puudujäävas osas (s.o 53,11 eurot) menetlusabi korras. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. 7.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 8. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

10.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. C.D ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannete kohaselt oli võlgnik pankrotimenetluse ajal koondatud ja registreeritud töötuna. Võlgnik töötas 2024 veebruarist juulini tähtajaliselt ettevõttes Maag Agro AS, seejärel oli lühiajaliselt registreeritud töötuna ning alates 05.09.2024 töötab taas Maag Agro AS-is. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 11.2.

§ 47

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud

§ 47lg 2 sätestatud kohustust.

11.3.

§ 47lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötuskindlustushüvitis, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on loovutanud usaldusisikule menetluse jooksul kokku 2784,72 eurot, millest usaldusisik 3/5 on teinud võlausaldajatele väljamakseid 2506,25 eurot ning 278,47 eurot on tasutud usaldusisiku tasu katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 47lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

11.5.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet ega ole kohtule teadaolevalt teavet varjanud. 12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on regulaarsete nõutavas määras tehtud eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 13.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik täitnud temale seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt ja olnud motiveeritud. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma

§ 47kohustusi nõuetekohaselt.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 14.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. C.D tuleb

§ 49lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise 4/5 menetluse. Kuna kohus on otsustanud C.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka C.D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17. Kuna kohus lõpetab C.D kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J.Q vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest C.D kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 18.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (

1. aastal 88,60 eurot).
2. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi tunnitasuga 85 eurot; kokku 255 eurot (käibemaksuta).
3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku J.Q tasuks määrata 255 eurot.
4. Usaldusisiku tasu 201,89 eurot tuleb hüvitada võlgniku C.D poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel usaldusisiku J.Q ametikontol EE
5. 22.

§ 8

lg 3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võttes arvesse, et võlgnik töötab, ei pea kohus põhjendatuks usaldusisiku tasu katteks puudujäävas osas talle menetlusabi andmist. Kohus mõistab C.D-lt välja usaldusisiku tasu puudujäävas summas, s.o 53,11 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5