KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-20-9710 Tsiviilasi Sergei

) § 1933 lg 1 alusel.

1. Tartu Maakohus jättis
2. detsembri 2025 määrusega võlgniku kohustustest vabastamata. Kohtule esitatud andmete kohaselt vabanes võlgnik vanglast mõni kuu enne kohustustest vabastamise menetluse algust. Menetluse esimese poole aasta jooksul ei olnud võlgnik hõivatud tulutoova tegevusega. Kohtule esitatud andmete ja töötamise registri kohaselt töötas võlgnik
3. aasta juulist
4. aasta mai lõpuni Whitesystem OÜ-s. Seejärel oli võlgnik töötuna? registreeritud Eesti Töötukassas. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud lähedaste rahaline abi ning töötutoetus. Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teinud. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt kohaldatakse enne seaduse jõustumist (
5. juuli 2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
6. aasta
7. juunini. 2

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus märkis, et Sergei Kalk ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgnevalt kontrollis kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt lõppes võlgniku elektroonilisele valvele allumise kohustus

1. aasta jaanuari alguses. Võlgnik seejärel tööle ei asunud.
2. aprillil 2022 esitatud aruandes väitis võlgnik, et on asunud õppima pagariks, kuid kohtule sellekohast tõendit ei esitanud. Võlgniku tööandjaks
3. aasta juulist
4. aasta märtsi lõpuni oli Whitesystem OÜ, võlgniku väitel tööandjal talle tööd pakkuda ei olnud. Kohus teavitas
5. märtsil 2023 saadetud e-kirjas võlgnikku, et kohus ei pea töötajate nimekirjas olemist mõistlikult tulutoovaks tegevuseks ning võlgnikul puudus objektiivne põhjus mittetöötamiseks. Kohus andis võlgnikule tähtaja kaks kuud töö leidmiseks. Võlgnik teavitas
6. mail 2023 esitatud aruandes, et leidis stabiilse töö alates
7. aprillist
8. Töötamise registris registreeriti võlgniku töötamine töölepingu alusel sama tööandja Whitesystem OÜ juures, kuid leping lõpetati tähtaja möödumise tõttu poolteist kuud hiljem. Töötasu töötajale ei makstud. Seejärel registreeris võlgnik end Eesti Töötukassas. Võlgniku
9. septembri 2024 esitatud aruande kohaselt õppis ta sel ajal Eesti Töötukassa vahendusel väikelaeva kapteni kursusel, ent kohtule sellekohast tõendit ei esitanud, kuigi kohus seda küsis. Ühestki tööst, mis oleks võlgnikule toonud tulu, võlgnik kohut menetluse jooksul ei teavitanud. Tööle kandideerimiste kohta esitas võlgnik kohtule teavet kahel korral. Esimest korda esitas võlgnik teabe
10. oktoobril 2024 ehk kolm aastat peale kohustustest vabastamise menetluse algust. Kohus märkis, et võlgniku esitatust ei selgu, mis töökohale ta kandideeris, kirjast nähtub vaid palgasoov 3300 eurot kuus. Kohus leidis, et võlgniku avaldatut saab käsitleda kui eesmärki esitada kohtule tulutoova tegevuse otsimise kohta tõend, mitte võlgniku tegelikku tahet oma kohustusi täita. Teist korda esitas võlgnik tööle kandideerimise kohta kohtule teabe
11. oktoobril
12. Esitatud tõendite kohaselt käis võlgnik nn. proovipäevadel
13. augustil 2025 ning täpsustamata päeval septembris. Võlgniku tulutoova tegevuse või töö otsimise osas viimase aasta jooksul nimetatud kahe proovipäeva väliselt puudub kohtul informatsioon. Kohus ei pidanud võlgniku kandideerimise tõendeid piisavaks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse otsimise kohustust täidetuks. Kohtule ei ole ka esitatud informatsiooni, mis ajast mis ajani oli võlgnik Eesti Töötukassas registreeritud. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud

§ 173

lg 1 sätestatud kohustust.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kohus oli võlgniku konto väljavõtteid aluseks võttes seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lõikes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel midagi pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

Võlgnik on korduvalt avaldanud, et ei tööta ja õpib, kuid õppimise kohta tõendeid kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole menetluse jooksul tõendatud tulutoova tegevuse aktiivset 3 otsimist. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 175lg 4 sätestatud teabe andmise kohustust.

Kohus leidis, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma

§-st 173 lg 1 tulenevaid kohustusi olles oma kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest kui võlgnik oleks asunud tööle, siis oleks tal olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus, arvestades võlgniku senist käitumist kohustustest vabastamise menetluses, ei pidanud täiendava tähtaja määramist põhjendatuks. MÄÄRUSKAEBUS

1. Sergei Kalk (võlgnik) esitas
2. detsemberil 2025 määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega vabastada ta kõigist pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei nõustu võlgnik maakohtuga, et ta rikkus süüliselt oma

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustusi.

Võlgnik selgitab, et pagariks õppimine ei teostunud majanduslike raskuste tõttu ja Eesti Töötukassa vahendusel väikelaeva kapteni kursusel ei saanud ta osaleda tervise tõttu. Kohtu seisukoht, et tööle kandideerimise avaldus oli fiktiivne, on spekulatiivne. Kohus ei seadnud võlgnikule kohustust kandideerida teatud tingimustel. Võlgnik ei ole jätnud süüliselt kohtule dokumente esitamata. Võlgnik tegi kõik endast oleneva, et tulutoova tegevusega tegeleda, kuid vähesed sotsiaalsed oskused olid peamiseks põhjuseks töö ja isikliku elu ebaõnnestumisel. Võlgniku arvates tekib kohtumääruse motiivide osas õigustatud küsimus, kas võla tasumata jätmise tõttu peab ta edasi kannatama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. 6. Maakohus märkis õigesti, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 1 1 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsiooni piire jättes võlgniku kohustusest vabastamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659). Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole, võlgnik ei asunud nelja aasta jooksul tööle ega õppima, et omandada mingi eriala. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud ühtegi väljamakset 4 võlausaldajatele, ta ei ole ka saanud töist sissetulekut. Puuduvad asjaolud, mis oleksid objektiivselt takistanud võlgnikul tulutoova tegevusega tegeleda. Võlgnik ei esitanud maakohtule õigeaegselt selgitusi, miks ta ei osalenud ametikoolitustel või katkestas need. Võlgnik ei selgitanud maakohtule ega esita seisukohta ka määruskaebuses, millel põhines tema keskmisest oluliselt kõrgem palgasoov olukorras, kus tal puudub erialane kvalifikatsioon, tal on vähesed sotsiaalsed oskused ja ta ei ole päevagi pärast vanglast vabanemist töötanud. Võlgnik ei selgita, mis põhjusel sõlmis ta kahel korral lepingu äriühinguga, kellel talle tegelikult tööd ei olnud pakkuda. Võlgniku esitatu põhjal võiks asuda seisukohale, et esitatud tõendid ja selgitused püüavad vaid luua petlikku muljet, et võlgnikul oli soov õppida ja töötada ning ühel korral ka tööd otsida, kuid katsed ebaõnnestusid.
2. Võlgnik on õigesti esile toonud, et pankrotimenetluse üheks eesmärgiks on anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus kohustusest seaduses ettenähtud korras vabaneda. Tähelepanuta ei saa aga jätta eesmärki rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel (

§ 2

). Kohustustest vabanemise eeldusena peab võlgnik tegelema tulutoova tegevusega ja andma oma parima, et võlausaldajate nõudeid saaks rahuldada. Praeguses asjas esile toodud asjaolud kinnitavad, et võlgnik jättis süüliselt oma kohustused täitmata. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus määruskaebust põhjendatuks. 9. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 5