KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-1731
(17231701548)Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Orvi Koik Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- märtsi 2018 otsus C.W (C.W) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 järgi lühimenetluses C.W Apellatsiooni esitaja Süüdistatav C.W , ik: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, XXX, emakeel: vene keel, töökoht: XXX; XXX, elukoht: XXX, kahtlustatavana kinni peetud 14.08.2017 - 15.08.2017, alates 15.08.2017 tõkend elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus: 5 kehtivat kriminaalkaristust, neist viimati Harju Maakohtu 24.07.2017 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, liitkaristusega 1 aasta 8 kuud 22 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga 622 tundi (ÜKT sooritamise tähtaeg 2 aastat). Seisuga 27.03.2018 tegemata 503 üldkasuliku töö tundi. Vandeadvokaat Aivar Ennok Kaitsja Alice Simm Prokurör RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava C.W apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
- Harju Maakohtu
- märtsi 2018 otsusega lühimenetluses tunnistati C.W süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 järgi ja karistati tähtajalise vangistusega 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 4 kuud. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 24.07.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o tegemata üldkasuliku töö 503 tunni võrra, mis KarS § 69 lg 6 sätete kohaselt võrdub vangistusega 1 aasta 4 kuud 23 päeva ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 8 kuud 23 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.08.2017 - 15.08.2017, s.o 2 päeva ja loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 8 kuud 21 päeva. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates C.W karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. C.W-lt mõisteti välja sundraha 750 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelsel- ja kohtumenetlusel makstud tasu, kokku 252 eurot. Menetluskulu kokku 1002 eurot, tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti C.W-lt A SIA Eesti filiaali kasuks välja 49,95 eurot.
- C.W tunnistati esitatud süüdistuse järgi süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja olles selle eest karistatud 16.02.2017 (tegu 19.01.2017) Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning Harju Maakohtu 23.11.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, uuesti, s.o süstemaatiliselt, 14.08.2017 kella 14.05 ajal viibides Tallinnas XXX asuva kaupluse XXX müügisaalis, tegutses ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga selliselt, et võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, dressikomplekti RE-FOUS ST maksumusega 49,95 eurot ja suundus sellega proovikabiini, kus koos tuvastamata isikuga eemaldas dressipükstelt ja dressipluusilt turvaelemendid, mille järel pani dressipluusi endale selga, dressipüksid pandi müügisaali tagasi, ning möödus seejärel kassast ja väljus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. C.W poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, kuna turvatöötaja koheselt pidas kauplusest väljunud C.W kinni. Kaup on rikutud ja vargusega tekitati A SIA Eesti filiaalile varalist kahju summas 49,95 eurot.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav O. Borodin, vaidlustades maakohtu otsuse üksnes mõistetud karistuse osas. Süüdistatav palub asendada talle mõistetud karistus täielikult või osaliselt üldkasuliku tööga. Põhjendab kaebust sellega, et on süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Tal on kaks ametlikku töökohta, kust saab palka ja tasub esimesel palgapäeval osa talle mõistetud rahatrahvidest. Enne viimast kohtuotsust tegi üldkasulikku tööd, tegemata jäi 543 tundi. Kavatseb ÜKT-d teha kuni apellatsiooni läbivaatamiseni. Palub apellatsiooni läbivaatamisele kutsuda ka ennast, kuna soovib kohtule esitada kirjalikud tõendid faktiliselt äratehtud ÜKT tundide osas. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 2
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg-st 3 juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (vt RKKKo 3-1-1-120-09) võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.
- Kohtukolleegium hinnangul puuduvad käesolevas asjas absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite (süüdistatavale mõistetud karistuse) muutmiseks apellatsioonis soovitud viisil. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kohtukolleegium järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada veel ka õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Seda kõike tuleb arvestada ka siis, kui küsimuseks on karistuse täiendav individualiseerimine, s.o selle võimalik asendamine üldkasuliku tööga.
- Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsus vaidlustatud osas täiel määral kõigile seaduses ning kohtupraktikas esitatud nõuetele ning apellatsioon on ilmselgelt perspektiivitu. Apellatsioonis esitatud taotlus mõistetud karistuse täielikult või osaliselt üldkasuliku tööga asendamiseks, eeldaks käesoleval juhul C.W suhtes esmalt kriminaalhoolduse rakendamist (KarS § 69 lg 4) ehk teisisõnu süüdistatava suhtes selle võimalikkuse jaatamist. Käesoleva asja materjalide põhjal kohtukolleegium seda jaatada ei saa. Esmalt tuleb tõdeda, et C.W on juba varem korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, karistuse mõistmisel on maakohus sellele asjaolule ka selgesõnaliselt viidanud ning seda ka apellatsioonis ei vaidlustata. Maakohus juhtis põhjendatult tähelepanu asjaolule, et käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud kuriteo pani C.W toime vähem kui 1 kuu peale Harju Maakohtu 24.07.2017 kohtuotsust, millega mõisteti talle liitkaristuseks vangistus 1 aasta 8 kuud 22 päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga 622 tundi. Samaliigiliste süütegude toimepanemise jätkamine kinnitab veendumust, et eelnevalt kohaldatud karistusliik ja katseajal uue kuriteo toimepanemine ei ole süüdistatava õiguskuulekust taganud. Neid asjaolusid silmas pidades saab järeldada vaid seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele. O. 3 C.W-le oli eelmise kohtuotsusega antud võimalus kohtuotsuste kogumis mõistetud vabadust piirava liitkaristuse kandmise asemel teha üldkasulikku tööd, kuid selle asemel pani süüdistatav toime uue kuriteo ning tegemata on ka suurem osa (503 tundi) üldkasulikust tööst. Nõustudes maakohtuga, leiab kohtukolleegium, et C.W õiguskuulekust ei ole võimalik tagada muu karistusliigiga, kui isiku vabadust enim piirava karistusliigiga vangistuse näol. Uue süüteo toimepanemine ei saa hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid peab tooma kaasa karistuse, mis takistab vähemalt ühiskonnast isoleeriva iseloomu tõttu uute süütegude toimepanemist.
- Kohtukolleegium on senises praktikas olnud kindlalt seda meelt, et üldkasuliku töö rakendamine tuleb kõne alla esmajoones olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. C.W kui varem korduvalt karistatud isik ei ole isikuks, keda saaks allutada kriminaalhooldusele ning kelle käitumist võiks perspektiivis pidada õiguskuulekaks. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et üldkasuliku töö kohaldamine ehk mõistetud karistuse individualiseerimine käesolevas asjas süüdistatava taotletud viisil ei ole võimalik, kuivõrd C.W on enda senise käitumisega kinnitanud, et varasemad karistused ei oma tema käitumise kujundamisel sisuliselt tähendust ning ka uuesti kinnipidamisasutusse sattumise võimalus ei ole teda takistanud uusi kuritegusid toime panemist, mis välistab aga koheselt KarS § 69 sätete rakendamise. Apellatsioonis esitatud taotlus on seega ilmselt perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata.
- Ülaltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Arvestades eelnevat, puuduvad süüdistatava apellatsioonil kohtukolleegiumi hinnangul vähimadki eeldused selle rahuldamiseks, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4