1-19-813 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-813 (18230200803) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Bere

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta M.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata OÜ Advokaadibüroo Barrister makstava riigi õigusabi tasu suuruseks M.M-i Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 81 (kaheksakümmend üks) eurot ja 60 senti, sh käibemaks 13 (kolmteist) eurot ja 60 senti. Mõista M.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja õigusabikulu summas 81 (kaheksakümmend üks) eurot ja 60 senti, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700003728 ning selgitus „M.M , 1-19-813, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi 1 teada saama. 1-19-813 Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 13.02.2019 otsusega tunnistati M.M süüdi

§ 424lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. Kohaldades Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 2 sätteid mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 20.11.

2. 06.01.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid M.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. M.M-i karistusaeg algas 20.11.2018 ja see lõppeb 25.02.2021.

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 07.01.2020.

Kinnipidamisasutus ei toeta M.M-i ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas jagab prokuratuur vangla seisukohta ega toeta M.M-i ennetähtaegset vabanemist.
2. Kohtuistungi eelselt edastas M.M kohtule motivatsioonikirja, milles toodut palub arvestada vabastamisküsimuse lahendamisel. Samuti avaldas ta valmisolekut alluda elektroonilise valvele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil avaldas M.M , et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Vangistuses viibimise perioodil on asunud oma käitumist muutma. Läbitud on kõik vajalikud programmid. Ühtegi rikkumist vangistuses viibimisel esinenud ei ole. Viimatise süüdimõistmise teinud kohtunik asus seisukohale, et kasuks tuleb karistuse kandmine vangistuse tingimustes. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on alkoholi tarbimine. Alkoholi tarbimise põhjusel on kaotanud ka perekonna. Varasemalt on proovinud loobuda alkoholi tarbimisest, kuid see ei õnnestunud erinevatel põhjustel. Olles hea spetsialist, on ainus positiivne senises elus see, et tööd kaotanud ei ole ja sissetulek on olnud hea. Võlgnevus 8000 eurot on elatise võlgnevus. M.M kinnitab, et olemas on endise tööandja garantiikiri tööle võtmise ja elukohakulude kandmise kohta. Elukohakulude osas tööandja poole pöörduda siiski vaja ei ole. Vastuseks kaitsja küsimusele alkoholi tarbimise perspektiivi osas selgitab M.M , et ei soovi suitsetada ja meeleldi loobub alkoholi tarbimisest. Poole aastane alkoholi tarbimisest eemalolek näitas, et muutub isegi suhtlusringkond ja raha jääb alles ning rohkem on võimalus suhelda lapsega. Varasem alkoholivastane ravi oli kohtu poolt määratud. Kui on efektiivset ravi, siis on sellega ka nõus. Vabanemise korral on nõus ja soovib elatist tasuda oma lapsele. Saadav töötasu on piisav elatise tasumiseks ja kiireks võlgnevuse kustutamiseks. On alati olnud valmis koostööks ja austab seadusi, kuid kontaktisik on alati suhtluses konfliktile õhutav. M.M toetab kaitsja seisukohta ja proovib kõiki tingimusi täita. Nii pikka vangistust kannab esmakordselt ja soovib alustada uut elu. On olnud aega järele mõelda.
4. Kaitsja toetas esindatava seisukohta, tuues täiendavalt välja, et vanglas on esindatav käitunud seaduskuulekalt ning on läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused sh sõltuvusprogrammi. Kaaluküsimuseks on isik ja tema käitumismuster, s.o alkoholi tarbimine. Isik on oma probleemist aru saanud ja on valmis läbima alkoholivastast ravi. M.M-i soovid on reaalsed ja täidetavad. Alkoholist loobumisel, M.M enam kuritegusid toime ei pane. Täiendava kohustusena palub kaitsja määrata alkoholivastase ravi läbimise kohustus. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud M.M-i isikliku toimiku materjalide ja prokuratuuri kirjaliku vastusega ning kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab

§ 76

lg-s 4 2 1-19-813 sätestatud asjaolusid arvestades, et alused M.M-i ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 8.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et M.M on ära kandnud vähemalt poole mõistetud vangistusest, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 järgmist [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Hinnates M.M-iga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et M.M-i käitumine vangistuse ajal on olnud üldjoontes korrektne ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on M.M vangistusaja jooksul töötanud, ta omandab riigikeelt, omab vabu rahalisi vahendeid esmaseks vabanemisjärgseks toimetulekuks ja ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Kinnipidamisasutus kinnitab vangistuse ajal distsiplinaarkaristuste puudumist ja sallivat suhtumist ametnikesse. Tema vabanemise kasuks räägivad ka kindla eluja töökoha olemasolu, ent samuti ka kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu. Eelneva pinnalt on alust seisukohaks, et M.M-i puhul on arvukalt asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist toetavad.
2. Käesoleva määruse p-s 9 osutas kohus kõrgeima astme kohtu lahendi 1-09-14104 p-s 21 märgitule, mille kohaselt on isiku vabastamise üle otsustamisel kaalukaks isiku käitumine karistuse kandmise ajal. See seisukoht baseerub otseselt

§ 76lg 4 regulatsioonil.

Kohus rõhutab, et Riigikohus ja

§ 76

lg 4 kasutavad oma sõnastustes ja käsitlustes väljendit “karistuse kandmise aeg”. Sellest tuleneb, et ennetähtaegse vangistusest vabanemise küsimuse otsustamisel ei lähtu kohus mitte üksnes vangistusest, kui karistusajast, vaid karistuse kandmise aega tuleb hinnata selle tervislikkuses. Seega - kui süüdlast karistatakse esmalt karistusega, mida algselt täitmisele ei pöörata, kuid see pööratakse täitmisele alles hiljem, siis on tema karistusajaks nii see karistuse osa, mida isik kannab vangistuses, kui ka osa, mil ta oli tingimisi vangistusest vabastatud.

1. Seonduvalt M.M-i karistusandmetega märgib kohus, et M.M on kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuks. M.M kannab karistust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. M.M-ile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks kohtuotsuste kogumis liitkaristus. Algselt mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. M.M talle antud võimalusse hoolivalt ei suhtunud, pannes katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Kohus mõistis M.M-ile liitkaristuseks reaalse vangistuse. Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et vaatamata M.M-i varasemale kriminaalkorras karistatusele, sh tema suhtes põhiõigusi enam riivava karistusliigi 3 1-19-813 kohaldamisele ühes karistuse asendamisega, jätkas M.M on kuritegelikku käitumist. Kirjeldatud käitumismuster osutab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib M.M naasta seegi kord ebaseadusliku ja õiguskorda ohustava tegevuse juurde. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellegagi, et M.M ei ilmunud esimese karistuse kandmisele selleks ettenähtud ajal. Et tagada karistuse kandmine, koostas kohus M.M-i tagaotsimise- ja vahistamismääruse. Et M.M ei ilmunud iseseisvalt karistust kandma, siis väljendab see tema suhtumist kehtivasse õiguskorda ja kohtulahendi täitmisesse. Kui siia juurde arvestada iseloomustuses toodut, et kinnipeetav käitub impulsiivselt ja ei mõtle oma tegude tagajärjele, siis eeltoodust järeldub vaid üks M.M teab ise kuidas on kohane käituda ning kehtiv õiguskord ja kohtulahendi nõudeid ei pruugi olla tema käitumist piiravaks regulatsiooniks. Arvestades M.M-i suhtumist toimepandud kuritegudesse nende toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt M.M-i käitumist vangistuse kandmisele asumisel, puudub kohtul veendus, et M.M-il oleks küllaldaselt motivatsiooni täita kriminaalhooldusega kaansevaid tingimusi. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellegagi, iseloomustuses toodu kohaselt ei näe kinnipeetav kriminaalhoolduses mingit kasu.
2. Iseloomustuses on vangla välja toonud sellegi, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkohol. M.M-i varasemat käitumist on mõjutanud alkoholi tarvitamine. Asjakohane on nentida, et alkoholivaba elu on kinnipeetav elanud viimasel ajal vaid vangistuses viibimise ajal. Teadaolev on, et alkoholi tarvitamine vangistuse tingimustes on keelatud ja välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu. M.M-i puhul on alkoholi tarvitamine riskifaktoriks. Kuigi M.M avaldas nõustumust alkoholi tarvitamisest vabanemiseks läbi asjakohase ravi, on ta ka varasemalt kriminaalhooldusel olles jätkanud alkoholi tarvitamist. Seda vaatamata asjaolule, et talle kohaldati alkoholi tarvitamise keeldu, ta allutati ravile, ta läbis ravi ja asjakohased sotsiaalprogramid. Seoses alkoholi tarvitamisega peab kohus vajalikuks peatuda sellelgi, et M.M ei ilmunud ise karistuse kandmisele ettenähtud ajaks. Tema kinnipidamisel tuvastati tal alkoholi tarvitamise tunnused. M.M juhtis moorotsõidukit, olles joobeseisundis. Eeltoodust järeldub, et M.M on elanud alkoholivaba elu alates tema kinnipidamise hetkest. Üldiselt teadaolev on asjaolu, et alkoholi tarvitamisest loobumine on pikk protsess ja nõuab enesemotivatsiooni. Kuna M.M on alkoholivaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil ja varasema ravi läbimine positiivset tulemit ei andnud, sest M.M jätkas alkoholi tarvitamist, pannes alkoholijoobes toime uue kuriteo, siis puudub kohul veendumus, et M.M-i enesemotivatsioon on sedavõrd kõrge, et ta hoiduks vabanemisel alkoholi tarvitamisest. Kuna kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks on mh alkohol (M.M juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis), siis erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda risk viisil, mis toob kaasa teiste õigushüvide taaskordse kahjustamise.
3. Kohtuistungil avaldas M.M , et võimaliku vabanemise järgselt on tal võimalus asuda tööle. M.M kirjeldas, milliseid tööülesandeid ta asub täitma. Iseloomustusest nähtuvalt on M.M vangistuse kandmisele eelnevalt ja vangistuses viibimise perioodilgi täitnud töökohustusi. Töökohustuste täitmist on M.M eelistanud ka õppetöös osalemisele. Lisaks väärtustab M.M ise oma senises elus hea spetsialistina töö tegemist. Töö tegemine on taganud piisava sissetuleku. Samas tuleb välja tuua, et vaatamata pidevale töötegemisele ja legaalse sissetuleku saamisele on M.M-il võlakohustusi ca 16 000 eurot. Kohtuistungil avaldatu on ca 8 000 eurot seotud elatisvõlgnevusega. Eeltoodust järeldub, et vaatamata töö tegemisest saadavale sissetulekule on M.M jätnud täitmata tal lasuvad kohustused ning selle asemel on käitunud viisil, kus väärtustatud on olnud hetkeline heaolutunne ja seda mh alkoholi tarbimisest. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et vaatamata sissetuleku saamisele on M.M asunud 4 1-19-813 käituma viisil, mil oli põhjust esitada talle süüdistus võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Arvestades märkimisväärses ulatuses võlanõuete olemasolu, saab M.M-i majandusliku toimetuleku edukust hinnata kasinaks. Lisaks nähtub kohtu ette toodud materjalidest, et vahistamisele eelneval ajal täitis M.M tööülesandeid. Kinnipidamise hetkel oli M.M aga alkoholi tarvitamise tunnustega. Seega ei hoidnud ka töö M.M-i eemal alkoholist. Kohtu ette toodud materjalidest on sedastatav, et sõnades on M.M valmis muutusteks, kuid tema eelnevast käitumisest sellele kinnitust leida pole võimalik.
4. Eeltoodust järeldub seegi, et M.M-i uute kuritegude ohuprognoosi hindamisel on kaalukas esiteks tema sisemine soov ja tahe hoiduda/loobuda alkoholi tarvitamisest, ja teiseks tema suutlikus seda teha. Nende aspektidega on seotud isiku enda arusaam ja teadvustamine alkoholi tarvitamise keeldust, taolise keelu põhjustest ja alkoholi tarvitamisega kaasnevatest ohtudest. Kohtu veendumusel pole M.M-i suhtumine ja arusaamad alkoholi vangistuse ajal vähemalt seniks muutunud määral, mis annaks kindluse edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Seda ei toeta ka tõik, et varasemalt on M.M läbinud kohtu määratud alkoholivastase ravi. Peale ravi kohaldamist on ta asunud taas harjumuspärase eluviisi juurde. Saab järeldada, et M.M-i poolne sisemine motivatsioon oma riskikäitumise muutmiseks on madal ja ei veena kohut, et muutused on toimunud pöördumatult. Seega pole M.M-ist lähtuv oht alkoholi tarvitamisega seotud süütegude toimepanemiseks maandatud, temast lähtuv uute eriliigiliste kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge ja see välistab M.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise.
5. Eeltoodut silmas pidades on kohus seisukohal, et M.M-i rehabilitatsiooni jätkuvaks progressiks tuleb karistust täide viival asutusel kaaluda M.M-i üleviimist avavangla osakonda. Avavangla osakond tagab kinnipeetavale ulatuslikuma liiumisvabaduse, võimaldab mh välja selgitada kinnipeetava valmisolekut ja suutlikkust pidada kinni vähenenud piirangutega tingimustes kinnipidamisasutuses kehtestatud normidest. St, et riigivõim paneb suurema vastutuse isikule endale, ent vastutuse üle andmine/kandumine toimub taolises olukorras järk-järguliselt. Kohus ei näe, et M.M-ile oleks soodustusi kohaldatud. Veelgi enam, koostatud individuaalsetest täitmiskavadest nähtub, et esialgselt avavanglasse paigutamise tähtaeg on hilisemas ajakavas lükatud edasi. Soodustus, näiteks väljasõiduloa andmise kaudu, annaks samuti M.M-ile võimaluse tõestada suutlikkust järgida kehtivaid norme.
6. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asuks M.M elama ühisele pinnale tuttavaga, keda on iseloomustuses kajastatu kohaselt kriminaalkorras karistatud joobeseisundis sõiduki juhtimise eest. Eeltoodust järeldub, et vabanemisel ümbritseks M.M-i kriminaalkorras karitatud isik(ud). Samuti ümbritseksid teda isiku(ud), kellel esineb alkoholi tarvitamisega seotud riskikäitumist. Kuna M.M-il tuleks vabanemise korral hoiduda täielikult alkoholi tarvitamisest, siis vabanemisel teda ümbritsev isikutering tema püüdlusi ei toetaks. Taolises olukorras hindab kohus riski tagasilanguseks kõrgeks. Samuti ei näe kohus, et alkoholiga seotud riskikäitumist maandaks elektrooniline valve. Elektrooniline valve võimaldab kontrollida isiku paiknemist elektroonilise valve ajakavas kokkulepitud paikades ja ajal, mitte aga suhtlust ega konkreetse isiku tegevusi. Seega ei tingi ka M.M-i valmisolek alluda elektroonilise valvele tema suhtes vabastamisotsuse tegemist.
7. Seoses M.M-i suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid M.M-i varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse M.M-i just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. 5 1-19-813 Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. M.M-i kaitsja R. Sprengk esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 81,60 euro suuruses summas, sh käibemaks 13,60 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 45 minutit, summas 41 eurot; kohtuistungi ajakuluks on 30 minutit, s.o 27 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 81,60 eurot, sh käibemaks 13,60 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub M.M-ilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 6