4-24-2763/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2025, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis 4-24-2763 Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2024 otsus B.N-i väärteoasjas LS § 234 lg 1 ja LS § 259 lg 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku B.N-i (B.N; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioon läbi vaatamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Simon kaudu 219,60 eurot, sealhulgas käibemaks 39,60 eurot, vandeadvokaat Urmas Simonile menetlusalusele isikule B.N-ile määratud korras õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses.
5. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
7. augusti 2024 väärteoprotokolli nr AB1501444 (väärteoasja nr 2590,24,001977) kohaselt juhtis B.N
8. augustil 2024 kella 00.10 ajal Tallinna tänaval, Rakvere linnas, Lääne-Viru maakonnas jalgratast, jalgrattal ei põlenud pimedal ajal ees valge ja taga punane tuli ning eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Peatumismärguanne oli antud sinisepunase vilkuriga ning sireeniga. Rikutud õigusnormideks on liiklusseaduse (LS) § 38 lg 1 ja § 87 lg 3 ning väärteokvalifikatsiooniks LS § 234 lg 1 ja LS § 259 lg
10. augustil 2024 edastas PPA väärteoasja alluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtule.
11. Viru Maakohtu
12. novembri 2024 otsusega karistati B.N-i lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 20 päeva arestiga. LS § 259 lg 1 ja § 234 2.
13. Maakohus leidis, et B.N-i rikkumised on õigesti kvalifitseeritud ning tegude toimepanemine on tõendatud B.N-i ütlustega, milles ta tunnistab teo toimepanemist ja tunnistaja E.O. a ütlustega. Menetlusalune isik pani väärteod toime otsese tahtlusega. Ta on süstemaatiliselt ja tahtlikult toime pannud samaliigilisi väärtegusid. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.
14. B.N-i karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on B.N-il 8 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas 5 karistust on määratud kohustusliku peatumismärguande tahtliku eiramise eest. B.N-i tegevus liiklusnõuete rikkumisel on süstemaatiline. Kuna menetlusalune isik pani jalgratast juhtides toime teo, mis vastab kahele eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 234 lg 1 alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 2.
15. Kõik B.N-ile määratud rahatrahvid on tasumata, seega varasemad väärteokaristused ei ole avaldanud positiivset eripreventiivset mõju ning menetlusalune isik on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud karistuseks rahatrahvi mõistmine, kuna see jääb suure tõenäosusega tasumata ega avalda B.N-ile ka piisavat eripreventiivset mõju. Arvestades B.N-i süü suurust, tuleb pidada põhjendatuks karistada teda arestiga üle selle keskmise määra. 2.
16. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud, kuna see ei ole piisav, et mõjutada B.N-i edaspidi õiguskuulekalt käituma. B.N-ile Viru Maakohtu
17. mai 2023 kohtumäärusega asjas nr 4-23-242 asenduskaristusena määratud üldkasulik töö on küll nõuetekohaselt sooritanud, kuid see ei ole tõkestanud tema poolt uute samaliigiliste rikkumiste järjepidevat toimepanemist. 2.
18. Maakohus ei pidanud võimalikuks ka B.N-i aresti kandmist ositi ja Rakvere arestimajas. Puudub võimalus määrata aresti kandmine elukohajärgselt, kuna Rakveres ei ole arestimaja, kus karistust kanda ning kõik määratavad arestid kuuluvad kandmisele Viru Vangla arestimajas, mis asub Jõhvis. Ringkonnakohtu
19. märtsi 2024 otsusega väärteoasjas nr 4-23-3568 võimaldati B.N-il kanda 19-päevast aresti kohtuotsuse jõustumise järgsest kuust arvates ositi 3 päeva kaupa viiel esimesel järjestikusel nädalal ja 4 päeva kuuendal nädalal. Ajavahemikus
20. juunist 2024 kuni
21. oktoobrini 2024 teatas Viru Vangla kohtule 6 korral, et B.N ei ole ilmunud määratud aresti (järjekordse) osa kandmisele. Kohus on seega kuuel korral kohaldanud B.N-i suhtes sundtoomist Viru Vanglasse. Iga sundtoomisega on KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kaasnenud menetluse erikulu kogusummas 282,40 eurot, mille on kohustatud hüvitama isik, kelle süül need on tekkinud. 2.
22. Ka aresti ositi kandmine ei ole takistanud B.N-i jätkamast samaliigiliste väärtegude toimepanemist, kuna süüks arvatud väärteo pani ta toime varasema aresti ositi kandmise ajal, s.o
23. augustil 2024, olles äsja vabanenud aresti teise osa kandmiselt. APELLATSIOON
24. Viru Maakohtu
25. novembri 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku B.N-i kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kes palub tühistada maakohtu otsus karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega vähendada B.N-ile mõistetud aresti päevade arvu ning asendada mõistetud arest KarS § 69 lg 1 järgi üldkasuliku töö tundidega. Alternatiivselt võimaldada B.N-il kanda arestipäevi ositi, nt nädalavahetustel maksimaalselt kolme päeva kaupa. 3.
26. B.N-il on probleeme vaimse tervisega ja seetõttu ei tohiks teda pikaks ajaks arestimajja saata. Selle terviserikke tõttu on ta ka osaliselt töövõimetuspensionär. Kohus 2 peaks sellega arvestama ning määrama karistuseks üldkasuliku töö, et arestimaja seinad ei tekitaks temas klaustrofoobiahooge. 3.
27. Maakohtu mõistetud aresti määr on liiga suur, arvestades rikkumise olemust ja ühiskonnaohtlikust. Jalgrattaga pimedal ajal ilma valgustuseta sõitmine ja politseivilkurite saatel mittepeatumine ei seadnud mitte ühtegi kõrvalist isikut ohtu peale apellandi enda. Sellise rikkumise eest on 20 päeva aresti liiga range karistus, kus pole võetud arvesse ka tema tervislikku seisundit. 3.
28. Menetlusalusel isikul esineb psühhoose ja paanikahoogusid ning B.N küsib, mis saab siis, kui need tekivad tal arestimajas viibimise ajal. Tema ise leiab, et see olukord oleks talle eluohtlik. Apellant teavitas kaitsjat, et ta „ei suuda üle 3 päeva aresti järjest istuda. Mul on niigi pidevalt nutuhood, halvad mõtted ja peaaegu paanika hood ja üksinda mitu päeva järjest ilma vajalikkude inimestega suhtlemiseta on minu jaoks peaaegu võimatud. Samuti seal olles ma ei ole nõus andma teada kui mul on tugevalt nt enesetapumõtted, aga väljas olles ma olen nõus endale ise abi kutsuma kui vaja.” RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
29. Kohtukolleegiumi hinnangul on apellatsioon tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, mistõttu jääb see VTMS § 2, KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 lg 1 alusel läbi vaatamata.
30. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). VTMS § 2 annab võimaluse juhinduda KrMS § 326 lg-st 3 ka väärteomenetluses. Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.
31. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid tõsiseltvõetavaid argumente selle kohta, et maakohus oleks karistuse mõistmisel eksinud või oleks põhjendamatult jätnud aresti üldkasuliku tööga asendamata või aresti ositi kandmisele määramata. Sellises olukorras puudub alus maakohtu seaduslike ja põhjendatud seisukohtade ümberhindamiseks. Maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks tuleb B.N-ile mõista karistuseks just 20 päeva aresti kui ka seda, et B.N-ile on varasemalt määratud juba üldkasulikku tööd ning arest ositi kandmisega, kuid see ei mõjutanud apellandi käitumist. Menetlusalune isik pani ikka toime uue väärteo ja seda aresti ositi kandmise perioodil. Aresti kandmisel pööratakse tähelepanu ka B.N-i tervislikule seisundile. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda apellatsiooni piiridest.
32. Kaitsja U. Simon on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabikulude kindlaks määramiseks ning väljamõistmiseks. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuseks kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja apellatsiooni koostamisele kokku 150 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 219,60 eurot, sh käibemaks 39,60 eurot. 3 Ringkonnakohtu hinnangul on toimingud ning ajakulu põhjendatud. Kuigi kaitsja on teinud võimatuks kontrollida, milline osa millise toimingu peale läks, siis arvestades toiminguid tervikuna võis see olla 150 minuti ulatuses. Kuna B.N-ile anti Viru Maakohtu
33. novembri 2024 määrusega riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta, siis jäävad tekkinud menetluskulud summas 219,60 eurot Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4