2-25-9374/15
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-9374 Tsiviilasi Balti Puurkaev väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 14 313 eurot 85 senti Menetlusosalised esindajad ja OÜ hagi N.S-i vastu nende Hageja Balti Puurkaev OÜ (registrikood 11461448), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Kostja N.S (isikukood XXX) Asja läbivaatamine võla 12. november 2025 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi ja mõista N.S-ilt välja Balti Puurkaev OÜ kasuks võlg 9960 eurot, viivis 13. veebruari 2026. a seisuga 3925 eurot 53 senti ja edasiulatuv viivis põhivõlalt 9960 eurolt alates 14. veebruarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1. Balti Puurkaev OÜ (hageja) esitas 13. juunil 2025 Tartu Maakohtule hagi N.S-i (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 9960 eurot, viivise põhivõlalt alates 6. juulist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 13. juunini 2025 summas 3243 eurot 31 senti ja viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2021-03-17 hinnapakkumise alusel 27. juulil 2021 ehituse töövõtulepingu nr 270721.2, mille kohaselt kohustus hageja rajama kostja poolt tellitud puurkaevu, paigaldama pumbasüsteemi ja rajama veetrassi xxxxx-xxxxx kinnistule asukohaga XXX-i (registriosa nr xxxxxx). Lepingu punkti 5.4. kohaselt kohustus kostja kokkulepitud tööde teostamise eest tasuma kokku 8300 eurot, millele lisandub 20% käibemaks. 3650 eurot tuli tasuda hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale ehitusloa väljastamist, KOV-teotuslepingu allkirjastamist, pärast toetuse väljamakset kohaliku omavalitsuse poolt ja arve edastamist e-maili teel. 3650 eurot tuli tasuda hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale kaevu puurimist, veevarustuse rajamist ja rauaeraldusfiltri paigaldust. Seoses hindade kallinemisega ja vastavalt kokkuleppele lisandus hinnale 1000 eurot (kaev 750 pump, 150 eurot ja filter 100 eurot) (lisandub 20% käibemaks), mis tuli tasuda hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale tööde lõpetamist ja arve edastamist e-maili teel. Kostja allkirjastas 27. juulil 2021 nõusoleku ja volikirja, millega volitas hageja juhatuse liiget taotlema kostja nimel kohalikult omavalitsuselt ehitusloa puurkaevu rajamiseks ja tellima selleks kõik vajalikud tööd, esitama vajalikud taotlused ning vormistama nõutavad dokumendid. Hageja rajas xxxxx-xxxxx kinnistule vastavalt lepingule puurkaevu ja kooskõlastas kaevu rajamise kohaliku omavalitsusega.
Hageja edastas kostjale 5. juulil 2022 tööde üleandmise – vastuvõtmise akti ja kaetud tööde akti, mida kostja ei ole allkirjastanud. Hageja edastas arve nr 9750 summas 5880 eurot kostjale 12. juunil 2022 (maksetähtajaga 20. juuni 2022), arve nr 9813 summas 3120 eurot 19. juunil 2022 (maksetähtajaga 27. juuni 2022) ja arve nr 9896 summas 960 eurot 5. juulil 2022 (maksetähtajaga 12. juuli 2022). Kostja jättis arved tasumata. Kostja ei ole hageja tehtud töödele esitanud pretensioone.
Hageja selgitab, et kostja taotles kohalikult omavalitsuselt toetust puurkaevu rajamiseks, kuid hiljem loobus kolmepoolse toetuslepingu allkirjastamisest ja toetuse saamisest. Hageja on töövõtulepingu alusel tööd teostanud ja hageja tasunõue on sissenõutav.
KOSTJA VASTUVÄITED 2. Kostja vaidleb hagile vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja esitas 23. märtsil 2021 xxxxxxxxxxx Hajaasutuse programmi alusel taotluse saada majja kanalisatsioon ja puurkaev. Kostja sai positiivse otsuse 9. juunil 2021. Kostja oli hageja hinnapakkumisega nõus. XXX soovis, et pooled sõlmiksid kolmepoolse lepingu, kuid kolmepoolset lepingut ei sõlmitud. Kostjale on arusaamatu, miks jäi kolmepoolne leping sõlmimata. Kostja väitel jättis hageja kolmepoolse lepingu allkirjastamata. Kostja loobus lepingust 2022. a oktoobris, kuna kostja väitel oli igas dokumendis erinev projekti maksumuse summa.
Kostja selgitas kohtuistungil, et ta loobus toetusest, kuivõrd keegi ei tegelenud tema toetuse saamise menetlusega ning samuti ei sõlmitud kolmepoolset toetuslepingut.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt RKTKo 28.11.2008, 3-2-1-80-08, p 17). Pelgalt arve koostamisest ja esitamisest ei teki tasu maksmise kohustust, seda ka juhul, kui arve saaja on selle kättesaamist kinnitanud (vt RKTKo 17.06.2015, 3-2-172-15, p 10; 07.11. 2005, 3-2-1-100-05, p-d 14–15).
Kohus tegi xxxxxxxxxxxxxxxxx toetuse saamise tingimuste osas päringu. xxxxxxxxxxxxxxxxx päringu vastuse (dtl 192) kohaselt ei ole toetuse saamise aluseks kolmepoolse kokkuleppe sõlmimine, kuid see, kas toetusleping sõlmitakse kahepoolne (vald ja toetuse saaja) või kolmepoolne (vald, toetuse saaja, töö tegija) on valla otsustada.
Riigihalduse ministri 22. veebruari 2018. a määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ (edaspidi hajaasustuse programm) § 12 järgi on kohalikul omavalitsusel õigus sõlmida kolmepoolne leping.
Kolmepoolse lepingu korral maksab vallavalitsus toetuse otse töö tegijale. xxxxxxxxxxxxxxxxx praktika kohaselt sõlmitakse kolmepoolsed lepingud, kui taotleja avaldab selleks soovi või on kahtlus, et taotletud toetus ei jõua töö tegijani. xxxxxxxxxxxxxxxxx on kinnitanud, et ta saatis 16. septembril 2022 kolmepoolse toetuslepingu (nr 14-15/135, toetus projekti „Väike- Koidula talu puurkaev“ elluviimiseks) allkirjastamiseks nii kostjale kui ka hagejale. Hageja tingimus kolmepoolse lepingu sõlmimiseks oli, et kostja tasub neile töövõtulepingu nr 270721.2 p-i 5.4.3. alusel 1200 eurot (sh käibemaks). Kuna kostja võlga ei tasunud, ei allkirjastanud hageja ka toetuslepingut.
Kostja vastas xxxxxxxxxxxxxxxxx 10. oktoobril 2022 (registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxx dokumendiregistris 11.10.2022 nr 5-5/28-5) „Tegelikult olen juba teavitanud ja ka vallaga rääkinud, et loobun sellest projektist /…/”. xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitusel jäi kolmepoolne leping sõlmimata, kuna kostja loobus toetusest ega täitnud talle hageja poolt seatud tingimusi võla tasumise osas. Kuivõrd kolmepoolset lepingut ei allkirjastatud, siis ei makstud toetust ka välja.
Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et asjaolu, et toetuse saamise menetlus jäi pooleli ja puurkavu rajamise toetust välja ei makstud, ei ole aluseks jätta töövõtulepingust tulenev tasunõue välja mõistmata. Praegusel juhul on sõlmitud töövõtuleping eraldiseisev leping tööde tegemiseks, st lepingu täitmine ei ole seatud sõltuvusse vallalt saadava toetuse saamisega. Kohtu hinnangul on kostja ise jätnud toetuse saamiseks vajalikud toimingud tegemata, mh on kostja ise vallale kirjutanud, et loobub projektist, samuti ei ole kostja tasunud hagejale osa töövõtulepingujärgsest summast, mille hageja seadis toetuslepingu sõlmimise tingimuseks. Toetuse saamine oli kostja enda huvides, st kostja pidi hoolitsema selle eest, et kõik vajalikud toimingud oleksid tehtud, mida kostja ei ole praegusel juhul teinud. Kostja väited, et tema tahtis toetuslepingule alla kirjutada ja temast sõltumata jäi toetuse saamise menetlus pooleli, ei ole põhjendatud ega kooskõlas esitatud tõenditega. Kostja on ise 10. oktoobril 2022 kirjutanud vallale, et loobub projektist. Kostja on ka ise kohtuistungil kinnitanud, et suure segaduse tõttu otsustas ta projektist loobuda.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
Hageja on toonud välja viivise arvestuse (dtl 50 jj), mille kohaselt on viivis põhivõlalt 9960 eurolt alates 6. juulist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 13. juunini 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 3243 eurot 31 senti. Kohus on kontrollinud viivisearvestuse õigsust viivisekalkulaatori alusel. Viivis alates 6. juulist 2022 kuni 13. juunini 2025 summas 3243 eurot 31 senti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis alates 14. juunist 2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 13. veebruarini 2026 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on 683 eurot 22 senti. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 3926 eurot 53 senti (3243,31 + 683,22). Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3926 eurot 53 senti ja edasiulatuv viivis põhivõlalt 9960 eurolt alates 14. veebruarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 12. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (910 eurot).
Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Vandeadvokaatide tunnihinna kohta ei ole ametlikku statistikat tehtud, mistõttu saab kohus lähtuda senises kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnihindadest. Riigikohus on pidanud vandeadvokaadi puhul põhjendatud tunnitasuks 295 eurot (ilma käibemaksuta; vt nt RKTKo 28.05.2024, 2-188743, p 16). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu kooskõlas kohtupraktikaga ning mõistliku suurusega.
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud täies ulatuses. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud õigusabi osutamisele kokku 17,25 tundi. Hinnates ja analüüsides õigustoimingutele kulunud aega, kohtule esitatud menetlusdokumentide arvu, sisu ja mahtu ning asja keerukust, sh seda, et asjas toimus üks kohtuistung ning menetlusosalised ei esitanud menetluses palju seisukohti ja menetlusdokumente, leiab kohus, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu kokku tehtud toimingutele on 11 tundi. Kohus vähendab hageja lepingulisel esindajal kulunud aega materjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele leides, et põhjendatud ajakulu on 5 tundi (tunnihinnaga 183 eurot). Samuti vähendab kohus kostja hagivastusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele kulunud aega leides, et põhjendatud ajakulu nimetatud toimingute eest on kokku 2 tundi (tunnihinnaga 186 eurot). Kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise ajakulu kokku 2 tundi on põhjendatud (tunnihinnaga 186 eurot). 1. detsembri 2025. a tõendite esitamise ja lõpliku seisukoha koostamisele võis hageja lepingulisel esindajal kuluda maksimaalselt 2 tundi (tunnihinnaga 186 eurot). Kokku on põhjendatud ajakulu 11 tundi, s.o 2031 eurot ((5 x 183) + (6 x 186)).
Hageja lepinguline esindaja on arvestanud Pärnust Tartusse sõitmise ajakulu töötundide sisse (s.o 4,34 tundi hinnaga 50 eurot tund, s.o 217 eurot), mis ei ole õige ja mis on samuti aluseks tasu suuruse vähendamisele. Kohus ei pea põhjendatuks sõitmise ajakulu Pärnust Tartusse ja tagasi tunnihinna alusel. Riigikohus on leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Riigikohus on selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud seisukohad (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 16). Sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj).
Hageja lepingulise esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist reguleerib justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel hageja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest. Kuna hageja lepinguline esindaja on taotlenud hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (XXX ) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab hageja hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest maksimaalselt 30 eurot.
Hageja lepingulise esindajal on kulunud sõidule Pärnu-Tartu-Pärnu 350 kilomeetri eest hinnaga 0,90 eurot kilomeeter kokku 315 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutab õigusteenust Pärnus asuva advokaadibüroo kaudu ja on osalenud ühel kohtuistungil Tartu kohtumajas. Lepingulise esindaja sõidukulu võib olla hüvitatavaks menetluskuluks, kui esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas (TsMS § 144 lg 1; vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17). Kui võtta aluseks analoogia korras eespool viidatud korra § 17 lg-s 2 sätestatud määra (0,3 eurot läbitud kilomeetri kohta), siis on hageja lepingulise esindaja transpordikulu 105 eurot (Pärnu-TartuPärnu, 350 km maksumusega 0,3 eurot/km = 105 eurot).
Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 3076 eurot (910 + 2031 + 30 + 105), käibemaksuga), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik