← Eesti

4-26-570/6

4-26-570 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2026, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-26-570 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus, millega jäeti Hindrek Sepi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi
  4. jaanuari 2026 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,26,000974 läbi vaatamata. menetlusalune isik Hindrek Sep (ik 36910125236; epost:XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta Harju Maakohtu
  5. veebruari 2026.a määrus väärteoasjas nr 4-26-570 muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Väärteoasjas nr 2302,26,000974 tegi Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse liiklusgrupp
  7. jaanuaril 2026 kiirmenetluse otsuse, millega karistati Hindrek Sepit liiklusseaduse (edaspidi LS) § 249 lg 1, § 248 lg 1, § 217¹ lg 1 ja LS § 261⁸ järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1 ja LS § 217¹ lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 1600 eurot.
  8. Hindrek Sep esitas
  9. veebruaril 2026 Harju Maakohtule kaebuse kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,26,
  10. Koos kaebusega esitas Hindrek Sep taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, sest oli esitanud tähtaegselt, s.o
  11. veebruaril 2026, kaebuse ekslikult Tallinna Halduskohtule. Maakohtu määrus
  12. Harju Maakohus jättis
  13. veebruari
  14. a määrusega Hindrek Sepi taotluse kaebetähtaja 1

(3)4-26-570 ennistamiseks rahuldamata ja väärteootsusele esitatud kaebuse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kuna väärteootsuse kaebekorras oli sõnaselgelt viidatud, et kaebus esitatakse Harju Maakohtule, oleks kaebaja pidanud olema tähelepanelik ja saatma kaebuse kaebetähtaja jooksul õigesse instantsi. Lisaks märkis maakohus, et Tallinna Halduskohus tegi määruse kaebuse tagastamiseks
  1. veebruaris 2026 ning samal kuupäeval tehti määrus kaebajale nähtavaks ja kättetoimetatavaks. Seega oli kaebajal võimalik e-toimiku kaudu määrusega tutvuda samal päeval ning koheselt likvideerida tehtud viga, esitada kaebus õigele kohtule. Kaebaja esitas kaebuse alles
  2. veebruaril 2026, jättes kaebuse tähtaja ennistamise taotluses esile toomata, mis takistas tal kaebust esitada koheselt pärast Tallinna Halduskohtu tagastamismääruse e-toimikusse ülespanemist. Seetõttu leidis maakohus, et Hindrek Sepi kaebuses esitatu ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna kaebus on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist ja kaebetähtaeg jääb ennistamata, jättis kohus Hindrek Sepi kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebus
  3. Harju Maakohtu
  4. veebruari
  5. a määrusele esitas Hindrek Sep määruskaebuse, milles palub selle tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ja asja saatmist maakohtule kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja leiab, et maakohus on jätnud tähtaja ennistamata liigselt formaalsetel põhjustel, arvestamata tema heauskset ja tähtaegset tegutsemist, menetlusliku eksimuse tegelikke põhjuseid ning kohtuliku kontrolli olulisust. Kaebuses selgitab selle esitaja millistel põhjustel tal kaebetähtaeg mööda läks. Nimelt ei jälgi ta seoses tööga kaugsõiduautojuhina igapäevaselt e-posti, menetlusdokumentide koostamiseks palub ta abi pereliikmetelt. Kohe kui ta sai aru, et esitas kaebuse valele kohtule, asus viga parandama ja esitas kaebuse õigele kohtule. Tema eesmärgiks ei olnud tähtaega eirata. KrMS § 172 lg 1 p 2 kohaselt võib menetlustähtaja ennistada muu mõjuva asjaolu tõttu, mida menetleja peab mõjuvaks. Käesoleval juhul esitas ta kaebus tähtaegselt (
  6. veebruaril 2026). Eksimus tulenes e-toimiku menetlusliigi valikust. Tegemist oli heauskse ja loogilise eksimusega. Täiendav viivitus oli objektiivselt tingitud tema töö iseloomust ning praktilistest takistustest dokumentide vormistamisel. Ta ei hoidunud menetlusest kõrvale ega jätnud teadlikult tähtaega kasutamata. Kaebeõiguse täielik välistamine menetlusliku eksimuse tõttu olukorras, kus kaebus esitati tähtaegselt, oleks ebaproportsionaalne ning riivaks tema põhiseaduslikku õigust kohtulikule kaitsele (PS § 15). Menetluslik eksimus e-toimiku keskkonnas ei tohiks kaasa tuua sisulise kohtuliku kontrolli täielikku välistamist olukorras, kus trahvisumma on suur ning vaidluse asjaolud vajavad sisulist hindamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigesti kaebetähtaja ennistamata ja Hindrek Sepi kaebuse läbi vaatamata.
  8. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 saab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist ja selleks on mõjuv põhjus. Maakohus tuvastas, et Hindrek Sepi kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust ei esinenud.
  9. Keskne küsimus on selles, kas valele kohtule kaebuse tähtaegne esitamine ja seejärel õigelt kohtult kaebetähtaja ennistamise taotlemine põhjusel, et algselt oli kaebus esitatud valele kohtule, on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. 2
(3)4-26-570
  1. Sellele tuleb ringkonnakohtul vastata eitavalt. Möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Sellist takistust Hindrek Sepil ei esinenud, sest kaebetähtaja jooksul ta kaebuse PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse liiklusgrupp
  2. jaanuaril 2026 kiirmenetluse otsusele esitas, kuid seda valele kohtule. Seega puudus tegelikkuses objektiivne takistus kaebuse esitamiseks õigele kohtule.
  3. Kaebaja põhjendus, et tegemist oli menetlusliku eksimusega, ei ole selline, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 mõttes. Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse liiklusgruppi
  4. jaanuari 2026 kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2302,26,000974 nähtub konkreetselt ja selgelt, et kaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuses märgitud kaebekord ei ole kaheselt mõistetav ega eksitav. Kohtupraktikast tulenevalt võib kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks olla menetleja eksitav kaebekord, kuid käsiloleval juhul see nii ei ole. Hindrek Sepi selgitused kaebuse esitamisega valele kohtule seoses eksimusega menetlusliigi valimisel, võivad olla küll inimlikult mõistetavad, kuid hoolsal kaebekorraga tutvumisel, oleks tal olnud võimalik esitada kaebus õigele kohtule, st maakohtule. Riigikohus on käsitlenud milliseid takistusi saab käsitleda mõjuva põhjusena (vt RKKKm 3-1-155-10 p 14). Maakohus on seega õigesti asunud seisukohale, et kaebuses esitatu ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Ka ei ole maakohus jätnud tähtaja ennistamata liigselt formaalsetel põhjustel.
  5. Kaebaja etteheited ebaproportsionaalsuse kohta jäävad tagajärjetuks. Kaebetähtaja ennistamine ei sõltu kaebuse perspektiivikusest ega sellest, et kaebuse esitaja jääb ilma kohtulikust kontrollist kohtuvälise menetleja otsuse üle, seda olukorras, kus ta on olnud hooletu ja ei ole järginud kaebekorda. Seadus näeb ette kaebekorra, mille jooksul saab menetlusalune isik kaebust esitada ning menetleja on märkinud millisele kohtule tuleb kaebus esitada. Hoolikal kaebekorraga tutvumisel oleks Hindrek Sep saanud esitada kaebuse õigele kohtule.
  6. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu etteheitega selles, et Hindrek Sep oleks saanud koheselt kui sai tutvuda e-toimiku vahendusel Tallinna Halduskohtu
  7. veebruari 2026 kaebuse tagastamise määrusega, likvideerida tehtud vea, kuid ta esitas kaebuse koos ennistamistaotlusega alles
  8. veebruaril
  9. KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Hindrek Sep esitas ennistamise taotluse seadusest tuleneva tähtaja jooksul. Seega on selline maakohtu etteheide ainetu. Märgitu ei muuda aga seda, et mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks taotlusest ei tulene ning ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist.
  10. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuna maakohus kaebetähtaega ei ennistanud, jättis maakohus Hindrek Sepi kaebuse kaebetähtaja möödalaskmise tõttu põhjendatult läbi vaatamata.
  11. Eelnevast tulenevalt ning VTMS § 147 lg 1 p-st 1, § 194 lg-st 3 ja § 196 lg-st 2 juhindudes jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  12. veebruari 2026 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.