KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2026. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-26-444 Kohtunik Markus Kärner Vaidlustatud kohtulahend Harju

) § 192 lg-st 1¹ ja

§ 193

lg-st 1 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Vajadusel saab menetlusalune isik taotleda Riigikohtult advokaadi määramist riigi õigusabi korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas
2. novembril 2025 väärteoprotokolli Irina Skocheliaki suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt ületas I. Skocheliak samal päeval mootorsõidukiga kiirust, sooritades selliselt liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli märgitu kohaselt pidi kohtuväline menetleja tegema I. Skocheliaki liiklusrikkumise kohta kirjalikus menetluses lahendi, mis on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
3. detsembrist
4. I. Skocheliak allkirjastas väärteoprotokolli ja märkis vastavasse lahtrisse, et soovib kohtuvälise menetleja lahendit enda e-posti aadressile.
5. PPA tegi väärteootsuse
6. detsembril 2025, millega võttis I. Skocheliakilt LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõigus 4 kuuks. 4-26-444
7. I. Skocheliak esitas maakohtule
8. veebruaril 2026 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kohtuvälise menetleja väärteootsuse tühistamiseks ning palus määrata kohtul rahatrahv või alternatiivselt võtta juhtimisõigus üheks kuuks. Maakohtu määrus
9. Harju Maakohus jättis
10. veebruari
11. a määrusega I. Skocheliaki taotluse kaebetähtaja ennistamiseks väärteomenetluse seadustiku (

) § 38 lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamata ning kaebuse

§ 118lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Maakohus leidis, et I. Skocheliak esitas kaebuse pärast

§ 114lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.

Maakohtu määruse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

1. Väärteoprotokolli märgitu kohaselt oli väärteootsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav
2. detsembrist
3. Väärteoprotokolli koopia on I. Skocheliak saanud allkirja vastu kätte
4. novembril
5. Samuti on tutvustatud I. Skocheliakile tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses, mille ta on allkirjastanud. Nii oli I. Skocheliak teadlik väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsus koostati väärteoprotokollis märgitud kuupäevast varem (
6. detsembri asemel
7. detsembril 2025), ei riivanud menetlusaluse isiku õigusi. 15-päevane kaebetähtaeg algas kuupäevast, mil otsus pidi olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. I. Skocheliak on väärteoprotokollis allkirjaga kinnitanud, et soovib kohtuvälise menetleja otsust oma e-posti aadressile. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt edastati kohtuvälise menetleja otsus kaebaja e-posti aadressile
8. detsembril
9. Selle e-posti aadressi on kaebuse esitaja märkinud enda e-posti aadressiks ka kohtule edastatud kaebuses. I. Skocheliak esitas kaebuse
10. veebruaril 2026, s.o 1 kuu ja 10 päeva pärast kaebetähtaega. Kaebaja palub kaebetähtaeg ennistada, kuna ta viibis Ukrainas
11. novembrist kuni
12. detsembrini
13. Maakohus leidis, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse kaebetähtaeg mõjuval põhjusel. Möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKK 29.11.2010 3-1-1-90-10, p 9.2). Kaebuse esitajale edastati kohtuvälise menetleja otsus

1. detsembril 2025.a tema poolt avaldatud e-posti aadressile ning saaja vastuvõttev meiliserver on vastanud, et e-mail on vastu võetud. Isegi, kui kaebuse esitajal polnud välisriigis ligipääsu e-postile, jääb mõistmatuks, miks kaebaja sai otsuse kätte alles
2. jaanuaril 2026, kuigi väärteoprotokolli kohaselt oli ta teadlik, et otsus on kättesaadav
3. detsembrist
4. Määruskaebus
6. veebruaril 2026 esitas I. Skocheliak maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb kohtumääruse tühistamist, kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ning väärteootsusele esitatud kaebuse läbivaatamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
7. Väärteootsusest sai I. Skocheliak teadlikuks
8. jaanuaril 2026 kohtuvälise menetleja käest. Uurija vaatas andmeid arvutist ja ütles, et väärteootsust ei olnud I. Skocheliakile saadetud. See tähendab, et otsus polnud I. Skocheliakile kätte toimetatud. I. Skocheliak kinnitab, et väärteootsust ei saadetud talle e-postile. I. Skocheliakile ei selgitatud, et ta peab tulema
9. detsembril 2025 kohtuvälise menetleja juurde otsuse kättesaamiseks või tutvuma sellega e-toimikus. Kaebuse juurde on I. Skocheliak lisanud e-posti väljatrüki, tõendamaks, et talle ei saadetud väärteootsust. Lisaks selgitab I. Skocheliak, et talle oli väärteoasjas nr 2301,26,000016 heidetud algselt ette
10. 2

§ 194lg 3 ja § 147 lg 1 p 1 alusel muutmata ning I.

Skocheliaki määruskaebus rahuldamata.

1. Määruskaebuse põhiväide on, et I. Skocheliak sai kohtuvälise menetleja väärteootsusest teadlikuks
2. jaanuaril 2026, kui kohtuväline menetleja kinnitas talle eksimust väärteootsuse e-postiga saatmisel. I. Skocheliak märgib kaebuses, et enne seda kuupäeva ei olnud väärteootsus talle kätte toimetatud. Maakohtule esitatud kaebuses väitis I. Skocheliak aga, et ta sai väärteootsuse kätte
3. jaanuaril
4. Ringkonakohus märgib, et nähtuvalt väärteootsusest tegi kohtuväline menetleja I. Skocheliaki suhtes otsuse üldmenetluses. Sel juhul sätestab kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise korra

§ 114lg 4.

Viidatud menetlusnormi kohaselt algab 15-päevane kaebuse esitamise tähtaeg mitte kohtuvälise menetleja väärteootsuse kättetoimetamisest, vaid alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg 5 aga ütleb sõnaselgelt, et ehkki menetlusalise isiku nõusolekul võib otsuse koopia talle elektroonselt edastada, ei muuda menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule

§-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Ka kohtupraktika kohaselt on

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt RKKK 29.11.2010 3-1-1-90-10, p 9.1; RKKK 25.10.2013 3-1-1-84-13, p 8.1).

1. Maakohus tuvastas asjakohaselt, et I. Skocheliak oli allkirjastanud
2. novembri 2025 väärteoprotokolli ja nõnda oli ta selles märgitu põhjal teadlik ajast, millal kohtuvälise menetleja otsus oli talle kättesaadav. Väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
3. detsembrist
4. Nagu eespool selgitatud, ei muuda asjaolu, et I. Skocheliak märkis väärteoprotokolli, et soovib väärteootsust oma e-postile,

§ 114lg-s 4 sätestatud edasikaebetähtaega.

Veelgi enam, ka väärteoprotokollis rõhutati paksus kirjas, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata, samuti selgitati väärteoprotokollis, et lahendi saatmine e-posti aadressile ei mõjuta edasikaebetähtaegu. Seega järeldas maakohus õigesti, et väärteootsus oli I. Skocheliakile

1. detsembrist 2025 kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ja ta oli sellest teadlik. Lahendi saatmine (või mittesaatmine) elektroonselt kaebetähtaega ei mõjuta. Puudub vaidlus, et I. Skocheliak esitas kaebuse kohtuvälise menetleja väärteootsusele alles
2. veebruaril
3. Nii esitas I. Skocheliak kaebuse selgelt hilinenult.
4. Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib kohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist ja kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus. Kaebetähtaja ennistamise taotluses tugines I. Skocheliak argumendile, et ta oli perioodil

1. november 2025 kuni
2. detsember 2025 Ukrainas, kus tal puudus ligipääs e-postile. Ringkonnakohus märgib, et kokkuvõtlikult ei oma asjas tähtsust väited, et I. Skocheliak ei saanud kasutada e-posti või kohtuväline menetleja eksis talle otsuse e-postiga saatmisel või I. Skocheliak oli kuni
3. detsembrini 2025 Ukrainas. Nagu märgitud, algas kaebetähtaeg
4. detsembrist 2025 ning seda ei mõjuta see, kas ja millal sai I. Skocheliak lahendist e-posti teel teada. I. Skocheliak 3

§ 118lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

12. Määruskaebuses viitab I. Skocheliak ka tema suhtes algatatud uuele väärteomenetlusele, milles teda karistati juhtimisõiguseta juhtimise eest. I. Skocheliak väidab, et ta ei olnud juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik. Ringkonnakohus selgitab, et kõik vastuväited (mh selles, et I. Skocheliak ei olnud juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik) saab esitada kõnesoleva uue väärteomenetluse raames. Praeguses menetluses lahendatakse üksnes kaebetähtaja ennistamise küsimust seoses teise väärteoasjaga. (allkirjastatud digitaalselt) 4