VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-25-17951 Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi 18.02.2026, Narva Heleen Jääger Z.V hagi S.J-i vastu elatise suu

) § 101 alusel arvutatud miinimumsummani muutuva suurusena.

1. Mõista S.J-ilt (isikukood XXX) Z.V (isikukood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis 1284,83 eurot ajavahemiku 24.10.2025–18.02.2026 eest, sh
2. a veebruarikuu eest tasumisele kuuluv elatis.
3. Mõista S.J-ilt (isikukood XXX) Z.V (isikukood XXX) kasuks alates 01.03.2026 kuni Z.V täisealiseks saamiseni (17.07.2031) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5. Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda Z.V seadusliku esindaja V.F (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal V.F pangakonto nr xxx) selgitusega „Z.V elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole 2-25-17951 hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „Z.V elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja selgitused Hageja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED
8. Z.V (hageja) esitas 24.10.2025 Viru Maakohtule hagi S.J-i (kostja) vastu igakuise elatise suurendamiseks perekonnaseaduse (

) §-s 101 sätestatud miinimumsummani muutuva suurusena alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni (17.07.2031). Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja V.F alaealine laps. Kostjalt on hageja kasuks Viru Maakohtu 21.05.

1. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-6779 välja mõistetud igakuine elatis 250 eurot, kuid mitte vähem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumsummas elatise arvutamise alused on muutunud ning hageja ei nõustu välja mõistetud elatisega, sest elukallidus on tõusnud.
2. Kostja hagile ei vastanud.
3. Kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg 1 tagaseljaotsusega.
4. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 31.10.
5. Kostjal tuli hagile vastata hiljemalt 01.12.2025, kuid kostja ei ole vastust seniajani esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Hagis esitatud asjaolud on piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
6. Hageja nõuab kostjalt elatise suurendamist

§ 101

alusel arvutatud miinimumsummani muutuva suurusena alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja nõude aluseks on TsMS § 459 lg 1 ja

§ 2172lg 2.

Nende sätete järgi saab jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud minimaalset elatist muuta, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, kui laps ei nõustu

§ 2172lg-s 1 nimetatud elatise miinimumsummaga. 2

§ 2172 lg 1 järgi on selline elatis 292 eurot kuus.

Hagiavaldusest nähtuvalt hageja ei nõustu selle summaga. Hageja saab ta tugineda õigusliku olukorra muutumisele. 7. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Eelduslikult kulub lapse ülalpidamiseks kahekordne

§ 101

alusel arvutatud miinimumsumma ning vanemad annavad lapsele ülalpidamist võrdselt. Vastavalt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Eeldada võib, et vanemad on võimelised lapsele miinimumsumma ulatuses ülalpidamist andma (vt

§ 101lg 1, § 105 lg 3, § 116; RKTKo 08.01.2014, 3-2-1165-13, p-d 15–16).

8.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (

§ 101lg 5).

Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (

§ 101lg 7).

9. Hagi esitamise ajal oli

§ 101

lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 01.04.

1. Hageja saab lapsetoetust 80 eurot. Lasterikka pere toetust perele ei maksta. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et ta annab hagejale vahetut ülalpidamist, sest hageja viibib tema juures. Seega puudub põhjus vähendada elatist kostjaga koos veedetud aja võrra. Hageja on pere ainus laps.
2. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta esitanud, sh toonud vastavalt

§ 102

lg-le 2 välja mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama. Seetõttu loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited hageja ülalpidamise ulatuse kohta omaks võtnud ning kostja kanda jääb miinimumsummale vastav elatis. 11.

§ 101lg 1 alusel arvutatud elatis alates 24.10.2025 kuni otsuse tegemiseni, sh 2026.

a veebruarikuu elatis, ning edasiulatuv elatis on seega järgmine: o ajavahemikul

1. a oktoober kuni
2. a veebruar on igakuine elatis 301,74 eurot. Sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 24.10.2025–18.02.2025 eest, sh
3. a veebruarikuu elatis, on kokku 1284,83 eurot (301,74 x 4 + 301,74 : 31 x 8 = 1284,83). 3