TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistata

§ 200

lg 2 p 7 järgi advokaat Endel Tomson F.R (isikukood XXX; elukoht XXX, XXX; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 200

lg 2 p 7 järgi advokaat Endel Tomson RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada P.O süüdi karistusseadustiku (

) § 200 lg 2 p 7 järgi. P.O vabastada karistusest ja kohaldada tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

alusel sätestatule 1 (üheks) aastaks; määrata P.O-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks XXX, ;

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et P.O jätkama õpinguid, et omandada põhiharidus; tühistada P.O-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada F.R süüdi karistusseadustiku (

) § 200 lg 2 p 7 järgi. F.R vabastada karistusest ja kohaldada tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutuvahendit – käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

sätestatule 1 (üheks) aastaks; määrata F.Rale käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks XXX, ;

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et F.R peab jätkama õpinguid, et omandada põhiharidus; tühistada F.Rale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole. 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 P.O-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi õigusabi tasu 3215.25 ( kolm tuhat kakssada viisteist kr ja 25

1. s)krooni riigi kasuks; 2.2.2 F.Ralt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi õigusabi tasu 2967.45 ( kaks tuhat üheksasada kuuskümmend seitse kr ja 45
2. s)krooni riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Endel Tomsonile 1672.70 ( üks tuhat kuussada seitsekümmend kaks kr ja 70
3. s)krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „P.O, 1-07-12781, kriminaalmenetluse kulud”, „F.R, 1-07-12781, kriminaalmenetluse kulud“; 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) P.O-le mõistetavaks karistuseks

§ 200lg 2 p 7 järgi mõista süüdi, kuid vabastada karistusest.

Mõjutusvahendina kohaldada tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatut – käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

sätestatule 1 (üheks) aastaks.

§ 75

lg 1 kohaselt on P.O kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et P.O põhiharidus.

2 jätkama õpinguid, et omandada 2) F.Rale mõistetavaks karistuseks

§ 200lg 2 p 7 järgi mõista süüdi, kuid vabastada karistusest.

Mõjutusvahendina kohaldada tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatut – käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

sätestatule 1 (üheks) aastaks.

§ 75

lg 1 kohaselt on F.R kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et F.R peab jätkama õpinguid, et omandada põhiharidus.

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
2. P.O-le ja F.Rale esitatud süüdistused P.O on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos 17-ne aastase F.Raga ja süüvõimetu 13-ne aastase P.O-ga
3. juulil
4. a kella 16.30 paiku XXX võttis vägivalda kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil J.Vilt ära kõrvaklapid “Sony“ väärtusega 350 krooni. P.O tegu on talle kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7 järgi grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga. F.Ra on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos 15-ne aastase P.O-ga ja süüvõimetu 13-ne aastase P.O-ga

1. juulil
2. a kella 16.30 paiku XXX võttis vägivalda kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil J.Vilt ära kõrvaklapid “Sony“ väärtusega 350 krooni. F.Ra tegu on talle kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7 järgi grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning P.O tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 200

lg 2 p 7 järgi; F.R tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 200lg 2 p 7 järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 200

lg 2 p 7 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid P.O karistamise kokkuleppemenetluses. P.O karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 200

lg 2 p 7 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid F.Ra karistamise kokkuleppemenetluses. F.Ra karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 9000 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna kokku 2378.90 krooni. Süüdistatava P.O kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 836.35 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna kokku 2131.10 krooni. 4 Süüdistatava F.Ra kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 836.35 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) P.O-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2224.05 (1387.70 + 836.35 ) krooni riigi kasuks; 2) F.Ralt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2224.05 (1387.70 + 836.35) krooni riigi kasuks. Kohus tuvastas asjaolud, et kõikide menetluskulude kandmine on süüdistatavale üle jõu käivaks kohustuseks. Kohus leiab, et kuna mõlemad süüdistatavad on alaealised ning neil puudub iseseisev sissetulek ja ka mõlemaid süüdistatavaid kasvatab ema üksi, siis on põhjendatud jätta sundraha süüdistatavatelt välja mõistmata. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 5