Obsah (4)

§ 121§ 4§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2026, Tartu Kohtuasja number 3-26-348 Kohtuasi X-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule hagiavaldusena pealkirjastatud kaebuse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitist. Kaebaja märgib, et ta tegi
3. jaanuaril 2025 kaebuse prokuröri tegevuse peale, sest viimane valetas ning on tegelenud fabritseerimisega. Kaebaja viitab talle esitatud süüdistustele, millega ta ei nõustu ning märgib, et talle ette heidetud alaealiste ahvatlemist ei ole toimunud. Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kohus leiab, et X-i kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 3-26-348 Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebuses kirjeldatu seotud kriminaalasjaga nr 1-24-1715 ning kohus mõistab, et kaebaja soovib prokuröri tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus märgib, et kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. SKHS § 14 lg 2 sätestab, et taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel esitab isik kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Pärast kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses (SKHS § 17). Seega on seadusandja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi. Kriminaalasja nr 1-24-1715 menetlus on praeguseks lõppenud ning
2. jaanuaril 2026 jõustus kaebajat süüdimõistev kohtuotsus. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-1715 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1, § 11 lg-st 2 ja § 21 lg-st 4 esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile,.
3. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega seonduv nõustamine) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuurile kahjunõude esitamise, saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus käesolevas kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2