← Eesti

2-25-22353/3

Obsah (6)§ 661§ 428§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-25-22353 Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2026, Pärnu Tsiviilasi Swedbank AS hagi XX vastu alusetu

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu viie päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagiavaldus XX-i (XX) vastu põhivõla 244,19 eurot ja viivise väljamõistmiseks põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (nii hagi esitamise ajal, kui praegu kehtiv viivise määr on 10,15% aastas) alates hagi
  2. detsembril 2025 esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt
  3. septembril 2025 ekslikult kostja kontole kantud 244,19 euro kui alusetult saadu tagastamist ning nõude täitmisega viivitamise eest viivist. Hageja palub jätta menetluskulu riigilõiv 100 eurot - kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivis hageja menetluskuludelt. Hagiavalduse asjaolude kohaselt Swedbank AS-i, kostja XX-i ja kaaslaenusaaja vahel on sõlmitud laenuleping x, mille tagatiseks on hüpoteek kinnistule asukohaga XXX. Laenusaajatel on kohustus kindlustada laenulepingu tagatisega koormatud ese. Laenusaajad ei esitanud hagejale tähtajaks kehtivat kindlustuspoliisi, hageja sõlmis ise kindlustuslepingu perioodiks 22.08.2025 - 21.08.2026 (poliis x) ning debiteeris kindlustuslepinguga seotud kulud kaaslaenusaaja arvelduskontolt. Kaaslaenusaaja sõlmis 17.09.2025 kindlustuslepingu, hageja katkestas enda poolt sõlmitud poliisi d. Hagejal oli kohustus kaaslaenusaaja kontolt debiteeritud kindlustuslepinguga seotud kulud osaliselt kaaslaenusaajale tagastada, hageja ekslikult kandis tagastuse 244,19 eurot 29.09.2025 kostja arvelduskontole. Hageja palvetele vaatamata kostja summat ei tagastanud.
  4. Kohus võttis hagi menetlusse ja määrast kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja esitas
  5. veebruaril 2026 tähtaegselt hagile vastuse, milles nõustus põhivõlaga, kuid vaidles vastu viivise ja menetluskulude nõudele. Kostja leidis, et ei ole andnud alust kohtusse pöördumiseks ning avaldas valmisolekut lahendada asi kompromissiga.
  7. märtsil 2026 saabus kohtule hageja lepingulise esindaja MM ja kostja XX-i poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale makstava summa ja hüvitatavate menetluskulude suuruse, võlgnevuse tasumise tähtaja ning kokkuleppe rikkumise puhuks hageja õiguse nõuda viivist, pöörduda kokkulepet kinnitava kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole ning pöörata nõude kostja varale. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad menetluse asjas lõpetada kompromissi kinnitamisega.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kohtumääruse resolutsioonis üksnes kompromissi sisulised tingimused. Kohtulikku kinnitamist ei vaja kompromisslepingu asjaolude kirjeldusega punktid 1.
  2. ja 1.
  3. ega poolte menetluslikud taotlused ja kinnitused (kompromisslepingu punkt 2 ja selle alapunktid).
  4. Kompromissi selguse ja täidetavuse huvides kohus täiendab kompromisslepingu teksti punktis 1.5 2

(3)Tsiviilasi nr 2-25-22353 (määruse resolutsioonis punkt 1.3.) viitega konkreetsele viivise määrale. Hageja nõude esemeks on lepinguväliselt saadu tagasinõudmine VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel, hagiavalduses hageja nõudis põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, nn seadusjärgses määras. Pooled ei ole sellest erinevas viivisemääras kokku leppinud, seega Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. 8. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

9. Riigilõivu tagastamine. Hageja palub vastavalt

§ 150

lõike 2 punktile 1 ja lõikele 3 tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus hageja selles asjas hagi esitamise eest 18. detsembril 2025 riigilõivu 100 eurot. Hageja taotlusel ja

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohus tagastab hageja näidatud pangakontole sellest poole, s.o 50 eurot. 10. Edasikaebe tähtaeg.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja jooksul - viie päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.