← Eesti

2-25-15212/30

Obsah (13)§ 27§ 1§ 28§ 22§ 31§ 86§ 89§ 153§ 33§ 41§ 150§ 23§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Lember Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-2080 Tsiviilasi Korteriühistu K.Kärberi 18 avaldus OÜ CEC pankroti välja

§ 27

lg 3); võlgnik ei ole põhistanud mis oli mõjuv põhjus avalduste hilisemaks esitamiseks. 20. Teiseks on taotlused ka sisuliselt põhjendamatud. Kohus selgitas 11.02.2026 võlgnikule, et vaidlusalused KÜ K.Kärberi tn 18 ja K. K. nõuded jäetakse kõrvale ning tal tuleb 4

(8)põhjendada ja tõendada, kuidas suudab võlgnik tasuda ülejäänud ligikaudu 67 000 euro ulatuses kohustusi, arvestades, et tema vara suuruseks on 15 000 – 16 000 eurot. Kohtunike Mölderi ja Liivi võimalikud vastused või K. Velleste võimalikud seisukohad ei ole selleks vajalikud ega asjakohased. Vastavalt kohtu juhistele ja selgitustele tuli võlgnikul hiljemalt 18.02.2026 esile tuua ja tõendada väidetavad klientidega sõlmitud lepingud, tõendada enda tuleviku rahavoogusid ja selgitada, kuidas ta suudab oma ettevõtte kohustused täita ning likviidsuse taastada. Kõike seda sai ja pidi võlgnik tegema ilma täiendavate isikute vande all ülekuulamiste jm tõendite kogumiseta. Vaatamata kohtu juhistele ei ole võlgnik endiselt esile toonud mitte ühtegi konkreetset ja tõendatavat sammu, mis kinnitab CEC OÜ võimekust oma kohustused täita ning likviidsuse taastada. Pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole lahata väidetavalt teistes kohtumenetlustes võlgniku huvide kahjustamist. Püsiv maksejõuetus on

§ 1

lg-te 2-3 järgi majanduslik hinnang, mille ümberlükkamiseks anti võlgnikule võimalus. Võlgnik seda võimalust ei kasutanud ning 23.02.2026 taotlused on kohtu hinnangul suunatud menetluse venitamisele ning pankroti kuulutamise edasilükkamisele. 21. Kohus leiab, et CEC OÜ on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada ettevõtte pankrot. 22.

eristab juriidilise isiku puhul kahte tüüpi maksejõuetust: likviidsusmaksejõuetus (

§ 1

lg 2) ning bilansiline maksejõuetus (

§ 1lg 3).

Pankroti väljakuulutamise aluseks on vähemalt ühte tüüpi püsiva maksejõuetuse tuvastamine. Likviidsusmaksejõuetus ja bilansiline maksejõuetus ei ole pankroti väljakuulutamise kumulatiivsed eeldused.

  1. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihaldur E. Ahase erapooletuses ja professionaalsuses. Võlgnik ei ole 23.02.2026 esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, mis kinnitaks E. Ahase kallutatust või tema seoseis A. A.uga. Ajutise pankrotihalduri ülesandeks ja loomulikuks töö osaks ongi CEC OÜ vara olemasolu ja asukoha väljaselgitamine, suhtlemine erinevate isikute ja väidetavate võlgnike või võlausaldajatega, et anda kohtule võimalikult täpne pilt majanduslikust olukorrast. Kohtule jääb arusaamatuks võlgniku viide, et ajutine haldur on töötanud tasuta (st võlgniku kahtluste järgi kellegi teise makstava tasu eest). Ajutine pankrotihaldur on esitanud koos aruandega ja 11.02.2026 täienduses taotluse talle tasu määramiseks ning see katabki kõiki tema tööülesandeid.
  2. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõetu vastavalt

§ 1

lg-tele 2-3 isegi siis, kui võtta arvesse erinevaid menetluses esitatud vastuväiteid. Ettevõte on nii bilansiliselt kui ka likviidselt maksejõuetu. 25. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt on võlgniku varade (kaks sõidukit ja korteriomand) väärtuseks 10 004,83 eurot. Lähtudes võlgniku vastuväidetest ja eeldades, et sõidukid ja haagised on siiski võlgnikul faktiliselt siiski olemas ning realiseeritavad, oleks vara väärtuseks 15 000 – 16 000 eurot, mida kinnitas võlgniku seaduslik esindaja istungil. Samas on kohustuste maht hinnatav 186 411,50 eurole (dtl 113-121). Kuna võlgnik vaidleb vastu avaldaja ja K. K. nõuetele (vastavalt 7 806,56 ja 118 099,75 eurot), oli ajutise halduri aruande koostamise seisuga bilansiliselt veel 60 505,19 euro väärtuses täitmata kohustusi. Kuna 06.01.2026 ja 02.03.2026 võrdluses on maksuvõlgnevus kasvanud 25 462,11 eurolt 36 556,81 euroni (02.03.2026 võlapäring toimikus), on käesoleva määruse tegemise hetkega varade ja kohustuste bilanss ligikaudu 65 000 - 70 000 euro võrra negatiivne. 5

(8)
  1. Võlgnik ei ole esile toonud andmeid ja tõendeid, mis eeltoodu ümber lükkaks. Võlgnik ei ole tõendanud, millised täpsed nõuded on tal DS Smith Packaging AS, SG Grupp OÜ, A. S., Estic OÜ (pankrotis), AS Fector ja K. K. vastu. DS Smith Packaging AS, SG Grupp OÜ ja AS Fector on nõudeid eitanud (dtl 285-286, 83). K. K.ga on pooleli kohtumenetlus (dtl 84), OÜ Estic (pankrotis) on pankrotis ning eeldatavasti võimetu oma kohustusi täitma. Võlgnik ei ole selgitanud, kuidas ja millal peaks eeltoodud isikutelt laekuma talle objektiivselt usutavalt piisavalt rahalisi vahendeid, et tema vara kataks tema kohustusi. Vaatamata 11.02.2026 määratud tähtajale ei ole võlgnik suutnud kohtule veenvalt põhjendada ja tõendada, kuidas on tema selline majanduslik olukord ajutine. Ühtegi konkreetset ja tõendatud kava likviidsuse taastamiseks esile toodud ei ole.
  2. CEC OÜ on seega bilansiliselt maksejõuetu (

§ 1lg 3).

  1. Pelgalt maksuhalduri nõudest, mis oli 02.03.2026 seisuga 36 556,81 eurot ja vanima tasumata nõude tähtpäev on 10.12.2024, nähtub, et CEC OÜ-l on sissenõutavaks muutunud nõuded, mida ta ei suuda pika aja vältel rahuldada. Võlgnikul on alates
  2. aastast pooleli rida täitemenetlusi, milles ei ole suudetud nõudeid täita (dtl 159-164). Teisisõnu, ettevõte on ka nn likviidsusmaksejõuetu (

§ 1lg 2).

  1. Kuigi võlgnik väidab, et maksuhalduriga on kokku lepitud maksegraafik, ei nähtu seda maksuvõlgade päringu vastustest (dtl 143 ja 02.03.2026 tõend). Maksuhalduri andmetel ei ole maksuvõlgnevus üheski osas ajatatud või maksegraafikus. Sarnaselt eelnevale ei ole võlgnik selgitanud, kuidas on see juba
  2. aasta lõpust väldanud olukord ajutine. Isegi, kui möönda võlgnikul mingite nõudeõiguste olemasolu, ei ole neid võimalik realiseerida likviidseks peetava 20 päeva jooksul.2 Võlgniku seaduslik esindaja kinnitas 11.02.2026 istungil, et ei saaks isegi paari kuuga likviidsust taastada (dtl 290; alates 00:17:26). Võlgnik ei ole seega likviidne ning see olukord ei ole ajutine. Eeltoodu alusel kuulutab kohus välja CEC OÜ pankroti. Nii

§ 1lg 2 kui ka § 1 lg 3 eeldused on täidetud.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 30. Hetkel tuvastatu alusel ei ole kohtul alust tõsikindlalt veenduda, kas maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu (

§ 28lg 2).

Maksejõuetuse põhjuseks tuleb hetke andmete järgi niisiis pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

31. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ene Ahase. Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda Ene Ahase sobivuses pankrotihalduriks. 32.

§ 31

lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. 33. Vastavalt

§ 86

lg-le 1 kohustab kohus CEC OÜ seaduslikku esindajat andma võlgniku vande enne esimest võlausaldajate koosolekut. Vande andmisest keelduvat ja koostööd mittetegevat juhatuse liiget võib kohus trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti (

§ 89-90).

34. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3). 2 Vt nt kohtuasi nr 2-23-6206, p 16. 6

(8)35. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (

§ 41

). 36.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

  1. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 07.01.2026 ja 11.02.2026 taotluste järgi kokku 5 563,20 eurot (4 560 eurot, millele lisandub käibemaks 1 003,20 eurot). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 26,5 tundi tunnitasuga 140 eurot: sh teabenõuete esitamine asjaomastele isikutele vara koosseisu ja tagasivõitmise/tagasinõudmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste selgitamine ja vastuste, raamatupidamise andmete/saldode kontroll, vastuste analüüs, emaksuameti andmetega tutvumine – 5,5 tundi; suhtlus võlgniku juhatuse liikmega, võlausaldajatega (asjaolude, vara koosseisu ja väärtuse täpsustamine, teabenõuete sisu ja kohustuste täpsustamine) – kokku 4,25 tundi; võlgniku varade ja kohustuste koondarvestuse koostamine – kokku 4 tundi; ajutise halduri aruande koostamine ja lisadega komplekteerimine, kohtule esitamine – 7,5 tundi; võlgniku poolt nimetatud asukohas Tapal vara asukoha kontrollimine – 1,5 tundi, läbi täiendavate teabenõuete vara koosseisus olevate nõudeõiguste kontroll ja väärtuse selgitamine, raamatupidamise dokumentide asukoha ja raamatupidamise viisi selgitamine ning aruande täiendus – 1,75 tundi. Kohtuistungil osalemine, arvestuslikult 2 tundi.
  2. Ajutise halduri töökohustuste mahtu mõjutas oluliselt asjaolu, et võlgniku juhatuse liige ei täitnud nõuetekohaselt teabeandmise ja pankrotimenetlusest osavõtukohustust, raamatupidamise andmed ei vastanud tegelikkusele, mistõttu oli haldur sunnitud teostama raamatupidamise saldode kontrolli ning enam aega kulutama elementaarse teabe saamiseks võlgniku varade ja kohustuste koosseisu kohta.
  3. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulud enamikus põhjendatud. Kohus vähendab üksnes ajakulu 11.02.2026 7

(8)istungil osalemise eest. Tasuarvestuses märkis haldur ajakuluks ennatlikult 2 tundi; tegelikult vältas istung 33 minutit. Koos istungiks ettevalmistumise ajakuluga peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tund. Seega on põhjendatud koguajakulu 25,5 tundi ja kogutasu 3 570 (140 x 25,5) eurot, koos käibemaksuga 4 426,80 eurot. 40. Halduri poolt esile toodud toimingud on kohtu hinnangul olnud antud asjaoludel põhjendatud ja vajalikud. Ajutisel halduril lasub seadusest ja kohtumäärusest tulenev kohustus välja selgitada kõik asjas tähendust omavad asjaolud ning võlgniku vara puudutavad küsimused. Haldur ei saa seda ülesannet täita dokumente ja vara üksikasjalikult uurimata. Halduri tunnitasu (140 eurot) ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

41. Ajutisele pankrothaldurile kuulub seega välja maksmisele tasu 4 426,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus määrab ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 23lg 3, 65 lg 11).

42.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvelt. 43. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja

§ 150lg 2 alusel võlgniku kanda.

Tegemist on pankrotimenetluse kuluga. 44. Avaldaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 teise lause ja toimiku põhjal hüvitatavaks kuluks võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.