) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
lg 4 kohaselt kaebusest loobumise avaldusena.
lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu.
lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 6. Juhindudes
lg-st 4, selgitab kohus, et
lg 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel
§-s 43 sätestatud tagajärjed.
lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 7. Kaebajale riigilõivu tagastamiseks alust ei esine (
lg 6 p 2), sest kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja kaebuse esitamiselt riigilõivu tasunud. Samuti ei ole asjas tekkinud muid menetluskulusid. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (
8. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-26-550 menetluse
9. Tulenevalt
lg-st 3 kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lg-le 1, kui pärast otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, sealhulgas kaebusest loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse esialgse õiguskaitse taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Kaebuse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise korral tühistab kohus ühtlasi määrusega tehtud lahendi. Tallinna Halduskohus andis 03.03.2026 määrusega haldusasja alluvuselt üle Tartu Halduskohtule. Kohtualluvus tähendab üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlaks kohtus, seega kohtualluvuselt üleandmisega teisele kohtule lõppeb asja menetlus üleandvas kohtus ja jätkub kohtus, kellele asi üle anti. Kohus ei pea menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks oodata 03.03.2026 määruse jõustumist ja haldusasja toimiku edastamist Tartu Halduskohtule olukorras, kus kaebaja ei soovi kohtule esitatud kaebuse menetlemist. Sellest tulenevalt loeb kohus kaebusest loobumise avaldust edasilükkamatuks menetlustoiminguks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.