Ärakiri 1-07-1551 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2007. a Haapsalus Kriminaalasja number 1-07-1551 (06257000655) Kohtukoosseis Kohtunik P

§ 263

p 1, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav J.I – elukoht XXX, koolis õppimise ajal elab XXX, isikukood XXX, karistatus – karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras 2 korda karistatud: 1) 27.11.2005.a Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 600 krooni, mis on tasumata; 2) 08.09.2006.a Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna poolt Tubakaseaduse § 47 alusel rahatrahviga 600 krooni, mis on tasumata. Lisaks sellele on J.I’i käitumist kahel korral arutatud Häädemeeste valla alaealiste komisjonis: 21.01.2005.a seoses väärteo toimepanemisega, mille eest kohaldati hoiatust ja 22.04.2005.a seoses kakluse toimepanemisega, mille eest kohaldati hoiatust ja 8 tundi üldkasulikku tööd, kuid üldkasuliku töö kohustus on J.I’i poolt täitmata kuni käesoleva ajani. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Advokaat A.W RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista J.I

§ 263p 1, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud.

2.

§ 87

lg 1 p 2 alusel vabastada J.I karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt Ärakiri 1-07-1551

§-s 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks. 3. Määrata J.I käitumiskontrolli ajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2, 4, 8 tulenevaid kohustusi: 3.1.elama oma alalises elukohas XXX, koolis õppimise ajal XXX; 3.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
5. mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3.
6. põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid XXX klassis ja lõpetama selle klassi hiljemalt
7. juuliks 2007.a ning alates
8. septembrist 2007.a jätkama õpinguid XXX klassis ja täitma koolikohustust; 3.
9. osalema sotsiaalprogrammis, mis viiakse läbi Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse poolt ning mille rühmatööd toimuvad XXX ajavahemikul 2007.a jaanuar kuni 2007.a
10. aprill.
11. Käitumiskontrolli alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 08.02.2007.a.
12. Kui J.I käitumiskontrolli ajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdismõistetu kaheksateist aastaseks saamiseni. Samuti võib kohus muuta mõjutusvahendi liiki.
13. Tühistada J.I suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld.
14. Määratud kaitsjale makstud tasu 3267 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend seitse) krooni jätta riigi kanda.
15. Asitõend - puidust kurikataoline ese, mis asub kriminaalasja materjalide juures, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkulepemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Alaealist J.I’e süüdistatakse selles, et tema
16. oktoobril 2006.a kella 17.00-18.00 ajal viibides XXX asuva XXX ühiselamutoas, kus väljendas oma käitumisega ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu sellega, et eirates tavade, heade kommete, normide- ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse vabalt realiseerida oma õigusi ja vabadusi, häiris oma käitumisega teiste õpilaskodu ühiselamutoas viibinud õpilaste, sealhulgas L.G rahu ja kindlustunnet sellega, et tungis L.G’le tühisel põhjusel kallale, lüües teda kaks korda keha piirkonda relvana kasutatavana muu esemega, milleks oli puidust treitud 35,5 cm pikkune kurika taoline ese, tabades ühe korra kannatanut vastu vasaku õla piirkonda ja ühe korra vastu vasaku Ärakiri 1-07-1551 käerandme piirkonda, tekitades kannatanu L.G’le tahtlikult füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused – vasakule õlale suunaga õlavarrele 2,5 – 13,2 cm pikkuse punetuse naha epidermise vigastusega ja vasakule randmele 6,6 x 4,5 cm suuruse naha vigastuse peente marrastustega, samuti purunes saadud löögist L.G käe peal olnud käekell maksumusega 50 krooni. Sellise tegevusega, mis häiris teiste isikute rahu ja turvatunnet ning avalikku korda, pani J.I toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ning relvana kasutatava muu esemega , s.o

§ 263p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Märge kriminaalhooldaja määramisest: Kriminaalasjas on alaealise J.I’i kohta kohtueelse ettekande koostanud Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk /tl 85-87/. Prokuröri poolt kohtus J.I-le nõutud karistus:

§ 263

p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 87

lg 1 p 2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule 12 kuuks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid XXX klassis ja lõpetama selle klassi hiljemalt

1. juuliks 2007.a ning alates
2. septembrist 2007.a jätkama õpinguid XXX klassis ja täitma koolikohustust.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis, mis viiakse läbi Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse poolt ning mille rühmatööd toimuvad XXX ajavahemikul 2007.a jaanuar kuni 2007.a 01. aprill. KrMS § 180 lõike 3 alusel taotles prokurör kohtult alaealise J.I`i varalist seisundit ja resotsialiseeumisväljavaateid arvestades kriminaalmenetluse kulude jätmist riigi kanda, sest nimetatud kulude hüvitamine käib J.I-le ja tema seaduslikule esindajale D.B-le ilmselgelt üle jõu. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab J.I süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi - Kuriteoga tekitas J.I L.G’le varalise kahju summas 5 krooni /tl 3/, mis kannatanu sõnul on kohtueelse menetluse käigus rahaliselt hüvitatud /tl 94/, mistõttu käesolevas kriminaalasjas J.I’i vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid - Kriminaalasjas on 06.10.2006.a asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud puidust kurikataoline ese /tl 16-17/, mis asub kriminaalasja materjalide juures.KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuulub asitõend peale kohtuotsuse jõusutmist hävitamisele. Menetluskulud. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleks J.I’it kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 5 400 krooni (1,5 x 3600). Ärakiri 1-07-1551 Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale A.W J.I kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 1 080 krooni /tl 55-57/ ja kokkuleppemenetluses makstud tasu 2187 krooni, kokku 3267 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulutuste hüvitamise tema vanemale. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist triigi kanda. Kohus leiab, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada ja menetluskulud jätta riigi kanda, kuna esmatähtis alaealise isiku puhul on just tema resotsialiseerumine ning menetluskulude väljamõistmine temalt endalt tema varalise seisundi tõttu on võimatu ja samas ka tema vanema varaline seis on selline, et temalt menetluskulu väljamõistmisel halvendaks see oluliselt süüdimõistetu resotsialiseerumist. Seetõttu tuleb käesolevas kriminaalasjas jätta sundraha riigi tuludesse välja mõistmata ja kaitsja tasu tuleb jätta riigi kanda. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige