4-24-3948/22

Väärteoasi nr 4-24-3948 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.

1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-24-3948 Kohtunik Kristjan Paluteder Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Kohtuasi P.X (isikukood: XXX ) väärteokaebus nr 424-3948 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 13.11.
2. a otsus väärteoasjas nr 2317,24,008054 Asja läbivaatamise kuupäev 03.02.
3. a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja P.X kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse esindaja Katrin Vizel RESOLUTSIOON Jätta P.X kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 13.11.
4. a otsus väärteoasjas nr 2317,24,008054 muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 13.11.
5. a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 12.03.
6. a. Asjaolud ja menetluse käik
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija Priit Pinta koostas 15.10.
8. a väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2317,24,008054 P.X-ile selle eest, et tema, 13.09.
9. a kella 14:04 paiku Harju maakonnas, Tallinnas, Sõpruse pst 201 pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mis seisnes selles, et liikudes Magistrali Keskuse parklas lõi tahtlikult jalaga vastu vasakult lähenenud ja tema eest möödunud sõiduauto Volkswagen Passat reg. nr XXXXXX parempoolset eesmist ust. Löögi tagajärjel kahjustus sõiduki kõrvalistuja poolne eesmine uks, millele tekkis löögi tagajärjel kriimustus ja mõlk. Nimetatud teo tagajärjel tekitas isik varalist kahju summas 605,30 eurot, mis jääb alla olulise kahju piirmäära. Nimetatud tegevusega rikkus P.X väärteoprotokolli kohaselt KarS § 203 lg 1, pannes sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
10. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija Priit Pinta poolt 13.11.
11. a koostatud väärteootsusega karistati P.X nimetatud rikkumise eest KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 120 eurot.
12. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus koosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on eksinud sündmuse kvalifitseerimisel, andnud tõenditele vale hinnangu ning jätnud põhjendamatult vastulauses toodu põhjendustega ja sündmuse kirjeldusega arvestamata. Kaebuse esitaja hinnangul liikus sõidukijuht õuealal, ei arvestanud liiklusseaduses sätestatud kohustustega ning pani ohtu tema ja tema abikaasa elu. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, nagu oleks ta tahtlikult sõiduautot löönud. See väide ei ole kinnitatud mitte ühegi tõendiga. Sõiduauto teostas ohtlikke manööverdamisi õuealal, lähenes talle ootamatult ega peatunud ning tal ei jäänud aega reageerida, et ei juhtuks talle otsasõitu. Ta üritas kontakti vältimiseks reflektoorse liigutusena tõsta oma paremat jalga, et see ei satuks sõiduki ratta alla. Kaebaja märgib ka seda, et kohtuväline menetleja on jätnud tuvastamata sõidukil sündmusega seotud kahjustused, tegeliku kahju saaja ning võimalikud kindlustuse kaitsed. Viimaseks leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja on jätnud tuvastamata need faktilised asjaolud, mis tõendaksid kaebaja kaudset tahtlust.
13. Kohtuistungil märkis menetlusalune isik, et ta ei tunnista süüd talle etteheidetavas väärteos. Tal ei olnud tahtlust kellegi vara rikkuda, vaid ta soovis ise jääda terveks. Ta jäi kaebuses esitatud seisukohtade juurde.
14. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et ta ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Ta leidis, et otsuse tühistamiseks puudub alus ning ei tuvastanud ka väärteomenetlusega seotud rikkumisi. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole eluliselt usutav 2 isiku kaitseversioon, sest videosalvestiselt on otseselt näha isiku tahtlus sõidukit kahjustada. Tuvastatav on see, kuidas isiku parem jalg teeb löögiliigutuse vastu sõidukit ja kui sõiduk on edasi liikunud, siis isik pöörab ja teeb veel tagantjärgi sõiduki suunas vastu tagaosa käega löögi. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
15. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega on kinnitust leidnud P.X poolt väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine.
16. Praegusel juhul puudub täielikult vaidlus selles, et väärteoprotokollis nimetatud ajal kõndisid Magistrali keskuse parklas jalakäijatena P.X ja X ning et nende eest möödus tunnistaja Q poolt juhitud sõiduk VW Passat reg.nr XXXXXX, kus viibis lisaks kaasreisijana tunnistaja W. Vaidlust ei ole selleski, et toimus kokkupuude sõiduki ja P.X vahel. Kõiki neid asjaolusid kinnitavad nimetatud isikute poolt kohtuistungil antud ütlused, mis kinnitavad sündmuse aega, kohta ja osalisi. Kuivõrd menetlusaluse isiku ja kõigi tunnistajate ütlused on nendes aspektides kokkulangevad ja kooskõlas ka nt videosalvestistelt nähtuvaga, saab pidada neid selles osas usaldusväärseteks. Kohtu hinnangul on kõik asjas kogutud kirjalikud tõendid lubatavad.
17. Kaitsepositsioonist lähtuvalt on vaidlus selles, kas sõiduki ja P.X vaheline kokkupuude oli tingitud sellest, et P.X kaitses end talle pea otsa sõitnud sõiduki eest refleksist ning kas sõidukile on tegelikkuses ka kahju tekkinud. Kõige objektiivsemalt kajastab sündmuse käiku videosalvestis, mis paikneb väärteomaterjalide hulgas oleval DVD-plaadil kaustas „Export 17.09.2024 12-19-20“, mida kohus on uurinud samas kaustas oleva Milestone XProtect Smart Client 2022 R1 meediamängijaga, sh aeglustatult ehk ¼ video mängimiskiirusel. Nimetatud salvestise kellaaja põhjal on kl 14.03.47 näha üldteada kohana Tallinnas Magistrali kaubanduskeskuse autoparklat. Sel ajal on läbi parkla kõndimas ühtlasel sammul keskuse ukse suunas meesterahvast ja naisterahvast. Samal ajal liigub vasakult nende ette musta värvi universaalkerega sõiduk. Kella 14.03.48 ajal on näha, kuidas meesterahvas on tõstnud oma parema jala ettepoole ja samal ajal möödub tema eest lähedalt nimetatud sõiduk. Naisterahvas on sel hetkel meesterahvast veidi tagapool. Kell 14.03.49 on näha, kuidas meesterahva vasak käsi liigub sõiduki tagaosa suunas. Kell 14.03.50 sõiduk peatub ning meesterahvas ja naisterahvas jätkavad liikumist keskuse ukse poole kuni kl 14.03.54 pöörduvad seisma jäänud auto poole. P.X on väitnud, et tema kokkupuude sõidukiga oli tingitud vaid sellest, et sõiduk oli talle otsa sõitmas ja ta kaotas tasakaalu. Sellelt salvestiselt nähtuv lükkab sellise sündmuse käigu üheselt ümber. Nimelt on tuvastatav, et sõiduki lähenedes P.X varasem ühtlane samm muutub ja ta tõstab parema jala ettepoole, X on aga juba peatunud. Seejuures on P.X jala paljastatud sääreosa liikumine hästi jälgitav (P.X kinnitas ka istungil, et kandis põlvpükse). Asjaolu, et P.X muutis oma sammu enne sõidukiga kohakuti jõudmist tähendab, et tal oli võimalik oma liigutusi vastavalt muuta. Lisades siia juurde ka selle, kuidas tema jalg on õhus oluliselt kõrgemal ja kauem, kui enne seda toimunud rahuliku kõnnaku ajal, kõneleb sellest, et tegemist on teadliku liigutusega. Samuti on P.X kehaasend sõiduki lähenedes selline, mis on kookõlas jalalööki tegeva inimese kehaasendiga: jalg tõstetud ja käed veidi kehast eemal, et stabiliseerida asendit (nt kl 14.03.48.57514.04.48.650).
18. Kogumis saab pidada täies mahus usaldusväärseks tunnistajate Q ja W ütlusi. Nende ütlused on usaldusväärsed põhjusel, et need ei ole mitte ainult omavahel riimuvad ja sisemiste vastuoludeta, vaid kooskõlas ka kõigi teiste asjas uuritud ja usaldusväärseks peetavate 3 tõenditega, sh kõige objektiivsemalt videosalvestistega juhtunu kohta. Tunnistajate ütluste andmise viis ei jäta kahtlust ütluste usaldusväärsuses. Seejuures nähtub tunnistajate ütlustest ka sündmuse tervikuga seonduv n-ö eneseanalüüs, mis viitab, et ei püüta näidata olukorda kuidagi endale soodsamana. Nii on mõlemad tunnistajad tõdenud, et kohapeal oli suhtlus emotsionaalne. Ka nähtub tunnistaja Q ütlustest, et ta on möönnud, et ei käitunud tekkinud liiklussituatsioonis õigesti, sest oleks pidanud andma jalakäijatele teed. Ta on ka selgitanud, milline oli tema tegevus sõiduki juhtimisel ja miks ta otsustas jalakäijate eest läbi sõita – peatudes oleks ta nende ette seisma jäänud.
19. Tunnistaja Y ütlused on osalt ebausaldusväärsed, s.o osas, mis puudutab P.X liikumist vahetult enne sõidukiga kontaktini jõudmist ja tema tegevuse kirjeldust. Tunnistaja ütlused on selges vastuolus eespool kirjeldatud videosalvestisega „Export 17.09.2024 12-1920“, millest nähtub see, kuidas P.X läheneb sõidukile nii, et tema samm on muutunud, näha on tema jala liikumist senisest kõndimisest erineval viisil. Samuti ei saa tunnistaja poolt kirjeldatud Q agressiivsust pidada eluliselt usutavaks, sest tunnistaja asus enda sõnul pärast väidetavat agressiivsust (s.o autojuht karjus, millest ta järeldas, et võib kallale tulla) nõudma autol oleva jälje puhastamist, et saaks veenduda selles, et sõidukil kahju puudub. Ka kaubanduskeskuse ukse juures oleva kaamera videosalvestistelt (kaustas „Sündmus 13.09.2024“ ja selle alamkaustades, failinime lõpuga „000001.cam“ ja “000003.cam“) ei nähtu mingit agressiivsust, mis viitaks, et autojuht võinuks nt kallale tulla, koos vaadati autot. Kokkuvõtvalt ei arvesta kohus tõendina tunnistaja X ütlusi osas, mis puudutab P.X tegevust vahetult enne sõidukini jõudmist, kahju puudumist ja tunnistaja Q agressiivsust. Muuhulgas ei arvesta kohus tunnistaja ütlusi selles osas, et P.X astus edasi, põrkas vastu mööduvat autot ning et sõidukil kahju puudus.
20. Kohus ei arvesta tõendina osaliselt P.X ütlusi, seda osas, milles ta on kirjeldanud, kuidas sündmus kulges, sh selles osas, kuidas ta sai autolt löögi, kuidas ta puutus sõidukiga kokku põlvega ehk et tema liigutused olid tingitud refleksist ning et sõidukil kahju puudub. Ka kahju puudumise kohta ei saa P.X ütlusi arvestada. Need ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, sh ennekõike videosalvestisega, millest nähtub üheselt P.X liigutuste tahtlik iseloom – käimissammu muutus ja jala tõstmine auto suunas. P.X pidas võimalikuks, et tema põlv puudutas sõidukit, kuid enda sõnul tal vigastusi ei olnud. Arvestades, et enda sõnul ta kandis põlveni pükse, siis pidanuks jala tõusmisel sellisele kõrgusele olema põlv paljastatud. Sõiduki uksele tekkis konkreetse joonega kriim ja mõlk, seega ei ole kokkupuude põlvega võimalik. Küll aga sai kokkupuude toimuda nt jalatsiga, mis selgitaks seda, et P.X-il mingeid vigastusi (nt kriime) enda sõnul ka ei olnud. Lisaks sellele ei toeta P.X ütluste usaldusväärsust ka tema käitumine sündmuse järgselt. Nimelt on eluliselt ebausutav, et inimene, kellele on tema enda ettekujutuses äsja peaaegu otsa sõidetud, saaks jätkata oma plaanitud tegevust, s.o minna kaubanduskeskusesse. Selline versioon on seda ebausutavam, et autojuht süüdistas teda sõiduki kahjustamises, nõuti tema andmeid ja sooviti politsei välja kutsuda.
21. Oluline tähele panna, kuidas P.X ja tunnistaja X mõlemad välja toonud, kuidas sõidukijuht ütles: „Nägite, mis see tüüp tegi! Ta lõi jalaga minu autot!“ Kahtlemata on tegemist meeldejääva sõnakasutusega, mis P.X ja tunnistaja X jaoks väljendab autojuhi negatiivset hoiakut nendesse. Kohtu jaoks süvendab nimetatu aga veendumust, et sõidukijuht Q tajuski koheselt seda situatsiooni nii, et jalakäija lõi jalaga tema sõidukit. Ka tunnistaja W on märkinud, et ta kuulis ühelt hetkel pauku. Seega on nii videosalvestise, kui tunnistajate Q kui W ütluste pinnalt kogumis tuvastatav see, et P.X tegi löögi auto pihta.
22. KarS § 218 lg 1 on viiteline süüteokoosseis ja see ei sätesta iseseisvana sellist süütegu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu. Sellega nähakse ette vastutus mh asja rikkumise ja hävitamise eest, kui tekitatud kahju jääb alla olulise kahju 4 määra. Seega tuleb kindlaks teha see, kas etteheidetav tegu vastab KarS § 203 lg-s 1 kirjeldatud asja rikkumise või hävitamise koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Objektiivsest küljest seisneb asja rikkumine võõra asja kahjustamises, millega tekitati kahju. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole AÕS § 68 tähenduses teo toimepanija omandis. Ilmne on, et auto oli P.X jaoks võõras, see kuulus tunnistajate Q ja W sõnul Wle. Seda asjaolu kinnitab sõiduki andmete väljatrükk (lk 26).
23. Asjaolu, et sõidukile on tekkinud kahju, kinnitavad sõidukist tehtud fotod (lk 5-6pö) ning Sakste Auto OÜ hinnapakkumine koos fotodega (lk 10-10pö). Oluline on tähele panna, et sõiduki uksel on näha pikemat kriimu, milles eristub tugevam hele osa, mille keskel on katkestus (lk 5-5pö). See katkestus viitab pühkimisjäljele, kuid sellest hoolimata on kriimu ka selles osas näha. Lisaks sellele on tuvastatav paremal esiuksel mõlk, mis on nähtav fotol „IMG_9689“, kus sõiduki kõrval on näha ka sirget parkimiskoha joont. Joone peegeldus on nähtav sõiduki küljel, kuid paremal esiuksel on see peegeldus murdekohaga (lk 10). Need vigastused viitavad sellele, et tegemist ei ole vigastustega, mida saaks „ära pühkida“ või poleerida, nagu leidis kohtus P.X . Kogu töö ja materjali maksumuseks on hinnapakkumise järgi 605,30 eurot (lk 9).
24. Kohtus on tuvastamist leidnud, et hinnapakkumises on remondiks vajalike töödena kajastatud parema esiukse pindõgvendus, parema esiukse alumise osa värvimine ja lisaks ka parema tagaukse alaosa värvimine (lk 9pö). Seega on tekkinud küsitavus tagaukse värvimise vajaduses. Kohtu hinnangul on asjaolud siiski piisavalt selged, et hinnata, kas väärteoetteheites nimetatud tegu toime pandud. Hinnapakkumises nimetatud summat tuleb pidada usaldusväärseks ja eluliselt usutavaks kahju suuruseks ning see ei muuda tõendit ebausaldusväärseks. Üldteada on, et värskelt värvitud ja vana värvkattega pinnad jäävad mõnevõrra erinevad. Seega vahel tuleb sõiduki värvimistööde raames hea tulemuse saamiseks värvida või lakkida ka külgnevaid kereosi, vältimaks toonierinevusi. Seega ei saa pidada hinnapakkumist kuidagi ülepaisutatuks. Sellest hoolimata ei pidanud kohus praeguse juhtumi kontekstis vajalikuks hakata teostama nt ekspertiisi või üle kuulama asjatundjaid, selgitamaks tegeliku värvitöö vajadust. Selle üheks põhjuseks on see, et kahju suuruse täpne määratlemine ei ole KarS § 218 lg 1 koosseisu täitmiseks määrav. Asja rikkumise või hävitamise tuvastamisel on KarS § 218 lg-s 4 märgitust tulenevalt vajalik, et oleks tuvastatav, et süüteoga põhjustatud kahju jääks alla olulise kahju piirmäära, milleks KarS § 121 p 1 kohaselt on 4000 eurot. Tekkinud olukorras on otstarbekas tõlgendada kõrvaldamata kahtlust menetlusaluse isiku kasuks. Lähtudes sellest, et hinnapakkumine hõlmab sõiduki kahe sarnases suuruses ukse värvimist, võib hinnapakkumise summa poolitamisel tinglikult rääkida 302,65 euro suurusest kahjust. Samas vajab esiuks mõlgi tõttu ka õgvendust ehk rohkemat tööd ning seega ka ainult esiuksele tekkinud kahju ületab poolt hinnapakkumises nimetatud summast. P.X rõhutas kohtus, et tuleks hinnata, kas seda jälge saaks ukselt välja poleerida. Nagu kohus eespool märkis, on tuvastatud ka mõlgi esinemine, mida ei saa välja poleerida. Isegi juhul, kui kogu remondi saaks kuskil teostada soodsamalt või et autol oli omavastutusega kaskokindlustus, ei muuda see asjaolu, et sõidukile tekkis kahju, mille kõrvaldamine nõuab selle omanikul kulutuste tegemist.
25. Arvestades P.X käitumisakti (löök jalaga autoukse pihta), on tema tegevus põhjuslikus seoses sellega, et sõiduki parem esiuks sai kahjustada. Seejuures on auto ja selle uks kasutuskõlblikud, seega pani ta pani toime võõra asja rikkumise, põhjustades varalise kahju. Selliselt on P.X oma käitumisega täitnud KarS § 203 lg 1 süüteokoosseisu. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et P.X poolt on tekitatud varaline kahju väiksemas summas kui 4000 eurot, selline tegu vastab KarS § 218 lg-s 1 kirjeldatud väärteole.
26. Nii nagu KarS § 203 puhul, tuleb ka KarS § 218 süüteokoosseisu subjektiivse külje juures tuvastada vähemalt kaudne tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Eespool leidis 5 kinnitust, et auto oli P.X jaoks võõras vallasasi. P.X ka ilmselgelt teadis, et on asjaga, mis pole tema omandis ning ta tegutses seega võõrast asja jalaga lüües kavatsetult. Asjas ei ole samas tuvastamist leidnud, et ta oleks tingimata soovinud sõidukile kahju tekitada, et see oleks olnud tema eesmärk. Ilmselgelt oli tegemist situatsiooniga, kus sõiduk sõitis tema eest väga lähedalt mööda, taoline sõidukijuhi hoolimatu manööver arvatavalt häiris teda ning sellega seoses soovis ta sõidukijuhti enda ettekujutuses korrale kutsuda. Seega jättis ta tagajärje saabumise pigem juhuse hooleks. Lüües autot jalaga nii, et selle uksele tekkis tugevam kriim ja kergem mõlk, pidi ta seega kahju tekkimist siiski võimalikuks pidama. Seetõttu pani P.X asja rikkumise lõppastmes toime kaudse tahtlusega.
27. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud kohtu poolt tuvastatud asjaoludel puuduvad. Kohtus pole kinnitust leidnud nt see, et P.X oleks tegutsenud hädaseisundis. Eelnevalt leidis tuvastamist see, et P.X otsustas talle mitte teed andnud ja tema eest lähedalt mööda sõitvat autot tahtlikult lüüa ning samas puudus vahetu või vahetult eesseisev oht tema õigushüvedele. Seega ei saa rääkida õigusvastasust välistavatest asjaoludest. Karistus
28. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
29. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena P.X karistusregistri väljatrükki, mille kohaselt puuduvad tal kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused.
30. Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, näeb KarS § 218 lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o enne 01.01.
31. a toimepandud teo korral kuni 1200 eurot) või aresti.
32. Kohus viitab, et õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Praegusel juhul on kaebajale põhikaristusena määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses ehk summas 100 eurot, s.o oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmäära (150 trahviühikut). Kohtu hinnangul on P.X süü keskmisest mõnevõrra väiksem. Seejuures võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse ka sõidukijuhi käitumist liiklusreeglite rikkumisel, mis põhjustas menetlusaluse isiku tugeva reaktsiooni. Määratud karistus arvestab seejuures tekitatud kahju väikest suurust ning ka seda, et esmakordselt ei ole mitteolulise suurusega kahju tekitamisele põhjust rangelt reageerida. Kohtumenetluses tekkinud kõrvaldamata kahtluse tõttu (teadmata on, kas sõiduki tagaukse värvimine on üleüldse põhjendatud) on kohus hinnanud tekitatud kahju suurust kuni poole väiksemaks. See vähendab mõnevõrra väiksemat süü suurust. Siiski ei tingi see praegusel juhul juba niigi marginaalse karistuse vähendamist.
33. Kohus toob välja, et väärteo otsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, kuid siiski on määranud sanktsiooni keskmäärast oluliselt madalama karistuse. Kohtuvälise menetleja esindaja tõi istungil välja, et mitte kuidagi ei nähtu, et isik kuidagi kahetseks enda tegu või saaks aru, et ta midagi valesti tegi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja selle seisukohaga. Kaebaja on läbivalt väljendanud seisukohta, et ta ei ole seda väärtegu toime pannud ning ta on otsinud toimepandud rikkumisele õigustusi kahju saanud isiku väidetavast õigusvastasest tegevusest. Ta ei oma käitumisele mitte mingisugust negatiivset hinnangut andnud, vaid on püüdnud 6 suurendada tekkinud situatsiooni ohtlikkust, väites, et tal oli „tahtlus ellu jääda“. Seega ei ole P.X käitumises tuvastatav puhtsüdamliku kahetsuse esinemine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
34. Nimetatud P.X iseloomustavaid andmeid arvestades, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süü suurust ning P.X-il varasemate rikkumiste puudumist arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on põhjendatud. Kohtu hinnangul on praegusel juhul kohane määratud karistus rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 120 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 7