Obsah (5)

§ 75§ 215§ 76§ 74§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6117 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaala

) § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kermo Kreevald peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Kermo Kreevaldil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada

§ 75

lg 2 p 4 alusel Kermo Kreevaldit otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vabanemisest. 7. Keelata

§ 75

lg 2 p 7 alusel Kermo Kreevaldil käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku eelneva loata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. 8. Kohustada

§ 75lg 2 p 9 alusel Kermo Kreevaldit alluma elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul.

Elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg hakkab kulgema elektroonilise valve seadme kinnitamisest Kermo Kreevaldi keha külge.

1. Jätta määratud kaitsjale makstud tasu 104,40 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 27.09.
3. a otsusega tunnistati Kermo Kreevald süüdi

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2, § 266 lg 2 p 1 ja § 4231 järgi ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 24 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 21.07.

1. Kohtuotsus jõustus 13.10.2021 ja karistuse tähtaeg saabub 14.11.
3. Tartu Maakohtu 08.06.
4. a määrusega jäeti K. Kreevald vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, sest polnud täidetud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed ega sisulised eeldused.
5. Tartu Vangla esitas 06.09.2022 Tartu Maakohtule uuesti K. Kreevaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab K. Kreevaldi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
6. K. Kreevaldil on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab vangistust
7. korda. Varem on K. Kreevaldit karistatud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise (sealhulgas grupis), mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Praegu kannab ta vangistust samasuguste kuritegude eest, lisaks ebaseadusliku sissetungimise eest. Kuritegude muster on jäänud samaks ning nende soodustegurid on alkoholi tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus ja kuritegelikud hoiakud. 2 3.
8. K. Kreevald viibib vanglas alates 21.07.2021 ja 01.07.
9. a käskkirjaga karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega kinnipeetavale mitteettenähtud kambris viibimise eest. K. Kreevald käis vangistuse alguses kohanemisraskuste emotsionaalsuse tõttu psühhiaatrilistel nõustamistel, kuid enam probleeme pole ja nõustamised on lõppenud. Ta on teinud vanglas majandusabitöid ja töötamine on sujunud probleemideta. Samuti osales K. Kreevald
10. a alguses struktureeritud vestlustel tagasilanguse ennetamise teemadel. Ta oli kohtumistel aktiivne ja avatud ning teadvustas tagasilangust kui riski. K. Kreevald on seadnud vabanemisjärgseks eesmärgiks alkoholist loobumise ja on motiveeritud seda ellu viima.
11. a lõpetas K. Kreevald edukalt puidupingioperaatori eriala õpingud. 3.
12. K. Kreevald on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises ning on tõenäoline, kui K. Kreevald jätkab alkoholi tarvitamist, ei katkesta suhteid isikutega, kellel on kriminaalsed hoiakud, ja käitub impulsiivselt. 3.
13. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest K. Kreevald suhtleb alates teismeeast isikutega, kelle ajaveetmise lahutamatuks osaks on alkoholi tarvitamine, ning hakkab sõprade seltskonnas mõtlema ja käituma nende sarnaselt. Alkoholi tarvitamine on viinud korduvalt kuritegude toimepanemiseni, ka viimasel korral pani K. Kreevald kuriteod toime koos sõbraga. K. Kreevald saab aru, et kuritegelike eluviise toetavate sõprade seltskond mõjub talle negatiivselt ja soodustab tagasilangust, mistõttu ta enam vanade sõpradega ei suhtle ning soovib keskenduda perele ja tööle. K. Kreevaldi lähedaste hulka kuuluvad abikaasa, vanemad, vanavanemad, 3 venda, õde ja tädi. Samuti on K. Kreevaldil abikaasaga 2 ühist alaealist last (
14. a sündinud poeg ja
15. a märtsis sündinud tütar), kes sündisid K. Kreevaldi vangistuste ajal. K. Kreevald hakkas koos abikaasaga elama
16. a mais ja nad abiellusid praeguse vangistuse ajal 17.12.
17. Lähedased ei poolda kriminaalseid eluviise ning nende jaoks on raske, kui K. Kreevald viibib vanglas. K. Kreevaldi sõnul on lähedased talle väga olulised ja ta kahetseb, et ta pole nende jaoks olemas olnud. Eriti on K. Kreevaldil kahju, et ta näeb väikest tütart vaid kord kuus pikaajalistel kokkusaamistel. Tütre kasvamise nägemine on muutnud tema mõttemaailma. Lähedased on toetanud K. Kreevaldit vangistuse ajal ja on valmis seda tegema ka edaspidi. 3.
18. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest K. Kreevald on alkoholijoobes olles pannud toime kuritegusid ja teda on väärteokorras korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel. K. Kreevald hakkas 16-aastaselt sõprade seltskonnas tarvitama alkoholi nädalavahetuseti ja aja jooksul tarvitamine sagenes. Ta hakkas jooma ka kanget alkoholi (nt rumm ja viin) ning on tarvitanud kõige kauem alkoholi igaõhtuselt 1 nädal järjest. Viimati jõi K. Kreevald alkoholi eelmise ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal 16.07.2021, mil ta pani toime ka uued kuriteod. Kuigi K. Kreevaldil oli katseajal keelatud alkoholi tarvitada, tundis ta enda sõnul, et elus oli kõik hästi, ja korraldaski joomise. K. Kreevald osales
19. ja
20. aastatel vanglas aktiivselt sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning pärast programmi toimusid
21. a teisel poolel ka vestlused õpitu kinnistamiseks. Näis, et K. Kreevald on motiveeritud oma eluviisi muutma, kuid ta ei suutnud siiski vabaduses pikaaegseid muutusi ellu viia. Praeguse vangistuse ajal osales K. Kreevald struktureeritud vestlustel tagasilanguse ennetamise teemadel ja on enda algatusel kohtunud korduvalt psühholoogiga, et rääkida oma võimetusest alkoholiga piiri pidada. Psühholoogi sõnul on märgata, et K. Kreevald soovib end muuta, kuid tunnistab samas, et ta ei suuda seda üksi teha ja otsib abi. Kuna pärast eelmist ennetähtaegset vabastamist tekkisid probleemid uuesti üsna kiiresti, soovib K. Kreevald seekord vabaneda suurema toetusvõrgustiku abiga ja plaanib suunduda MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse teenusele, kus pakutakse abi ka sõltuvuse osas. K. Kreevald ei pea end 3 alkohoolikuks, kuid tunnistab liigset tarvitamist ning on enda sõnul motiveeritud edaspidi kainelt elama, sest soovib olla perele toeks ja teab, et alkoholi tarbimine viib tagasilanguseni. 3.
22. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest K. Kreevald käitub järjepidevalt läbimõtlematult ja impulsiivsus on viinud korduvalt kuritegude toimepanemiseni (nt asja omavoliline kasutamine ning joobes ja lubadeta juhtimine). K. Kreevald alustas kuritegude toimepanemisega suhteliselt noores eas ja probleemide lahendamise oskus ei arenenud adekvaatseks. Peamiselt põhjustab ebaadekvaatsete otsuste tegemist alkoholi tarvitamine. K. Kreevald tunnistab, et ta kahetseb tagantjärgi alati oma läbimõtlemata otsuseid ning tunneb suurt süüd. Samuti võib ta tagantjärgi mõeldes nimetada mõningaid viise, mis aitaks edaspidi probleeme edukamalt lahendada. K. Kreevald osales
23. aastal sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, kus keskenduti just eneseanalüüsile, ja läbis programmi edukalt, kuid ei saanud vabaduses õpitu praktiseerimisega hakkama. Kuna K. Kreevald teadvustab praeguseks, et tal on pärast vabanemist raske üksi toime tulla, püüab ta kasutada kõikvõimalikku abi. K. Kreevald arvab ise, et tema probleemid (impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendusoskus) tulenesid paljuski seltskonnast. Ta mõistab alkoholiprobleemi olemust ja saab aru, et ta peab muutma oma mõtteviisi, uskumusi ja käitumist, et ka tagajärjed muutuksid. K. Kreevald on seadnud vabanemisjärgseks prioriteediks, et ta saab ühiskonnaga liituda vähehaaval, mis teeb positiivsete elumuutuste hoidmise kergemaks. Ta soovib end perekonna jaoks kokku võtta, tööle asuda ja lõpetada tisleri eriala. 3.
24. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest K. Kreevaldit on kriminaalkorras karistatud 4 korda ja ta kannab vangistust samuti
25. korda. Kuriteod on toime pandud süsteemselt väga lühikeste ajavahemike tagant ja K. Kreevaldil on välja kujunenud kuritegelik eluviis. K. Kreevald pole ametnike vastu kuritegusid toime pannud, kuid vangistuse alguses olid tal kohanemisraskused, mida soodustas mitmekuuline kinnises kambris viibimine. Sel perioodil pani K. Kreevald toime mitmeid distsipliinirikkumisi (nt allumatus ja ebaviisakas eneseväljendus), kuid arvestades rasket kohanemisperioodi, ei määratud talle distsiplinaarkaristusi. Pärast avatud eluosakonda paigutamist pole käitumine enam probleemne. K. Kreevald järgib üldiselt vangla reegleid (s.o v.a. 1 kord teise kaaskinnipeetava kambris viibimine), suudab oma emotsioone juhtida ja mõistab oma tegude tagajärgi. K. Kreevald on valmis asuma kriminaalhooldusele ja kuigi ta on varem korduvalt rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid, soovib ta uut võimalust. K. Kreevald ei hinnanud varem oma võimeid adekvaatselt, kuid teadvustab praegu vanglast vabanemise raskusi ja tagasilangemise ohtu ning on ise pöördunud abi poole. Ta soovib vanglast vabaneda, on motiveeritud muutusi tegema ja selleks on ka head eeldused, kui ta saab oma tugivõrgustikult vajalikku abi. 3.
26. Seoses K. Kreevaldi elukoha, hariduse, töö ja majandusliku toimetuleku, muude kuritarvituste ning tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. K. Kreevald saab vabanemisel asuda elama MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse aadressil SaugaJõekalda 1, Pärnu linn. Seal pakutakse eluaset 6-12 kuuks, misjärel plaanib K. Kreevald naasta elama abikaasa ja laste juurde aadressile Aia 2-6, Kobela alevik, Antsla vald, Võru maakond. Turvakodu sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. K. Kreevaldil pole pikaaegset töökogemust, sest ta on viibinud suure osa täiskasvanueast vanglas, kuid vabaduses on ta üldiselt töötanud. Samuti maksis K. Kreevald enda sõnul vabaduses graafiku alusel nõudeid ja tuli majanduslikult toime. Varem oli K. Kreevaldi jaoks tavaline kulutada raha alkoholi peale. Enne praegust vangistust tarvitas ta enda sõnul tunduvalt vähem alkoholi, kuid on siiski joomise pärast uuesti vanglas. Praegu on käimas pankrotimenetlus. K. Kreevald on vangistuse ajal probleemideta töötanud ja tal on võimalik teha tööd ka 4 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. alkoholisõltuvust. K. Kreevaldil pole diagnoositud 3.
27. Juhul, kui kohus otsustab K. Kreevaldi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata K. Kreevaldile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni (s.o kuni 14.11.2023). Samuti kohaldada K. Kreevaldi suhtes elektroonilist valvet 3 kuuks.

§ 75lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel keelata K.

Kreevaldil alkoholi tarvitamine ja suhtlemine kriminaalkorras isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata, lisaks kohustada K. Kreevaldit otsima endale töökoht või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi K. Kreevaldi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ja toetab K. Kreevaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. K. Kreevald ja tema abikaasa esitasid kohtule kirjalikud seisukohad, milles paluvad K. Kreevaldi vanglast ennetähtaegselt vabastada. Kokkuvõtlikult avaldab K. Kreevald, et ta on oma käitumist ja suhtumist tõsiselt analüüsinud ning mõistnud, miks ta kuritarvitab alkoholi ja paneb alkoholi tarvitanuna toime kuritegusid. K. Kreevaldil on siiralt kahju ja häbi ning ta on kannatanute ees vabandanud. Ta mõistab täielikult hukka oma varasema käitumise (s.o alkoholi tarvitamise, vale seltskonnaga suhtlemise ja kuritegude toimepanemise), saab aru, kui valesti ta käitus, on võtnud õppust ega soovi enam nii jätkata. K. Kreevald oli varem kinnine inimene, jättis oma mured ja probleemid enda teada ega võtnud kuulda lähedasi, kes soovisid teda aidata. Selle asemel, et rääkida kõik hingelt ära, kogus K. Kreevald halva endasse ja tal tekkisid ärevused, mille leevendamiseks ta tarvitas alkoholi. Alkoholist tekkinud hea tunne ja lõbus olek oli aga hetkeline, sest K. Kreevald ei ole osanud alkoholiga piiri pidada. Ta mõtleb lühiajaliselt, teeb üksi või koos teistega valesid otsuseid ning on käitunud niimoodi korduvalt, mistõttu pole ta esimest korda vanglas. K. Kreevald pole varem oma probleemidele ausalt otsa vaadanud ega oma vigu tunnistanud, sest mõtles, et kui ta viibib pikemalt vanglas ja saab vanemaks, muutuvad tema väärtushinnangud. Samuti lootis K. Kreevald, et kui ta seekord alkoholi tarvitab, enam nii ei kordu. Nüüd ta mõistab, et iseenesest ei kao midagi ära. K. Kreevaldi jaoks oli praeguse vangistuse algus emotsionaalselt väga raske, sest ta sai aru, et tal on väga tõsine probleem alkoholi liigtarvitamise ja enda suhtumisega. K. Kreevald soovib alkoholist loobuda ning kavatseb edaspidi oma muresid lähedastega jagada, minna psühholoogi konsultatsioonile, teha tööd ja tegelda spordiga. Ta ei suhtle enam vanade joomakaaslaste ja kriminaalkorrast karistatud isikutega. Lisaks on vabanemisel oluline keskkonnavahetus. K. Kreevald soovib asuda elama MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse, kus tal on võimalik osaleda 6-12kuulises alkoholisõltuvuse programmis, mis ongi mõeldud eeskätt vanglast vabanenutele. K. Kreevaldi abikaasa on seaduskuulekas ega tarvita alkoholi. K. Kreevald tahab näha oma lapsi kasvamas vabaduses, mitte vanglas, ning olla hea abikaasa ja isa. Tal on välja kujunenud uued väärtushinnangud, milleks on pere, tervislik eluviis, enesearendamine ja eesmärkide tähtsus. K. Kreevaldil on võimalik turvakodus kohapeal tööd teha ning ta soovib edaspidi saada juhiload ja lõpetada
3. aasta kevadel Valgamaa Kutseõppekeskuses tisleri eriala. K. Kreevald soovib ka hakata osalema riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning nõustub osalema sotsiaalprogrammides ja andma vereanalüüse seoses alkoholi tarvitamisega. K. Kreevaldi abikaasa kirjutab, et K. Kreevald on muutnud oma ellusuhtumist laste ja abikaasa tõttu. K. Kreevald teeb igapäevaselt vanglas pakutavat tööd, otsis psühhiaatrilist abi, lõpetas puidupingioperaatori eriala ja otsib lahendusi oma alkoholiprobleemile. Lisamotivatsiooniks on see, et abikaasa ei poolda alkoholi tarvitamist. 5 Juhul, kui K. Kreevald saab Pärnus edasiseks elamiseks vajalikud asjad paika ja soetab hea töökoha, on abikaasa nõus lastega talle järgnema.
4. K. Kreevald ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Ta on palju muutunud, soovib asuda elama Samaaria keskusesse ja tema elus on nüüd jumal. K. Kreevald oli varem oma tegude suhtes ükskõikne, kuid nüüd kahetseb toimepandut, on õppinud end kehtestama ja „ei“ ütlema ning saab hakkama. Tal on pere ning ta teadvustab, et kui ta paneb toime uue kuriteo, saadetakse ta vanglasse. K. Kreevald ei suhtle enam vanade sõpradega ja keskendub perele. Ta soovib lõpetada eriala, saada kutsekeskhariduse ja tööle asuda. Kui kõik saab korda, on pere nõus K. Kreevaldile xxxxxxx järele kolima. Pärast eelmist kohtuistungit vestles K. Kreevald vanglas psühholoogiga, hakkas osalema jumalateenistustel, omandas puidupingioperaatori kutse ja sai köögis kokana tööd. Ta viibib noore inimesena
5. korda vanglas, sest kui ta läks pärast põhikooli kutsehariduskeskusesse õppima, hakkas ta suhtlema eakaaslastega, kes tegid pättusi, ja see kinnistus kuidagi K. Kreevaldis. Kuigi K. Kreevaldit on varemgi vanglast vabastatud ning tal oli pere ja lähedased olemas, muutus tema mõttemaailm, kui tal tekkis praeguse abikaasaga püsivam suhe ja sündis tütar. K. Kreevaldi prioriteet on abikaasa ja lapsed ning ta soovib nende kõrval olla. Varem tekkisid K. Kreevaldil pärast vanglast vabastamisi uuesti samad probleemid, sest ta ei väärtustanud piisavalt oma peret. K. Kreevaldil on abikaasa ja kannatanute ees häbi. Ta väärtustab edaspidi vabadust, käitub seaduskuulekalt ja on motiveeritud muutuma. K. Kreevald plaanib tegeleda Samaaria keskuses maksimaalselt oma probleemidega ja viibida seal nii kaua, kuni kõik pakutavad võimalused ammenduvad. K. Kreevald soovib esimesel võimalusel asuda tööle ja kui elukorraldus saab paika, on pere nõus talle järele kolima. Pikas perspektiivis on plaan vahetada keskkonda ja K. Kreevald loodab jääda xxxxxxx elama. Ta on nõus kõikide vangla ettepanekutega katseaja tingimuste ja kohustuste kohta, sh elektroonilise valvega.
6. K. Kreevaldi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge toetas K. Kreevaldi ennetähtaegset vabastamist. K. Kreevald on teinud väga tõsised järeldused oma senisest elust ja vanglast saadus abist. Ta on vanglas hästi käitunud ja töötanud ning saanud tuge, kuidas vabaduses elada. K. Kreevald on pärast eelmist kohtuistungit läbinud programme ja omandanud eriala. Kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud ja ka vangla toetab K. Kreevaldi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht
7. K. Kreevald kannab alates 21.07.2021 vanglas

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumi eest mõistetud liitkaristust teise astme kuritegude (

§ 215

lg 2 p-d 1 ja 2, § 266 lg 2 p 1, § 4231 ning § 424 lg-d 1 ja 2) toimepanemise eest. Vangistusseaduse § 76 lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu on pannud

§ 76

lg 8 kohaselt katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda on karistatud vangistusega, edastab vangla materjali ennetähtaegse vastamise otsustamiseks uuesti kohtule pärast

§ 76

lg 1 p-s 2 ettenähtud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui 1 aasta möödumisel uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmisele asumisest.

§ 76

lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tulenevalt

§ 76

lg-st 3 ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. K. Kreevald on talle mõistetud 2 aasta 3 kuu ja 24 päevasest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks ära kandnud veidi vähem kui 1 aasta ja 4 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 1 aasta. Samuti on karistusaja lõpuni (s.o kuni 14.11.2023) jäänud 6 rohkem kui 2 kuud. Seega on täidetud VangS § 76 lg-s 5 ning

§ 76

lg 1 p-s 2 ja lg-s 3 ettenähtud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 9.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab K. Kreevald vabanemisel asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Seega on võimalik K. Kreevald allutada käitumiskontrollile. K. Kreevald nõustub alluma elektroonilisele valvele ja kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tema vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv. Eelnevast tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused K. Kreevaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 10. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. Nagu märgitud, on K. Kreevald käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks viibinud vanglas veidi vähem kui 1 aasta ja 4 kuud ning 01.07.
3. a käskkirjaga karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega kinnipeetavale mitteettenähtud kambris viibimise eest. K. Kreevald on teinud vanglas majandusabitöid (töötamine on sujunud probleemideta) ja lõpetas
4. a edukalt puidupingioperaatori eriala õpingud. Vangistuse alguses oli K. Kreevaldil kohanemisraskuste tõttu käitumisega probleeme, mistõttu ta käis psühhiaatrilistel nõustamistel, kuid pärast avatud eluosakonda saamist probleeme pole ja nõustamised on lõppenud. K. Kreevald osales
5. a alguses struktureeritud vestlustel tagasilanguse ennetamise teemadel ning on enda algatusel kohtunud korduvalt psühholoogiga, et rääkida 7 võimetusest alkoholiga piiri pidada. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et K. Kreevaldi esialgsed on lahenenud ja ta on käitunud vanglas ülekaalukalt (s.o v.a 1 võrdlemisi vähetähtis distsiplinaarrikkumine) nõuetekohaselt. Samuti on K. Kreevald tegelenud aktiivselt oma alkoholiprobleemi ja tagasilangusega ning omandanud puidupingioperaatori kutse. Selline käitumine vangistuse ajal räägib K. Kreevaldi ennetähtaegse vabastamise kasuks.
6. Kõike probleemsem K. Kreevaldi puhul on tema varasem elukäik ja aastatepikkune järjepidev kuritegude toimepanemine. Nimelt on karistusregistri väljavõtte ja kinnipeetava isiklikku toimikusse lisatud kohtuotsuste kohaselt K. Kreevaldil 4 kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab praegu
7. vangistust. Kõigepealt tunnistati K. Kreevald süüdi Tartu Maakohtu 22.08.
8. a otsusega nr 1-18-6605 (s.o veidi vähem kui 4 aastat ja 3 kuud tagasi), mil ta oli 18-aastane. Juba selles kriminaalasjas kohaldati K. Kreevaldi suhtes tõkendina vahistamist ja ta pidi kohe ära kandma 3 kuud vangistust. Ülejäänud vangistus jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

K. Kreevald kandis nn šokivangistust 18.07.-18.10.

1. Kuna K. Kreevald jätkas alates 16.04.2019 (s.o 6 kuud pärast šokivangistust) uute kuritegude toimepanemist, vahistati ta uuesti, Tartu Maakohtu 14.08.
2. a otsusega nr 1-19-5694 tunnistati ta teist korda süüdi ning teda karistati 1 aasta 6 kuu ja 23 päevase vangistusega, mille kandmise algusajaks loeti 19.05.
3. K. Kreevald oli teist korda vanglasse sattudes 19-aastane. Tartu Maakohtu 23.04.
4. a määrusega (s.o veidi vähem kui 2 aastat ja 7 kuud tagasi) vabastati K. Kreevald pärast 11 kuu ja 22 päevast vangistuses viibimist tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani 23.07.2020 (s.o vaid veidi enam kui 2 kuud pärast ennetähtaegset vabastamist) toime uue kuriteo, mistõttu ta vahistati taas, tunnistati Tartu Maakohtu 21.09.
5. a otsusega nr 1-20-6261 kolmandat korda süüdi ning teda karistati 1 aasta 9 kuu ja 1 päevase vangistusega. K. Kreevald oli kolmandat korda vanglasse sattudes 20-aastane. Tartu Maakohtu 12.03.
6. a määrusega vabastati K. Kreevald pärast 8 kuu ja 7 päevast vangistuses viibimist uuesti tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani alates 07.07.2021 (s.o vaid veidi enam kui 3 kuud pärast ennetähtaegset vabastamist) toime uued kuriteod, mistõttu ta vahistati neljandat korda, tunnistati Tartu Maakohtu 27.09.
7. a otsusega nr 1-21-6117 neljandat korda süüdi ning teda karistati 2 aasta 3 kuu ja 24 päevase vangistusega, mille kandmise alguseks loeti 21.07.
9. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et K. Kreevald on pannud viimase ca 4 aasta jooksul (s.o alates 18-aastasest) vabaduses viibides pidurdamatult toime uusi kuritegusid. Seejuures jätkas ta kuritegude toimepanemist 19-aastasena pärast esimest süüdimõistvat kohtuotsust

§ 74

alusel määratud katseajal ning 20- ja 21-aastasena ennetähtaegsete vabastamistega kaasnenud katseaegadel. K. Kreevald ei hoolinud vahistamistest, 3-kuulisest šokivangistusest, ca 1-aastasest ning ca 8-kuulisest vangistusest, vangistustes läbitud erinevatest sotsiaalprogrammidest, ühestki kriminaalhooldusest ega kriminaalhooldusega kaasnenud alkoholikeelust, vaid pani igal korral uued kuriteod toime vaid mõned kuud pärast vabadusse pääsemist. Kokku on K. Kreevald pannud viimase ca 4 aasta jooksul toime 14 kuritegu ning viibinud alates esimese süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamisest vabaduses mõne kuu kaupa kokku vaid ca 1 aasta. Nagu öeldud, on K. Kreevald käesoleva määruse tegemiseks viibinud vanglas veidi vähem kui 1 aasta ja 4 kuud ning on 22-aastane. Seega on K. Kreevaldi kuritegelik aktiivsus äärmiselt kõrge.

1. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on K. Kreevaldi kuritegude soodusteguriteks alkoholi tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus ja kuritegelikud hoiakud. Uute kuritegude toimepanemise oht on kõige tõenäolisem, kui K. Kreevald jätkab alkoholi tarvitamist, ei katkesta suhteid isikutega, kellel on kriminaalsed hoiakud, ja käitub impulsiivselt. Kohtu hinnangul on need riskid praeguseks aga piisavalt maandatud. Kui eelmises kohtumääruses leidis kohus, et 8 võrreldes pidurdamatu kuritegude toimepanemise ajaga pole midagi muutunud ja et K. Kreevald hindab samasuguseid lubadusi korrates oma võimeid üle, siis praegu on K. Kreevald mõistnud keskkonna vahetamise tähtsust ja soovib asuda elama xxxxxxx xxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Selline käitumine väljendab kohtu silmis K. Kreevaldi tõsiseltvõetavat soovi loobuda oma varasemast elustiilist ja vältida vanu tuttavaid. Kuna halva seltskonna mõju on K. Kreevaldi puhul suur ohutegur, võib keskkonnavahetus mõjuda positiivselt ja hoida ära uute süütegude toimepanemise.
2. Lisaks eeltoodule märgitakse kinnipeetava iseloomustuses, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx abi ka sõltuvuse osas, ning K. Kreevald kinnitas kohtuistungil, et ta plaanib tegeleda Samaaria keskuses maksimaalselt oma probleemidega ja viibida seal nii kaua, kuni kõik pakutavad võimalused ammenduvad. Pidades silmas, et K. Kreevaldi toetavatest lähedastest ei piisanud varem uute kuritegude ärahoidmiseks, väljendab K. Kreevaldi praegune soov kasutada rehabilitatsiooniteenuse tuge täiendavalt tema motivatsiooni vältida edaspidi oma varasemaid vigu. Kohus nõustub kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et K. Kreevald on mõistnud, et ta saab ühiskonnaga liituda vähehaaval, mis teeb positiivsete elumuutuste hoidmise kergemaks.
3. Kuigi K. Kreevald ei väärtustanud varem talle korduvalt antud võimalusi viibida vabaduses ega ja pani pärast vanglast pääsemist ka vaatamata kriminaalhooldaja toele uusi kuritegusid, on selline vastutustundetu käitumine K. Kreevaldi puhul mõneti mõistetav. Ta on vaid 22-aastane noor inimene, kelle probleemide lahendamise oskus ei arenenud adekvaatseks ning kes pani nii üksi kui ka grupis koos sõpradega alkoholijoobes toime kuritegusid. K. Kreevaldi nooruse tõttu on ta aga veel üsna hõlpsasti mõjutatav ja kriminaalhooldaja pakutav tugi vabaduses võib tema puhul olla edaspidises elus hakkama saamiseks vanglas viibimisest tulemuslikum. Kuna K. Kreevald püüab ka ise kasutada seekord kõikvõimalikku abi ja on astunud oma vabanemisjärgse elukorralduse muutmiseks reaalseid samme, võib kriminaalhooldus kujuneda edukaks.
4. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus K. Kreevaldi talle Tartu Maakohtu 27.09.
5. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.11.2023, s.o karistusaja lõpuni. Katseajaks allutatakse K. Kreevald käitumiskontrollile, mille jooksul on ta kohustatud järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid.

Tuginedes

§ 75lg 2 p-dele 2 ja 7, keelab kohus täiendavalt K.

Kreevaldil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ning kriminaalhooldusametniku eelneva loata suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti paneb kohus

§ 75lg 2 p 4 alusel K.

Kreevaldile lisakohustuse otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vanglast vabanemisest. Ning viimaks paneb kohus

§ 75lg 2 p 9 alusel K.

Kreevaldile kohustuse alluda elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul.

§ 751

lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse K. Kreevaldi keha külge.

1. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus süüdimõistetu taotlusel kaitsja osavõtul ja kuulatakse ära tema arvamus. K. Kreevald taotles kaitsja osavõttu praeguse asja arutamisest, Tartu Maakohtu 11.10.
2. a määrusega anti K. Kreevaldile riigi õigusabi ja kaitsja M. Valge esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega osaliselt summas 104,40 eurot.
3. Riigikohus on karistusjärgse käitumiskontrolli osas märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise ega konkreetselt käitumiskontrolli kohaldamise 9 menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Samuti pole

§-s 871 sätestatud karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa, süüdimõistetul pole võimalik käitumiskontrolli kohaldamise menetlust (näiteks käitumiskontrolli kohaldamisega nõustudes) vältida ja süüdimõistetu soovi kaasata sellesse menetlusse kaitsja ei saa taunida. Eeltoodud põhjustel pole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab menetluskulud riik (vt RKKK 02.02.

1. a määrus nr 3-1-1-1-16, p 9.1-9.3).
2. Maakohus leiab, et olukorras, kus süüdimõistetu soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja kohus rahuldab tema taotluse, tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda. Kuna kohtu hinnangul on süüdimõistetu seisukoht, mille esindamiseks ta soovis kaitsjat, põhjendatud, pole õigustatud mõista temalt välja selle seisukoha esindamisel tekkinud kulud. Järelikult tuleb määratud kaitsja tasu 104,40 eurot jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10