Obsah (4)

§ 215§ 76§ 75§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6117 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2, § 266 lg 2 p 1 ja § 4231 järgi ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 24 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 21.07.

1. Kohtuotsus jõustus 13.10.2021 ja karistuse tähtaeg saabub 14.11.
3. Tartu Vangla esitas 25.04.2022 Tartu Maakohtule K. Kreevaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab K. Kreevaldi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 2.
4. K. Kreevaldil on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab vangistust
5. korda. Varem on K. Kreevaldit karistatud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise (sealhulgas grupis), mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise ja mootorsõiduki joobes juhtimise. Praegu kannab ta vangistust samasuguste kuritegude eest, lisaks ebaseadusliku sissetungimise eest. Kuritegude muster on jäänud samaks ning nende soodustegurid on alkoholi tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus, kuritegelikud hoiakud ja majandusliku kasu saamine. 2.
6. K. Kreevald viibib vanglas alates 21.07.2021 ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. Alguses käis K. Kreevald kohanemisraskuste emotsionaalsuse tõttu psühhiaatrilistel nõustamistel, kuid enam probleeme pole ja nõustamised on lõppenud. Ta on teinud vanglas majandusabitöid ja töötamine on sujunud probleemideta. Samuti alustas K. Kreevald
7. a septembris kutsehariduse omandamist puidupingioperaatori erialal. Vangistuse alguses oli koolis käitumisega probleeme (nt ei allunud K. Kreevald ametnike korraldusele kanda maski ja suhtles ametnikega ebaviisakalt), kuid viimasel poolaastal on käitumine paranenud ja probleeme pole olnud. Õpingud on sujunud hästi ja maikuus on lõpueksamid.
8. a alguses osales K. Kreevald struktureeritud vestlustel tagasilanguse ennetamise teemadel. Ta oli kohtumistel aktiivne ja avatud ning teadvustas tagasilangust kui riski. K. Kreevald on seadnud vabanemisjärgseks eesmärgiks alkoholist loobumise ja on motiveeritud seda ellu viima. 2.
9. K. Kreevald on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises ning on tõenäoline, kui K. Kreevald jätkab alkoholi tarvitamist, ei katkesta suhteid isikutega, kellel on kriminaalsed hoiakud, ja käitub impulsiivselt. 2.
10. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest K. Kreevald suhtleb alates teismeeast isikutega, kelle ajaveetmise lahutamatuks osaks on alkoholi tarvitamine, ning hakkab sõprade seltskonnas mõtlema ja käituma nende sarnaselt. Alkoholi tarvitamine on viinud korduvalt kuritegude toimepanemiseni, ka viimasel korral pani K. Kreevald kuriteod toime koos sõbraga. K. Kreevald saab aru, et ta hakkab sõprade seltskonnas alkoholi tarvitama ja nende sarnaselt käituma, mistõttu ta väidetavalt enam vanade sõpradega ei suhtle ning soovib keskenduda perele ja tööle. K. Kreevaldi lähedaste hulka kuuluvad abikaasa, vanemad, vanavanemad, 3 venda, õde ja tädi. Samuti on K. Kreevaldil abikaasaga 2 ühist alaealist last (
11. a sündinud poeg ja
12. a märtsis sündinud tütar), kes sündisid K. Kreevaldi vangistuste ajal. K. Kreevald hakkas koos abikaasaga elama
13. a mais ja nad abiellusid praeguse vangistuse ajal 17.12.
14. Lähedased ei poolda kriminaalseid eluviise ning abikaasa ja vanemate jaoks on raske kui K. Kreevald viibib vanglas. K. Kreevaldi sõnul on abikaasa ja lapsed talle väga olulised, kuid vaatamata sellele ei suuda ta enne impulsiivsete otsuste tegemist mõelda oma 2 lähedaste jaoks kaasnevatele tagajärgedele. Lähedased on toetanud K. Kreevaldit vangistuse ajal ja on valmis seda tegema ka edaspidi. 2.
15. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest K. Kreevald on alkoholijoobes olles pannud toime kuritegusid ja teda on korduvalt väärteokorras alkoholiseaduse alusel karistatud. K. Kreevald alustas alkoholi tarvitamist 16-aastaselt, on tarvitanud igapäevaselt kõige kauem 1 nädal järjest ja viimane joomine oli 16.07.2021 ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal, mil tal oli keelatud alkoholi tarvitada. K. Kreevald tundis, et elus oli kõik hästi, ja korraldaski joomise, mis viis uue kuriteoni. Ta näeb seost alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel, kuid ei pea end alkohoolikuks ning tunnistab probleemi liigse tarbimise osas. K. Kreevald osales
16. ja
17. aastatel vanglas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning näis, et ta on motiveeritud oma eluviisi muutma, kuid ta ei suutnud vabaduses pikemaajalisi muutusi ellu viia. Praeguse vangistuse ajal osales K. Kreevald struktureeritud vestlustel tagasilanguse teemadel ja on enda algatusel kohtunud korduvalt psühholoogiga, et rääkida joobes juhtimistest ja võimetusest alkoholiga piiri pidada. Psühholoogi sõnul soovib K. Kreevald end muuta, kuid tunnistab, et ta ei suuda seda üksi ja otsib abi. Pärast vanglast vabanemist plaanib K. Kreevald paigaldada nn ampulli ja läbida riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Programmis osalemiseks on ta juba võtnud ühendust Lõuna-Eesti haiglaga. K. Kreevaldi sõnul on ta motiveeritud edaspidi kainelt elama, sest soovib olla perele toeks ja teab, et alkoholi tarbimine viib tagasilanguseni. 2.
18. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest tavapärases olukorras on K. Kreevald avatud ning hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskusega. Samas ärritub väga kergelt, kui ta näiteks saa oma tahtmist ja leiab, et teda provotseeriti. Ärritumise korral võib hakata karjuma ja kasutada ebaviisakaid väljendeid. K. Kreevaldit iseloomustab impulsiivsus, mis väljendub järjepidevas läbimõtlemata käitumises. Impulsiivsus on korduvalt viinud kuritegude toimepanemiseni, näiteks asja omavoliline kasutamine ning joobes ja lubadeta juhtimine. K. Kreevald alustas kuritegude toimepanemisega suhteliselt noores eas ja probleemide lahendamise oskus ei arenenud adekvaatseks. Peamiselt põhjustab ebaadekvaatsete otsuste tegemist alkoholi tarvitamine. Tagantjärgi mõeldes võib K. Kreevald nimetada mõningaid viise, mis aitaks edaspidi probleeme edukamalt lahendada, kuid pakutud lahendused jäävad vaid sõnade tasemele (s.o võimalusel ta enda käitumises sõnu ei kinnita). K. Kreevald arvab ise, et tema probleemid (impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendusoskus) tulenesid paljuski seltskonnast. Tema käitumismuster viitab ka empaatiavõime puudumisele, sest ta ei mõtle kuritegusid analüüsides kannatanutele või võimalikele tagajärgedele. K. Kreevald mõistab alkoholiprobleemi olemust ja saab aru, et ta peab muutma oma mõtteviisi, uskumusi ja käitumist, et ka tagajärjed muutuksid. Ta osales
19. aastal sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, kus keskenduti just eneseanalüüsile ja läbis programmi edukalt, kuid ei saanud vabaduses õpitu praktiseerimisega hakkama. Tema eesmärgid vabanemisjärgse elu osas on samad, mis eelmiste vangistuste ajal  minna tööle, maksta nõudeid ja lasta endale paigaldada ampull. Praegu on lisandunud ka soov lõpetada vabaduses pooleli jäänud kool ja teha ära autojuhiload, mis lihtsustaks oluliselt tööl käimist. 2.
20. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest K. Kreevaldit on kriminaalkorras karistatud 4 korda ja ta kannab vangistust samuti
21. korda. Kuriteod on toime pandud väga lühikeste ajavahemike tagant, tema kuritegelik käitumine on süsteemne ja tal on välja kujunenud kuritegelik eluviis. K. Kreevald on vangistuse ajal näidanud allumatuse ja ebaviisaka eneseväljendusega ametnike suhtes negatiivseid hoiakuid. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole, on mitmeid distsipliinirikkumisi. Viimase 6 kuu jooksul on K. Kreevald käitunud hästi. Ta on viibinud korduvalt kriminaalhooldusel ning on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli 3 nõudeid (näiteks eiranud alkoholi tarvitamise keeldu ja pannud toime uusi kuritegusid), kuigi ta oli ka varasema vangistuse ajal veendunud, et suudab täita kontrollnõudeid probleemideta. K. Kreevald hindab oma võimeid üle või ei suuda end adekvaatselt hinnata. Ta jääb oma tegude tagajärgede osas (eelkõige ühiskonna suhtes) apaatseks, hindab oma käitumist vaid enda vaatenurgast ja kuritegusid analüüsides jääb pigem pinnapealseks. Hoolimata sellest, et K. Kreevald on endale püstitanud eesmärke ja osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, ei suuda ta elada õiguskuulekalt. 2.
22. Seoses K. Kreevaldi elukoha, hariduse, muude kuritarvituste ning tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. Tööst ja majanduslikust seisundist tuleneb risk, kuid ohtlikkust pole. K. Kreevald saab vabanemisel asuda elama abikaasale kuuluvasse korterisse aadressil xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Praegu elab seal K. Kreevaldi abikaasa koos 2 väikse lapsega. Elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. K. Kreevaldil pole välja kujunenud töötamise harjumust, sest ta viibib pidevalt vanglas ja on olnud tööga hõivatud lühikestel perioodidel. Vangistuste vahel on ametlikult töötanud, kuid on olnud ka tegevusetuse perioode ja mitteametlikku töötamist. Pärast eelmist vangistust elas K. Kreevald vanemate kulul ning hiljem, kui ta läks tööle, hakkas toetama praegust abikaasat ja ühist last. K. Kreevaldi sõnul maksis ta ka graafiku alusel nõudeid ja tuli majanduslikult toime. Varem oli K. Kreevaldi jaoks tavaline kulutada raha alkoholi peale. Enne praegust vangistust tarvitas ta enda sõnul tunduvalt vähem alkoholi, kuid on siiski joomise pärast uuesti vanglas. K. Kreevaldit on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mille soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. TÄITIS-e andmetel on K. Kreevaldil 06.04.
23. a seisuga 1080,97 eurot tasumata nõudeid. Ta soovib nõuded ära maksta ja on enda sõnul viimase kuriteo kahjude hüvitamiseks kannatanuga kokku leppinud, et tasub nõude pärast vabanemist. Muude nõuete osas on K. Kreevald sõlminud kohtutäituritega kokkulepped ja täiturid koostavad maksegraafikud. Kuigi K. Kreevald tegeles ka eelmise vangistuse ajal oma majandusliku toimetuleku parandamisega ja läks pärast vabanemist tööle, ei piisanud sellest uute kuritegude ärahoidmiseks. Ennetähtaegse vabastamise korral on K. Kreevaldil võimalik asuda tööle Linnamäe Agro OÜ-s põllumees-lihttöölisena. K. Kreevaldil pole diagnoositud alkoholisõltuvust. 2.
24. Juhul, kui kohus otsustab K. Kreevaldi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata K. Kreevaldile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni (s.o kuni 14.11.2023). Samuti kohaldada K. Kreevaldi suhtes elektroonilist valvet 2 kuuks.

§ 75lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel keelata K.

Kreevaldil alkoholi tarvitamine ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ja/või alkoholi tarvitavate isikutega, lisaks kohustada K. Kreevaldit otsima endale töökoht või võtma end Töötukassas arvele 14 päeva jooksul pärast vanglast vabanemist. Alkoholi tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ja suhtlemine isikutega, kes võivad K. Kreevaldit ajendada alkoholi tarvitama, suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise ohtu ning riskeeriva ja hoolimatu käitumise süvenemist.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi K. Kreevaldi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ja toetab K. Kreevaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.
2. K. Kreevald ja tema abikaasa esitasid kohtule kirjalikud seisukohad, milles paluvad K. Kreevaldi vanglast ennetähtaegselt vabastada. Kokkuvõtlikult avaldab K. Kreevald, et ta on oma käitumist ja suhtumist tõsiselt analüüsinud ning mõistnud, miks ta kuritarvitab alkoholi ja 4 paneb alkoholi tarvitanuna toime kuritegusid. K. Kreevaldil on siiralt kahju ja häbi ning ta on kannatanute ees vabandanud. Ta mõistab täielikult hukka oma varasema käitumise (s.o alkoholi tarvitamise, vale seltskonnaga suhtlemise ja kuritegude toimepanemise), saab aru, kui valesti ta käitus, on võtnud õppust ega soovi enam nii jätkata. K. Kreevald oli varem kinnine inimene, jättis oma mured ja probleemid enda teada ega võtnud kuulda lähedasi, kes soovisid teda aidata. Selle asemel, et rääkida kõik hingelt ära, kogus K. Kreevald halva endasse ja tal tekkisid ärevused, mille leevendamiseks ta tarvitas alkoholi. Alkoholist tekkinud hea tunne ja lõbus olek oli aga hetkeline, sest K. Kreevald ei ole osanud alkoholiga piiri pidada. Ta mõtleb lühiajaliselt, teeb üksi või koos teistega valesid otsuseid ning on käitunud niimoodi korduvalt, mistõttu pole ta esimest korda vanglas. K. Kreevald pole varem oma probleemidele ausalt otsa vaadanud ega oma vigu tunnistanud, sest mõtles, et kui ta viibib pikemalt vanglas ja saab vanemaks, muutuvad tema väärtushinnangud. Samuti lootis K. Kreevald, et kui ta seekord alkoholi tarvitab, enam nii ei kordu. Nüüd ta mõistab, et iseenesest ei kao midagi ära. K. Kreevaldi jaoks oli praeguse vangistuse algus emotsionaalselt väga raske, sest ta sai aru, et tal on väga tõsine probleem alkoholi liigtarvitamise ja enda suhtumisega. K. Kreevald soovib alkoholist loobuda ning on registreerinud end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmasele hindamisele (aeg on 20.06.2022). Samuti on ta nõus osalema sotsiaalprogrammides ja andma vereanalüüse seoses alkoholi tarvitamisega ning plaanib paigaldada ampulli. K. Kreevald kavatseb edaspidi oma muresid lähedastega jagada, minna psühholoogi konsultatsioonile ja hakata uuesti tegelema oma lemmiksordialadega. Ta ei suhtle enam vanade joomakaaslaste ja kriminaalkorrast karistatud isikutega. Lisaks on vabanemisel oluline keskkonnavahetus. K. Kreevaldi abikaasa on seaduskuulekas ega tarvita alkoholi. K. Kreevald tahab näha oma lapsi kasvamas vabaduses, mitte vanglas, ning olla hea abikaasa ja isa. Tal on välja kujunenud uued väärtushinnangud, milleks on pere, tervislik eluviis, enesearendamine ja eesmärkide tähtsus. K. Kreevald soovib vabanemisel asuda tööle Linnamäe Agro OÜ-s põllumees-lihttöölisena, tasuda oma võlad ja saada juhiload. Ta on motiveeritud elama seaduskuulekat elu. K. Kreevaldi abikaasa kirjutab, et K. Kreevald on muutnud oma ellusuhtumist laste ja abikaasa tõttu. K. Kreevald otsis vanglas psühhiaatrilist abi, lõpetab puidupingioperaatori eriala ja on leidnud lahenduse oma alkoholiprobleemile. Lisamotivatsiooniks on see, et abikaasa ei poolda alkoholi tarvitamist.
3. K. Kreevald ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Ta on end muutnud, oma eesmärgid ümber mõelnud ja soovib alkoholist täielikult loobuda. Ta teab, milles elektrooniline valve seisneb, ja on valmis sellele alluma. K. Kreevald peab oma kirjalikes seisukohtades keskkonnavahetuse all silmas, et ta on koos perega ega suhtle kriminaalkorras karistatud inimeste ja alkoholi liigtarvitajatega. Kuigi K. Kreevald plaanib asuda elama Kobela alevikku ning pani varem korduvalt kuritegusid toime nii xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx, polnud tal varem kindlat sihti, ta oli alkoholi küüsis ja alkoholijoobes ega osanud õigesti käituda. Samuti polnud K. Kreevaldil kindlat abikaasat, mistõttu tulidki alkoholi tarvitamised ja probleemid. Nüüd on tema prioriteedid teised. K. Kreevaldil tekkis praeguse abikaasaga kindlam suhe
4. aasta maikuust, kuid siiski tulid tagasilangused, mistõttu viibib ta praegu vanglas. K. Kreevald on vanglas palju endaga tegelenud ja mõistnud, et talle ei sobi alkohol. Kuigi K. Kreevaldil oli abikaasa ja poeg juba varem, oli ta tollal kinnine inimene ja hoidis kõik endasse. Tekib ikka probleeme ning K. Kreevald läks lihtsamat teed ja tarvitas alkoholi. Ta tarvitas alkoholi igapäevaste pingete ja ärevuse tõttu, näiteks ei osanud ta tegevusetuse ajal oma aega planeerida ja hakkas vanast harjumusest alkoholi tarvitama. Nüüd räägib K. Kreevald ametnike ja lähedastega. Ta andis kohtule samasuguseid lubadusi
5. ja
6. aastal ennetähtaegse vabastamise arutamisel, kuid läks vabaduses siiski vanale teele ja hakkas alkoholi tarvitama. K. Kreevaldi lapsed motiveerivad teda, ta soovib lastele eeskujuks 5 olla ja neid kasvatada ega taha uuesti vanglasse sattuda. K. Kreevald on muutunud ja palub, et kohus annaks talle võimaluse.
7. K. Kreevaldi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge toetas K. Kreevaldi ennetähtaegset vabastamist. K. Kreevald on väga noor ja tema minevik pole hea, kuid kaitsja usub, et ta on lõpuks mõistnud, et nii ei saa enam edasi minna. K. Kreevaldil on toetav pere ning vangla ja prokurör toetavad samuti tema ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht
8. K. Kreevald kannab alates 21.07.2021 vanglas

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumi eest mõistetud liitkaristust teise astme kuritegude (

§ 215

lg 2 p-d 1 ja 2, § 266 lg 2 p 1, § 4231 ning § 424 lg-d 1 ja 2) toimepanemise eest. Vangistusseaduse § 76 lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu on pannud

§ 76

lg 8 kohaselt katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda on karistatud vangistusega, edastab vangla materjali ennetähtaegse vastamise otsustamiseks uuesti kohtule pärast

§ 76

lg 1 p-s 2 ettenähtud karistusaja ärakandmist.

§ 76

lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Kuna K. Kreevaldil saab pool karistusajast kantuks alles 16.09.2022, pole täidetud tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused ja K. Kreevald tuleb jätta ennetähtaegselt vanglast vabastamata. 8. Lisaks ülal toodule pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. K. Kreevald on käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks viibinud vanglas veidi enam kui 10 kuud ning kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole teda distsiplinaarkorras karistatud. Samuti on K. Kreevald teinud vanglas majandusabitöid, alustas
3. a septembris kutsehariduse 6 omandamist puidupingioperaatori erialal ja
4. a mais on lõpueksamid. Vangistuse alguses oli K. Kreevaldil koolis käitumisega probleeme (nt ei allunud ametnike korraldusele kanda maski ja suhtles ametnikega ebaviisakalt) ning ta käis kohanemisraskuste emotsionaalsuse tõttu psühhiaatrilistel nõustamistel, kuid enam probleeme pole ja nõustamised on lõppenud. Samuti on koolis viimasel poolaastal käitumine paranenud ja probleeme pole olnud. Ta osales
5. a alguses struktureeritud vestlustel tagasilanguse ennetamise teemadel ning on enda algatusel kohtunud korduvalt psühholoogiga, et rääkida joobes juhtimistest ja võimetusest alkoholiga piiri pidada. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et K. Kreevaldi esialgsed käitumisprobleemid on lahenenud ja ta on pidanud end viimase 6 kuu jooksul vanglas nõuetekohaselt üleval. Samuti on K. Kreevald tegelenud oma alkoholiprobleemi ja tagasilangusega ning omandab puidupingioperaatori kutset. Viimase aja käitumine vangistuse ajal räägib K. Kreevaldi ennetähtaegse vabastamise kasuks.
6. Ainuüksi ülal toodust ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. Nimelt on karistusregistri väljavõtte ja kinnipeetava isiklikku toimikusse lisatud kohtuotsuste kohaselt K. Kreevaldil 4 kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab praegu
7. vangistust. Kõigepealt tunnistati K. Kreevald süüdi Tartu Maakohtu 22.08.
8. a otsusega nr 1-18-6605 (s.o ca 3 aastat ja 9 kuud tagasi), mil ta oli 18-aastane. Juba selles kriminaalasjas kohaldati K. Kreevaldi suhtes tõkendina vahistamist ja ta pidi kohe ära kandma 3 kuud vangistust. Ülejäänud vangistus jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

K. Kreevald kandis nn šokivangistust 18.07.-18.10.

1. Kuna K. Kreevald jätkas alates 16.04.2019 (s.o 6 kuud pärast šokivangistust) uute kuritegude toimepanemist, vahistati ta uuesti, Tartu Maakohtu 14.08.
2. a otsusega nr 1-19-5694 tunnistati ta teist korda süüdi ning teda karistati 1 aasta 6 kuu ja 23 päevase vangistusega, mille kandmise algusajaks loeti 19.05.
3. K. Kreevald oli teist korda vanglasse sattudes 19-aastane. Tartu Maakohtu 23.04.
4. a määrusega (s.o ca 2 aastat ja 1 kuu tagasi) vabastati K. Kreevald pärast 11 kuu ja 22 päevast vangistuses viibimist tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani 23.07.2020 (s.o vaid veidi enam kui 2 kuud pärast ennetähtaegset vabastamist) toime uue kuriteo, mistõttu ta vahistati taas, tunnistati Tartu Maakohtu 21.09.
5. a otsusega nr 1-20-6261 kolmandat korda süüdi ning teda karistati 1 aasta 9 kuu ja 1 päevase vangistusega. K. Kreevald oli kolmandat korda vanglasse sattudes 20-aastane. Tartu Maakohtu 12.03.
6. a määrusega vabastati K. Kreevald pärast 8 kuu ja 7 päevast vangistuses viibimist uuesti tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani alates 07.07.2021 (s.o vaid veidi enam kui 3 kuud pärast ennetähtaegset vabastamist) toime uued kuriteod, mistõttu ta vahistati neljandat korda, tunnistati Tartu Maakohtu 27.09.
7. a otsusega nr 1-21-6117 neljandat korda süüdi ning teda karistati 2 aasta 3 kuu ja 24 päevase vangistusega, mille kandmise alguseks loeti 21.07.
9. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et K. Kreevald on pannud viimase ca 4 aasta jooksul (s.o alates 18-aastasest) vabaduses viibides pidurdamatult toime uusi kuritegusid. Seejuures jätkas ta kuritegude toimepanemist 19-aastasena pärast esimest süüdimõistvat kohtuotsust

§ 74

alusel määratud katseajal ning 20- ja 21-aastasena ennetähtaegsete vabastamistega kaasnenud katseaegadel. K. Kreevald ei hoolinud vahistamistest, 3-kuulisest šokivangistusest, ca 1-aastasest ning 8-kuulisest vangistusest, vangistustes läbitud erinevatest sotsiaalprogrammidest, ühestki kriminaalhooldusest ega kriminaalhooldusega kaasnenud alkoholikeelust, vaid pani igal korral uued kuriteod toime vaid mõned kuud pärast vabadusse pääsemist. Kokku on K. Kreevald pannud viimase ca 4 aasta jooksul toime 14 kuritegu ning viibinud alates esimese süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamisest vabaduses mõne kuu kaupa kokku vaid ca 1 aasta. Nagu öeldud, on K. Kreevald käesoleva määruse tegemiseks viibinud vanglas ca 10 kuud ja on 22-aastane. Seega on K. Kreevaldi kuritegelik aktiivsus äärmiselt kõrge. 7

1. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on K. Kreevaldi kuritegude soodusteguriteks alkoholi tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus, kuritegelikud hoiakud ja majandusliku kasu saamine. Uute kuritegude toimepanemise oht on kõige tõenäolisem, kui K. Kreevald jätkab alkoholi tarvitamist, ei katkesta suhteid isikutega, kellel on kriminaalsed hoiakud, ja käitub impulsiivselt. Kirjalikes seisukohtades avaldas K. Kreevald, et ta mõistab oma varasema käitumise täielikult hukka, saab aru, kui valesti ta käitus, on võtnud õppust ega soovi enam nii jätkata. Ka kohtuistungil ütles K. Kreevald, et ta on end muutnud, tal on nüüd kindlad sihid ning tema prioriteedid on pere, töö ja kodu. Kuigi K. Kreevaldil tekkis praeguse abikaasaga kindlam suhe
2. aasta maikuust, tulid siiski tagasilangused. Ning kuigi K. Kreevald andis
3. ja
4. a ennetähtaegsete vabastamiste arutamisel kohtule samasuguseid lubadusi nagu praegu, läks vabaduses siiski vanale teele ja hakkas alkoholi tarvitama.
5. Arvestades eelnevat, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et K. Kreevaldi puhul on suurimateks riskiteguriteks alkoholi tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus, kehv probleemilahendusoskus ja väljakujunenud kuritegelikud harjumused. Kuna K. Kreevald on pannud korduvalt kuritegusid toime ka üksi (sh eelmise ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal
6. a juulis), ei ajenda teda seadust rikkuma vaid kaaslased ja grupi mõju. Lisaks väljendab K. Kreevaldi varasem käitumine täielikku ükskõiksust kriminaalhoolduse ning vangistusest ennetähtaegselt vabastamisega kaasnevatesse nõuetesse ja kohustustesse. Kuigi K. Kreevald suudab vanglas üldjoontes korrektselt käituda, on varemgi osalenud sotsiaalprogrammides ja olnud veendunud, et ta suudab edaspidi oma käitumist muuta, ei ulatu see vanglast kaugemale ega ole seni hoidnud ära uusi õigusrikkumisi. Nagu K. Kreevald isegi tunnistas, naaseb ta vabaduses endiste harjumuste, suhtleb endiste tuttavatega ja hakkab alkoholi tarvitama.
7. K. Kreevald avaldas kirjalikes seisukohtades ja kohtuistungil sedagi, et ta oli varem kinnine inimene, kuid on nüüd muutunud. K. Kreevald soovib täielikult alkoholist loobuda, vahetada suhtlusringkonda, on registreerinud end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmasele hindamisele, on nõus osalema sotsiaalprogrammides ja andma vereanalüüse seoses alkoholi tarvitamisega ning plaanib paigaldada ampulli. Kohus toob välja, et K. Kreevald andis kõiki täpselt samasuguseid lubadusi (kusjuures suuresti samas sõnastuses) kohtule nii
8. a aprillis kui ka
9. a märtsis, mil ta ennetähtaegselt vabastati. Nagu öeldud, ei pidanud K. Kreevald vabaduses oma lubadustest kinni. Kuigi kohus tuli K. Kreevaldile 2 korda vastu ja vabastas ta tingimisi ennetähtaegselt vanglast, jätkas K. Kreevald mõlemal korral suhtlust endiste tuttavatega, tarvitas alkoholi ja pani vaid mõne kuu möödudes nii üksi kui ka grupis koos teistega toime uued kuriteod. Ta ei paigaldanud ampulli, ei läinud alkoholivastasele ravile, ei lõpetanud kooli ega teinud ära juhilubasid. Pidades silmas, et võrreldes pidurdamatu kuritegude toimepanemise ajaga pole praeguseks midagi muutunud, pole kohtul tõsiseltvõetavat alust arvata, et nüüd suudab K. Kreevald erinevalt varasemast oma lubadusi täita. Kohus nõustub kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et K. Kreevald hindab oma võimeid üle ning tema lubadused jäävad üksnes sõnade tasemele. Ta käitub järjepidevalt läbimõtlematult.
10. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et K. Kreevaldil on abikaasa, arvukalt toetavaid lähedasi ning kindel elu- ja töökoht, kuid nendestki ei piisanud, et K. Kreevald muudaks oma harjumusi ja loobuks kuritegude toimepanemisest. Lisaks soovib K. Kreevald asuda ennetähtaegse vabastamise korral elama elukaaslase ja 2 ühise lapse juurde aadressile xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Süüdimõistvate kohtuotsuste kohaselt pani K. Kreevald viimase kuriteo
11. aastal grupis toime sealsamas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx toime kuriteo,
12. aastal pani ta 8 Antsla linnas kaks korda kuritegusid toime grupis ja üks kord üksinda,
13. aastal pani ta Võru vallas üksi toime kuriteo ning
14. ja
15. aastatel pani ta kuritegusid toime Võru linnas ja Võru maakonnas. Pidades silmas, et K. Kreevald soovib naasta elama samasse piirkonda, kus ta pani pidurdamatult toime kuritegusid, puutuks ta suure tõenäosusega ennetähtaegse vabastamise korral taas kokku oma vanade tuttavatega. Kuna K. Kreevaldi puhul on halva seltskonna mõju suur ohutegur, ei tekita vangistusele eelnenud oludesse naasmine kindlust, et K. Kreevald suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda.
16. Kuna K. Kreevald on pannud kuritegusid toime kogu täisealisena elatud elu ajal, on reaalne lootus edasiseks õiguskuulekaks käitumiseks vaid juhul, kui ta suudab säilitada vangla range järelevalve tingimustes viimase 6 kuu jooksul ilmnenud käitumist ka iseseisvamalt vabaduses viibides. Arvestades, et harjumuste ja elustiili muutmiseks kulub aega, ei veena vahepealne lühike aeg, mil K. Kreevald on end nõuetekohasel üleval pidanud, kohut, et positiivsed käitumismustrid on K. Kreevaldis niivõrd kindlalt juurdunud, et ta ei asu kuritegusid toime panema ja allub kriminaalhoolduse nõuetele. Olukorras, kus kriminaalhooldusel puudub distsiplineeriv mõju, on tingimisi ennetähtaegne vabastamine perspektiivitu.
17. Eeltoodud põhjustel jätab kohus K. Kreevaldi talle Tartu Maakohtu 27.09.
18. a otsusega mõistetud vangistusest vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus süüdimõistetu taotlusel kaitsja osavõtul ja kuulatakse ära tema arvamus. K. Kreevald taotles kaitsja osavõttu praeguse asja arutamisest, Tartu Maakohtu 04.05.
20. a määrusega anti talle riigi õigusabi ja kaitsja M. Valge esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 97,20 eurot, mille kohus rahuldas täies ulatuses.
21. Riigikohus on karistusjärgse käitumiskontrolli osas märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise ega konkreetselt käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Samuti pole

§-s 871 sätestatud käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa, süüdimõistetul pole võimalik käitumiskontrolli kohaldamise menetlust (näiteks käitumiskontrolli kohaldamisega nõustudes) vältida ja süüdimõistetu soovi kaasata sellesse menetlusse kaitsja ei saa taunida. Eeltoodud põhjustel pole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab menetluskulud riik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.

1. a määrus nr 3-1-1-1-16, p 9.1-9.3).
2. Maakohtu hinnangul ei kohaldu ülal refereeritud mõttekäik praegusel juhul. Olukorras, kus süüdimõistetu soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuid kohus teeb vastupidise lahendi, tuleb kaitsjatasu mõista süüdimõistetult välja. Erinevalt karistusjärgsest kinnipidamisest on vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine soodustus ja juhul, kui kohtu hinnangul on süüdimõistetu seisukoht, mille esindamiseks ta soovis kaitsjat, alusetu, on põhjendanud jätta süüdimõistetu kanda selle seisukoha esindamisel tekkinud kulud. Järelikult tuleb määratud kaitsja tasu 97,20 eurot välja mõista K. Kreevaldilt. Arvestades, et kohtuistungil ei esitatud kohtule menetluskulude hüvitamise osas teistsuguseid taotlusi, tuleb menetluskulu tasuda 1 kuu jooksul määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 9