act OÜ hagi J. R. vastu võlgnevuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 5933,16 eurot Menetlusosalised Hageja: veebruar 2026. a, Jõhvi B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras) 4.

Menetluskulud jätta kostja J. R. kanda. 4.1 Välja mõista J. R.lt B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 595 (viissada üheksakümmend viis) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses sätestatud määras. 1

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 4997,71 eurot alates 12.11.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja J. R.lt välja mõista B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 595 eurot (hagi esitamise eest tasutud riigilõiv). 1.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja J. R. tarbijakrediidilepingu (laenulimiidilepingu). Lepinguga määrati kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev minimaalse kuumaksega, kuid klient võis igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires sai klient igal ajal lisaraha taotleda. Selleks tuli logida sisse oma iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pin-koodi. Laenulimiidi leping sõlmiti panga iseteeninduskeskkonnas. J. R. esitas 16.06.

1. a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas. Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 16.06.
2. a. Üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 5000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. 2

§ 170mõttes.

1.2 Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 7048 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 2050,29 eurot. Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 4997,71 eurot (7048 eurot - 2050,29 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Lepingujärgne intressimäär oli 49,09% aastas. Hageja nõuab intressi tasumist perioodi eest 9.05.2025-8.06.2025 summas 208,37 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist

§ 113lg 1 alusel.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 9.06.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.11.2025 seadusjärgses viivisemääras ehk 219,82 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist TsMS § 367 alusel alates 12.11.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 10,15% aastas. 1.3 Hageja selgitab, et krediidiandja Multitude Bank kogus teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Krediidiandja iseteenindusportaali kaudu täidetud laenutaotlusel märkis kostja, et sissetulek (employee income) 1600 eurot, igakuised kulutused (monthly expenses): 285 eurot. Kostja kinnitas, et kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu, samuti, et on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2020. a, seega on krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2020. a kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. Hageja viitab Riigikohtu seisukohale, mille järgi ei ole 3

§ 4034

lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja täiendavate registripäringute alusel. Krediidiandja sise-eeskirjades on kirjeldatud eraldi reeglid, nõuded ning tingimused, millistel juhtudel ning kuidas kontrollida laenusaaja poolt esitatud teavet ning läbi milliste korrektuuride (nt sissetuleku korrigeerimine), konservatiivse lähenemise (nt hüpoteetiliste kohustuste arvutamine), skooride ja muude andmete analüüsimisel kogumis on võimalik krediidiandjal teha krediidiotsus näiteks ka teatud juhtudel konto väljavõtet küsimata. Selline metoodika, kus krediidiandja ei tugine üksnes konto väljavõttele sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel, ei ole ka vastuolus vastutustundliku laenamise nõuetega. Krediidiandjal on õigus ja ka kohustus kehtestada sise-eeskirjadega vastavad metoodikad, kuidas ta laenusaaja krediidivõimelisust hindab ning kuidas ta jõuab vastava krediidiotsuseni (positiivse või negatiivse). Vastavalt KAVS §-le 50 lg 4 krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

1. Kohus saatis J. R.le hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati J. R.le isiklikult kätte 28.11.2025.a Kostja kohtu määratud tähtajal kohtule ei vastust ega omapoolseid vastuväiteid ei esitanud.
2. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg
3. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
6. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 113 2 lg 2; § 402 jj, § 164 lg 1, § 170 TsMS § 367. 6.1 Käesoleval juhul on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepingutega.

§ 410

lg 1 sätestab, et

§ 404

lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

§ 410

lg 1 järgimata jätmine toob kaasa

§ 408lg 1 tagajärje ehk lepingu tühisuse.

Hageja selgitab, et kostjale on e-kirja vahendusel, st enne lepingu sõlmimist saadetud Euroopa tarbijakrediidi infoleht ja lepingueelne teave tutvumiseks. Kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud. Hageja selgituste kohaselt on lepingu üldtingimused 4

§ 408

lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud

§ 404

lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et

§ 404

lõikes 2 või 2 3 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kohus möönab, et hageja on rikkunud

§ 410

lg 1, hageja ei ole tõendanud kõigi lepingudokumentide edastamist kostja e-posti aadressile. Samas on hageja tõendanud et krediit on tarbija kasutusse antud. Hageja on teinud ülekandeid laenutaotluses esitatud kontole ning kostja on teinud ka tagasimakseid (dtl 12-13; 26-54; 55-59) 6.2 Krediidikulukuse määr ei ületa

§ 4062lg 1 sätestatud määra.

Laenulimiidilepingu krediidikulukuse määr oli 61,79%.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulimiidileping sõlmiti 16.06.2020. 30.11.2029.a. seisuga oli tarbimislaenude kulukuse määr 20,61%; 31.05.2020.a seisuga 20,52%.

§ 4062

lg 1 viimase lause kohaselt korraldab Eesti Pank keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks oma veebilehel. Krediidilepingu sõlmimise ajal ehk 16.06.2020.a ei olnud Eesti Pank veel avaldanud viimase kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra. Seega ei olnud laenuandjal võimalik arvestada tulevikus avaldatava keskmise krediidi kulukuse määraga. Krediidilepingu sõlmimise hetkel oli

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses nimetatud viimati avaldatud keskmine krediidi kulukuse määr 30.11.2019 ehk 20,61%. Selle kolmekordne määr on 61,83 % aastas. Kuivõrd kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr oli 61,79% ehk väiksem kui kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud tarbimislaenude kuluse määr, siis leping krediidikulukuse määra suuruse tõttu tühine ei ole. 6.3 Hageja märgib, et esialgne võlausaldaja Ferratum Bank loovutas nõude 3.07.2025 hagejale ja kostjat teavitati loovutamisest (dtl 66-68)

§ 170

kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 6.4 Hageja ütles lepingu üles 24.05.2025 teatega alates 8.06.2025 (dtl 64-65). Leping lõppes 8.06.2025.a., seega muutus nõue sissenõutavaks 8.06.2025.a. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, ülesütlemisteatele reageerinud ega reageerinud ka hagimaterjalide kättetoimetamisele. 6.5 Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034

). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud andmeid lisaks laenutaotluses toodule, analüüsinud kogutud andmeid ning leidnud, et laenutaotleja on piisavalt maksejõuline (dtl 69-72). 6.6 Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 7048 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 2050,29 eurot. Kuivõrd limiidikontot sai korduvalt kasutada (ehk teostatud tagasimakseid uuesti kasutada, arvestati tasutud tagasimaksed peamises osas intressi katteks). Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 4997,71 eurot (7048 eurot - 2050,29 eurot; dtl 3-4, 26-54, 26-54). Tasumata intress perioodi 9.05.2025-8.06.2025 eest on 208,37 5

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6