2-25-20919 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2026, Jõgeva Tsiviilasja number 2-25-20919 Tsiviilasi K.R.-i hagi K.-M.K. vastu elatise vähendamise nõudes Hagihind 900 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.R. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx, XXX, xxxxxxXXX; e-post: XXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja (XXX); Kostja: K.-M.K. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx1, XXX, xxxxx XXX), seaduslik esindaja E.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX,xxxxxx XXX; e-post: XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Vähendada 25.08.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-3260 väljamõistetud elatise suurust ja määrata, et K.R. ei ole kohustatud K.-M.K.-le rahaliselt elatist tasuma alates hagi esitamisest 03.12.2025 kuni K.-M.K. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik. Menetlusosaliste seisukohad
- Hageja esitas 03.12.2025 kohtule hagi kostja vastu elatise vähendamise nõudes. Hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud elatis 100 eurot kuus alates 25.08.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni (25.08.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3260). Kostja elab nüüdseks 1 2-25-20919 hagejaga ning seadus elatise osas on võrreldes otsuse tegemise ajaga muutunud. Hageja taotles elatise vähendamist 0 euroni alates hagi esitamisest. Hageja selgitas täiendavalt, et kostja elab temaga
- aastast kuni hagi esitamiseni, kuid vahepeal elab kuni 6 kuud isa juures ja siis jälle hageja juures. Kostja käibxxxxxxxx koolis. Nädala sees on laps koolis. Hageja käib kostjaga arsti juures ja kui laps on hagejaga, siis kõik kostja kulud on tema kanda. Kulude kohta kviitungeid alles pole. Kostja sissekirjutus on isa juures, kuid kostja tahab olla emaga.
- Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sõnul tegi ta kohtutäiturile 2024.a veebruaris avalduse elatise nõude täitmise peatamiseks. Aktiivset nõuet elatise osas pole. Kostja polnud nõus elatise vähendamisega 0 euroni, sest hageja ei ole kostjat kasvatanud 14 aastat. Hageja ei pakkunud kordagi rahalist abi. Hagejalt mõisteti välja elatis 100 eurot kuus, kuid seda maksis tema eest riik. Hageja kinnitas kohtule hooldusõiguse tagasisaamisel, et tal on rahaline valmisolek last kasvatada, kuid kostja hinnangul ei ole hageja oma elujärge parandanud ja tal puudub stabiilne elukoht ja töö. Kostja põhikooli lõpetamise kulud juunis kandis kostja. Juuni lõpus palus hageja kostja mõneks ajaks enda juurde võtta. Hageja ei toonud kostjat enam koju. Kostja ei elanud õpilaskodus nagu pidi, vaid tüdruksõbra juures (august-november). Hageja juures viibis kostja mõned nädalavahetused. Kostja ei ole seega olnud stabiilselt hageja kasvatada. Hageja manipuleerib kostjat. Hageja ei tegele kostja puude taotlemisega (21.06.2025 lõppes kehtiv puue) ja on ostnud talle alkoholi (uurimisel lastekaitses ja politseis). Kostja ei ole nõus elatist tühistama, kuna kostja on varsti kodus jälle tagasi. Kostja ainus motiiv on saada erinevaid toetusi enda arvele (suurperetoetus).
- Kohus kuulas pooled ära 10.02.2026 toimunud istungil. Hageja sõnul kannab tema hetkel kõik kostja kulud. Ta viib last kooli, käivad arstil ja hageja kanda on ka kogu kostja isiklik hügieen. Kostja oli viimati isa juures juunis. Kostja tahab hageja juures olla. Kostja oli eelmisel sügisel tüdruksõber, kelle juures ta jah elas. Nüüd pole enam tüdruksõpra kostjal. Kostja isa on kostjale saatnud 80 eurot peretoetust. Pühapäeval käis kostja isa kostjaga talle jalanõusid ostmas. Hageja lubas kostja vaimse tervise küsimustega tegeleda ja arstile kostjaga minna. Koolis on kostjal kõik korras. Hageja ei soovi puude rahasid ja seda kostja ka ei soovi. Hageja ei soovi kostjat enda juurde, et saada suurperetoetust. Kostja ise soovib hageja juures olla ja loomulikult võtab hageja vastu ka suure pere toetused. Kostja käib nädala keskel koolis ja erinevalt isast, siiski kannab kostja kulusid. Hageja jääb haginõude juurde Kostja isa maksis enda sõnul alates juuni umbes 3-4 kuud kostja telefoniarvet, kuid siis hakkasid sinna ilmuma mingid mängud ja isal polnud enam ülevaadet, mida kostja telefoniga teeb. Hagejal pole püsivat elukohta ja võib-olla on kostja homme kodus tagasi. Kui hageja ostab kostjale alkoholi, siis kostja ilmselgelt ei taha koju tulla. Kostja ei vasta enam telefonilegi, ainult siis kui raha on vaja. Isa ei ole kostjale saatnud raha, sest need lähevad internetimängude peale. Viimasel ajal ei ole ta kostjale ostnud ka midagi igakuiselt. Nüüd ostis jalanõud ja dressid. 14 aastat kasvatas kostjat isa. Isa ei olnud nõus, et hageja ei peaks elatist maksma. Hageja ei ole kordagi aastate jooksul 100 eurot elatistki maksnud. Kohtu põhjendused
- Kohus leiab, et hagi elatise vähendamise nõudes on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2 2-25-20919
- Puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: - K.-M.K. on K.R.-i ja E.K. poeg. - 25.08.2016.a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-3260 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis 100 eurot kuus alates 25.08.2016 kuni kostja täisealiseks saamiseni. - Kostja on vähemalt alates detsember 2024.a (so hagi esitamisest) püsivalt asunud elama hageja juurde. - Väljamõistetud elatise otsuse täitmiseks käib täitemenetlus, mis kostja esindaja avalduse alusel veebruaris 20204.a on peatatud.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
- Hageja taotleb elatise vähendamist 0 euroni kuus. Seega taotleb hageja 25.08.2016.a otsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmist selliselt, et ta ei peaks enam elatist kostjale maksma. Kohus leiab, et tegemist on hagiga varasema kohtulahendi muutmiseks. Varasemat kohtulahendit on võimalik TsMS § 459 lg 1 alusel muuta vaid kahel tingimusel: Oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja; Hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Ülalnimetatud tingimused peavad esinema samaaegselt.
- Kohus leiab, et TsMS § 459 lg-s 1 märgitud mõlemad eeldused on täidetud. Asjaolu – kostja elab nüüd püsivalt hageja juures – on oluline elatise maksmist mõjutav asjaolu ning see on tekkinud pärast 25.08.2016.a otsuse tegemist. Kuigi kostja käib koolis ja elab nädala sees õpilaskodus, kannab muul ajal enamus kostja kulud vahetult hageja. Kostja esindaja on istungil kinnitanud, et viimasel ajal ei ole ta olulisel määral kostja ülalpidamisse panustanud. Kohus leiab, et hagejal puudub kohustus täiendavalt kohtulahendi alusel elatist maksta.
- Kostja esindaja on hageja nõudele esitanud erinevaid vastuväiteid, nt hageja ei ole 25.08.2016 kohtulahendit täitnud, kostja esindaja on kostjat 14 aastat üksinda kasvatanud, aga ka toonud välja erinevaid põhjuseid, miks kostja läks hageja juurde elama ning miks hageja ei ole sobilik kostjat kasvatama. Kohus leiab, et ükski kostja vastuväide ei ole praegu aluseks elatise vähendamata jätmiseks. See, et hageja pole täitnud 25.08.2016.a kohtulahendit ning et kostja esindaja kasvatas kostjat pikka aega üksi, ei oma käesoleva nõude lahendamisel tähendust, kuna elatise vähendamine saab toimuda vaid alates hagi esitamisest, s.o 03.12.
- 2024.a eelnev aeg ei puuduta praegu elatise vähendamise küsimust. See tähendab, et võimalik elatise võlgnevus tuleb hagejal olenemata elatise vähendamisest ikkagi tasuda. Ülejäänud kostja esindaja vastuväited seonduvad eeskätt hooldusõiguse/suhtluskorra küsimustega, mida kohus elatise vähendamise nõude lahendamisel ei saa arvesse võtta. Sellised vastuväited ei mõjuta elatise vähendamist. Kuna kostja elab püsivalt koolivälisel ajal hageja juures ja hageja kannab vahetult ka kostja kulud, siis esineb alus elatise vähendamiseks 0 euroni. Hageja ei pea kandma kostja 3 2-25-20919 kulusid vahetult ning veel lisaks maksma rahalist elatist kohtulahendi alusel. Kohus rahuldab seetõttu hagi. Kohus rõhutab veelkord – elatise vähendamiseni tekkinud võimalik elatise võlgnevus tuleb hagejal igal juhul tasuda. Elatise vähendamine ei kustuta varasemat elatise võlga. 25.08.2016.a kohtulahendi täitmist täitemenetluses saab jätkata kuni elatise vähendamiseni tekkinud tasumata nõuete osas. Menetluskulude jaotus
- TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud elatise vähendamise nõudes poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4