Obsah (5)

§ 120§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2026, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-26-1326 (25259000431) Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sek

§ 120

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Jako Purret, isikukood 50305062761, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral, tõkendit ei ole kohaldatud, kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – § 249, § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus otsustas: Tunnistada JAKO PURRET süüdi

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.09.-22.09.2025, s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub karistus 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Jako Purret ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Jako Purret katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas, aadressil xxxx; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Jako Purretit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Jako Purretit käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile, s.o registreerima end 2 (kahe) nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule. Ravivajaduse ilmnemisel on Jako Purret kohustatud alustama raviga spetsialisti poolt ettenähtud vormis ja ulatuses ning esitama ravil käimise kohta tõend(id) kriminaalhooldusametnikule.

§ 78

p 1 alusel hakkab Jako Purretile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12.03.2026.

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 1300 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Jako Purretilt menetluskuluna kaitsjatasu 243,04 (kakssada nelikümmend kolm eurot 04 senti) eurot kohtueelses menetluses v.adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Jako Purretilt menetluskuluna sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Jako Purretil tasuda menetluskulud kokku 1572,04 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300, LHV Pank EE957700771001523585 või Coop Pank EE774204278607566704, viitenumbriga 99926700008578 ning selgitusega: „Jako Purret, 1-26-1326, menetluskulud“. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti 2 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS Jako Purretit süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 21.09.2025 kella 20.50 paiku xxxx korteris ähvardas enda pereliikmeid – alaealisi vendasid K-K I ja R.V-d ning ema N.I elukaaslast T.V-d – tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega. Nimelt, viibides korteri köögis ütles Jako Purret K-K I-le ja R.V-le, et lõikab neil kõri läbi ning „minust ei ole veel mõrvarit saanud, kuid nüüd saab minust mõrvar“. Kui konflikti sekkus T.V, tõmbas Jako Purret köögikapi sahtli siinidelt maha, võttis kätte noa ja liikus nuga käes T.V suunas. Kartes kahju tekitamist Jako Purreti poolt, taganes T.V lastetuppa ning sulges ukse. Seejärel lõi Jako Purret käte ja jalgadega vastu lastetoa ust, eesmärgiga tuppa sisse pääseda. Jako Purret ei pääsenud tuppa, kuna T.V takistas ukse avamist. Kui N.I oli Jako Purreti korterist välja suunanud, jätkas Jako Purret trepikojas pereliikmete ähvardamist, öeldes neile, et nad saavad lõuga ja peksa ning jätkas T.V ähvardamist ka sündmuskohale saabunud patrullpolitseinike juuresolekul, öeldes T.V-le, et saab ta kätte, hästi see talle ei lõpe ja et murrab ta jalaluud. K-K I-l, R.V-l ja T.V-l oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Jako Purret oli alkoholijoobes, agressiivne, liikus noaga T.V suunas ning jätkas T.V ähvardamist ka patrullpolitseinike juuresolekul. Sellise tegevusega pani Jako Purret toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Jako Purretile mõistetavaks karistuseks

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o 21.09.2025 kuni 22.09.2025. Ärakandmata karistus on 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Jako Purret ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt Jako Purret on kohustatud: 1) elama alalises elukohas, aadressil XXX-i; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Jako Purretit katseajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Jako Purretit katseajal alluma ettenähtud ravile, s.o registreerima end kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule. Ravivajaduse ilmnemisel on Jako Purret kohustatud alustama raviga spetsialisti poolt ettenähtud vormis ja ulatuses ning esitama ravil käimise kohta tõend(id) kriminaalhooldusametnikule. Süüdistatav Jako Purret on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Jako Purret on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. 3 Jako Purret tuleb süüdi tunnistada

§ 120lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 ja 3 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Jako Purreti menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise kulu 1300 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 243,04 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuritegude korral on 1329 eurot. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 3 alusel, jätta ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 1300 eurot riigi kanda ning võimaldada Jako Purretil tasuda menetluskulud kokku 1572,04 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 4