KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-17267 Kohtuasi S.M-i hagi U.H vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.08.2025 kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U.H 19.09.2025 apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Kostja U.H (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
- Keelduda U.H Harju Maakohtu 14.08.2025 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
- Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud U.H kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1
(3)Asjaolud ja menetluse käik
- S.M (hageja) esitas 14.11.2024 Harju Maakohtusse U.H (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks. Hagi asjaolude kohaselt abiellusid pooled 29.04.2022 Gruusias ning elasid Tallinnas. Poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult alates
- aasta septembrist. Hageja elab Eestis ning kostja Portugalis. Kostja pole abielu lahutamise küsimuses hagejale vastanud. Hageja hinnangul ei saa abielusuhteid enam taastada.
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Hagi on esitatud ennatlikult, sest kostja hinnangul on võimalik leppida ning abielu jätkata.
- Maakohus viis 11.08.2025 asjas läbi kohtuistungi, kuhu kostja ei ilmunud ning ilmumata jätmist ei põhistanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
- Maakohus tegi 14.08.2025 otsuse, millega rahuldas hagi ning lahutas poolte abielu, mis on registreeritud 29.04.2022 Gruusias. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 4.
- Maakohus leidis, et esinevad perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Hageja abielusuhete jätkamist ei soovi ning on kinnitanud, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled elavad eraldi alates
- aasta septembrist. Vaatamata sellele, et kostja on viidanud abielusuhete taastamise soovile, ei ole teada, et ta oleks selleks seni midagi reaalselt ette võtnud. Ka ei pidanud kostja vajalikuks ilmuda kohtuistungile, kus oleks saanud arutada võimalikku leppimist. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, on abielu jätkamine võimatu. Pole alust arvata, et poolte abielusuhete taastamine on võimalik. 4.
- Maakohus pidas TsMS § 164 lg 1 alusel põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebus
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks seoses vajadusega määrata kostjale ülalpidamine ning jagada poolte ühisvara. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja ka menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse riigilõivu tasumisest vabastamiseks või osade kaupa tasumiseks. Maakohus ei arvestanud kostja majandusliku olukorraga ega andnud talle võimalust esitada tõendeid tema ülalpidamisvajaduse kohta. Abielu kestel oli kostja täielikult abikaasa ülalpidamisel ega omanud iseseisvat sissetulekut. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt ülalpidamist. Kostjal on õigus ka ühiselt omandatud vara jagamisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- TsMS § 637 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. 2
(3)- Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus tuvastab apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (TsMS § 652 lg 3 p-d 1 ja 2). Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei hinnanud tema majanduslikku olukorda ega andnud talle võimalust esitada tõendeid enda ülalpidamisvajaduse kohta ning ei arvestanud, et kostjal on õigus ühiselt omandatud vara jagamisele. Kuigi PKS §-dest 72–79 tulenevalt on lahutatud abikaasal õigus nõuda teiselt abikaasalt ülalpidamist ja PKS §-st 37 tulenevalt ühisvara jagamist, ei ole kostja maakohtus neid nõudeid esitanud. Samuti ei ole kostja oma vastuväidetes nende nõuete esitamise soovile viidanud. Tulenevalt TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Seega kuna kostja ei nõudnud maakohtus hagejalt ülalpidamist ega ühisvara jagamist, ei saanud maakohus asja lahendamisel nimetatud asjaoludega ka arvestada. Tulenevalt TsMS § 652 lg 3 p-dest 1 ja 2 ei ole ringkonnakohtul praegusel juhul alust apellatsioonkaebuses esitatud uusi asjaolusid apellatsioonimenetluses tuvastama asuda. Kostjal on õigus esitada oma nõuded ülalpidamise saamiseks ning ühisvara jagamiseks eraldiseisvates menetlustes.
- Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel.
- Kuna ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, puudub alus ka kostja menetlusabi taotluse lahendamiseks.
- Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud ega hagejalt selle osas vastust küsinud, ei ole hagejal ka hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)