KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-25-116140 Kohtuasi Menetlusosalised esindajad ja Kohtl
) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded.
477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isikule kuulus ühisomanikuna perioodil 10.2022 - 06.
- korteriomand KohtlaJärvel Olevi tn 20–xx ja korterelamus on asutatud korteriühistu. Puudutatud isiku väited korteriühistu pandiõigusest korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks ei muuda puudutatud isiku kohustust tasuda majandamiskulude eest.
- Seaduses on kehtestatud piirang, et täitemenetluses võib korteriühistu nõue rahuldatud saada kuni 50% täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist ehk siis 50 % summast, mis jääb müügihinnast pärast kohtutäituri tasude ja muude täitemenetlusega seotud kulude kandmist. Samuti ei saa rahuldada kõiki nõudeid täitemenetluses pandiõiguse alusel. Esitada saab nõudeid, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, mis muutuvad sissenõutavaks täitemenetluse ajal või pärast täitemenetluse alustamist. Seega ei saa täitemenetluses kõiki KÜ nõudeid rahuldada, nagu on toiminud ka antud juhul ja puudutatud isiku väited pandiõiguse realiseerimisest on sisutud. Puudutatud isiku/korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg
- Avalduse kohaselt nõuab avaldaja võlgnevust perioodil 10.2022 - 06.2025 eest, kuid 2
(3)avaldusele tõenditena lisatud arvetest nähtub, et avaldaja nõuab maja hooldustasu võlgnevust perioodi 31.01.2023 - 31.12.2024 eest (24 kuud) ja maja hooldustasu suurus on 38, 80 eurot kuus ning see on arvestatud korteri üldpinna alusel. Järelikult on maja hooldustasu võlgnevuse suuruseks 931, 20 eurot (24 x 38, 80). Selline summa ühtib avaldaja väitega, et korteri nr xx ülalpidamiskulud ühes aastas on ca 466 eurot. Avaldaja enda poolt koostatud kliendikaart varasema ja suurema võlgnevuse olemasolu ei tõenda. Samuti on kliendikaardil (avalduse lisa 2) toodu arusaamatu. Näiteks on 31.01.2023 seisuga märgitud puudutatud isiku saldoks 3479, 11 eurot ja seisuga 30.06.2025 on saldoks 4350, 27 eurot, mida ei ole võimalik avalduse asjaoludega seostada ning see erineb esitatud arvetele toodust. Kuna rohkem tõendeid võlgnevuse suuruse kohta esitatud ei ole, tuleb avaldus rahuldada osaliselt ja puudutatud isikult välja mõista maja haldustasu võlgnevus 931, 20 eurot perioodi 31.01.2023 31.12.2024 eest.
- Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja nõue ei ole tõendatud. Avaldaja on esitanud majandusaasta aruanded ja majanduskavad, kus on jälgitavad kortermaja majandamiskulude suurused korterite kaupa. Eelmises punktis on kohus välja toonud võlgnevuse arvestuse lähtudes avaldaja esitatud arvetest. Maja hooldustasu on arvestatud lähtudes KrtS korteri pindalast. Õige on avaldaja viide Riigikohtu lahendile nr 2-19-8045/46 p 11, kus on öeldud, et kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt siiski võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Menetluskulud
- Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (
§ 173lg 1).
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (
§ 174
lg 2).
§ 172
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse osaliselt, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja kohus ei määra rahaliselt kindlaks menetlusekulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2026. a määrusega nr 225-116149. 3
(3)