Obsah (7)

§ 120§ 2§ 121§ 4§ 158§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2026, Tartu Kohtuasja number 3-26-540 Kohtuasi X-i kaebus karistusseadustiku § 692 lõike 6 muutmis

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb karistusseadustiku (KarS) § 692 lg 6 muutmist. Vastustajaks on kaebaja märkinud Justiits- ja Digiministeeriumi.
3. Kaebaja tõstatab küsimuse võrdväärse karistuse kohaldamise tingimustest ning märgib kaebuses kokkuvõtvalt järgmist. KarS § 692 lg-t 6 rakendatakse üksnes narkomaania ja seksuaalsuunitluse häirete korral. Seadusandja peaks kaaluma ka alkohoolikute tõsise mõjutamise võimaluse loomist, kuna väga paljud vajavad ravi ka alkoholi osas, aga riik antud asjas hetkel mingeid võimalusi ei näe. Kaebaja taotleb kaebusega halduskohtult muuta KarS § 69 2 lg-t 6 ka alkohoolikute puhul, kes tahavad oma elus pööret teha. Väljaspool vanglat on spetsialistid ja suurem tõenäosus raviga tegeleda, mis annaks ka tulemusi tunduvalt rohkem. 3-26-540 Kaebaja leiab, et selle sätte muutmine ja laiendamine ka alkoholi liigtarvitajatele oleks nende inimeste suhtes võrdväärne kohtlemine. Kaebaja palub ebavõrdse kohtlemise puhul mõista välja 3500 eurot. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2

lg 4).

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on praegusel juhu KarS § 69 2 lg 6 muutmine selliselt, et see kohalduks lisaks narkomaania ja seksuaalsuunitluse häiretele ka alkoholisõltuvuse korral ja tagaks isikute võrdse kohtlemise. Kaebaja taotleb ka ebavõrdse kohtlemise tõttu 3500 euro väljamõistmist.
2. KarS § 692 lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. Ravi selle paragrahvi tähenduses on kas narkomaanide sõltuvusravi isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu, või seksuaalkurjategijate kompleksravi täisealisele isikule, kes on kuriteo toime pannud seksuaalsuunitluse häire tõttu (KarS § 692 lg 6). 6.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 121

lg 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. 7.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vastavalt

§ 4

lg-le 2 võib seadusega halduskohtu pädevusse anda ka muu ülesande.

§-s 5 on täpsemalt sätestatud halduskohtu volitused. 8. Seega on halduskohtu ülesandeks eelkõige tema pädevusse kuuluvate avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Halduskohtu pädevuses ei ole kaebajate kaebuste alusel kehtivate seaduste muutmine ega kehtetuks tunnistamine. Seadusandlik võim (st seaduste vastuvõtmine ja muutmine) kuulub põhiseaduse §-st 59 tulenevalt Riigikogule. Halduskohus saab konkreetset vaidlust lahendades tunnistada põhiseadusevastaseks seaduse, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (põhiseaduse § 15 lg 2), ning jätta selle kohaldamata (

§ 158lg 4).

Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist vaidlusega, mida sisuliselt lahendades saaks halduskohus võtta seisukoha KarS § 69 2 põhiseaduspärasuse osas ja mõjutada selle sätte kohaldatavust. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja tõstatatud küsimust on käsitlenud ka kohtud kriminaalasju lahendades. Kohtupraktikas kriminaalasjades on kujunenud seisukoht, et KarS § 69 2 lg 6 p 1 järgi on võimalik vangistust asendada narkomaanide sõltuvusraviga, mitte alkoholisõltuvuse raviga ning et tegemist on seadusandja sihipärase valikuga (Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-24-5152, p 15). Kolleegium ei pidanud seetõttu viidatud asjas võimalikuks KarS § 692 kohaldamisala analoogia korras alkoholisõltuvuse ravile laiendada. 2 3-26-540

1. Kaebaja on enda kaebuses vastustajana märkinud Justiits-ja Digiministeeriumi. Ministeeriumi põhikirja punktide 7 ja 9 kohaselt kuulub Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala ülesannete hulka ka õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine, sh karistusõiguse valdkonnas. Halduskohtu pädevuses ei ole aga Justiits- ja Digiministeeriumile õigusloomealaste korralduste andmine ega edastamine. Kaebajal endal on võimalik pöörduda ettepanekutega Justiits- ja Digiministeeriumi poole vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg-le 1 märgukirjaga, mis muu hulgas on ette nähtud ka ettepanekute tegemiseks valdkonna arengu kujundamiseks.
2. Kaebaja on taotlenud ka ebavõrdses kohtlemise tõttu 3500 euro (hüvitise) väljamõistmist. Kaebusest saab järeldada, et kaebaja peab kahjunõude alusena silmas narkootiliste ainete sõltuvusega ning alkoholisõltuvusega isikute ebavõrdset kohtlemist KarS § 692 kohaldamisel. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja süüdi mõistetud kriminaalasjas nr Y KarS § 424 lg 2 alusel (mootorsõiduki korduv joobeseisundi juhtimine). Seega ei saa küll välistada kaebaja puutumust KarS § 692 kohaldamisega, kuid kaebajal on olnud võimalus karistuse raviga asendamist taotleda vastavas kriminaalmenetluses ning teda mitterahuldavaid kohtulahendeid karistuse asendamisest keeldumise puhul korrakohaselt edasi kaevata. Tegemist on vaidlusega, mida sisuliselt lahendatakse kriminaalkohtumenetluse normide järgi ning sellisest õigussuhtest võrsuv hüvitamisnõue ei kuuluks lahendamisele halduskohtus. Seetõttu ei pea kohus ka vajalikuks kaebajalt täpsemalt välja selgitada, kas kaebaja peab ebavõrdselt koheldud isikuna silmas ainult iseennast või erinevate sõltuvustega süüdimõistetuid üldisemalt. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale saanud tekkida hüvitamisel kuuluvat kahju, mida kaebaja poleks saanud ära hoida kriminaalmenetluse raames.
3. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja taotlust sõnastuses „jätta riigilõiv riigikanda kuna mul puuduvad rahalised vahendid“ käsitab kohus menetlusabi taotlusena riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, puudub ka vajadus sisuliselt lahendada kaebuse esitamisel tasutava riigilõivu tasumise või sellest vabastamise küsimust ning vastav taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja kriminaalasja numbri (määruse põhjenduste p-s 10) tähemärkidega X ja Y (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3