Obsah (18)

§ 113§ 1§ 4062§ 406§ 4034§ 403§ 416§ 402§ 401§ 396§ 76§ 108§ 100§ 94§ 397§ 101§ 415§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2026, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-14212 Tsiviilasi Modena Estonia OÜ hagi J F vastu

§ 113lõike 1 alusel kehtivale seadusjärgsele kolmekordsele viivisemäärale.

3. Jätta menetluskulud J F kanda. 4. Välja mõista J Flt Modena Estonia OÜ kasuks menetluskulud summas 595 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-14212, Modena Estonia OÜ (hageja) hagi J F (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.11.2023 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu krediidilimiidiga 1500 eurot, mille alusel tegi hageja kostja taotluse alusel 04.12.2023 krediidi väljamakse 500 eurot ning mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 27 kuu jooksul. 24.07.2024 esitas kostja hagejale taotluse krediidilimiidi suurendamiseks 4100 euroni. Taotluse alusel sõlmiti uus krediidileping nr xxxx krediidilimiidiga 4100 eurot, mille tingimused asendasid senised ning hakkasid kehtima mh kogu varasemalt väljastatud krediidisumma suhtes. Lepingu alusel tegi hageja kostja taotlustele tuginedes 6 järgnevat krediidi väljamakset kogusummas 4111,13 eurot: 04.09.2024 summas 1000 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 02.10.2024 summas 500 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 15.03.2025 summas 1000 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 29.03.2025 summas 1000 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 15.04.2025 summas 500 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 24.04.2025 summas 111,13 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul. Lepingu kohaselt on intressimäär 27,3% aasta ja 0,0759% päeva kohta, kulukuse määr 49,7% aasta kohta. Maksete hilinemise korral on krediidiandjal õigus küsida viivist maksimaalselt 0,098% päevas ehk 35,77% aastas. Hageja nõuab kostjalt kogu tagastamata krediiti 4100 eurot. Nimetatud summale lisanduvad intress, viivis, sissenõudmiskulud ja täiendav viivis alates 29.08.2025 kohtule esitatud hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast (alates 30.08.2025 k.a). Hageja nõuab kostjalt viivist nõude põhiosalt 4100 eurot 0,0834% päevas (kokkulepitud määrast väiksemas määras) alates 17.08.2025 (lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast) kuni 28.08.2025 (s.o 29.08.2025 esitatud hagiavalduse esitamise päevale eelneva päevani, k.

1. a)summas 41,04 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel täiendavalt viivist tasumata põhinõudelt 4100 eurot alates 29.08.2024 (k.a), st hagiavalduse esitamise päevast, 0,0834% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kui viivisemäär menetluse ajal muutub, palub hageja kohtul arvestada täiendavat viivist seadusjärgse viivisemäära kolmekordses määras. Intressi kokkulepe on toodud eritingimuste punktis 3, mille kohaselt on lepingu puhul intressimäär 0,0759% päevas, 27,3% aastas. Intressi arvestatakse välja makstud krediidilt alates väljamakse tegemise päevast (k.
2. a)ning iga kasutatud päeva eest. Kostja on tasunud jooksvalt intressi hageja esitatud igakuiste arvete alusel, millel kajastub eelneva arvestusperioodi intress. Seega kajastatakse arvetel alati eelneva perioodi intress ning tasutakse tagantjärele. Kostja on tasunud kasutatud krediidi eest intressi kuni 07.04.2025 (k.a). Kostjal on krediidi kasutamise eest tasumata 2025. aasta juuni, juuli ja augusti arved. Hagejal on õigus nõuda intressi alates 08.04.2025 (k.
3. a)kuni lepingu lõppemise päevani 16.08.2025 (k.a). Hageja loobub intressinõudest perioodi 08.08.2025-16.08.2025 eest. Kostjaga kokku lepitud 27,3% aastas on nominaalne intressimäär. Hageja arvestab seda nominaalset intressi annuiteetgraafiku alusel, kasutades sellist protsendimäära, mis toob kostja jaoks makseperioodi lõpuks samasuguse intressikulu nagu kostjaga eritingimustes kokku lepitud nominaalse intressimäära rakendamisel. Annuiteetgraafiku puhul on makseperioodi lõpus kostja tasunud intressi täpselt samas mahus nagu ta oleks seda tasutud arvestatuna nominaalse intressimäära alusel. Seega vastab kostja tegelik intressikulu lepingus kokkulepitud määrale. Lepingu eritingimustes sätestatud nominaalne intressimäär 27,3% aastas realiseerub annuiteetgraafiku kohaldamisel intressimäärana 41% või 38,5% aastas. Nimetatud arvutuste alusel on kujunenud intressinõue perioodi 08.04.2025 - 07.08.2025 eest kokku 543,72 eurot (129,72 eurot + 139,50 eurot + 135,00 eurot + 139,50 eurot). Hageja nõuab kostjalt intressi kokku 543,72 eurot. Kostja on teinud hagejale rahaliste kohustuste täitmiseks tagasimakseid kogusummas 1063,38 eurot, millest 511,13 eurot läinud põhinõude katteks ning 552,25 eurot intressi katteks. Kostja tehtud tagasimaksega pole kaetud muid rahalisi kohustusi (nt lepingu sõlmimise lepingutasu jms). Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma tagasimakseid 1 kord kuus hiljemalt 15. kuupäevaks. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, on hageja lepingu erakorraliselt üles öelnud. Lepingu ülesütlemisel on hageja järginud kõiki

§-s 416 sätestatud eeldusi. Kostja oli seisuga 16.07.2025 viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mida hageja luges lepingu ütlemise aluseks. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega: 1. osamakse tasumise tähtajaga 15.05.2025 summas 165,55 eurot: krediidi põhiosa 35,83 eurot ja intress 129,72 eurot; 2. osamakse tasumise tähtajaga 15.06.2025 summas 166,07 eurot: krediidi põhiosa 26,57 eurot ja intress 139,50 eurot; 3. osamakse tasumise tähtajaga 15.07.2025 summas 165,95 eurot: krediidi põhiosa 30,95 eurot ja intress 135 eurot. Hageja saatis 02.08.2025 kostjale e-kirja teel teate kostja poolt lepingus märgitud ja hagejaga suhtlemiseks kasutatud e-posti aadressile xxxx, milles andis hageja kostjale viivituses oleva võlgnevuse tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja, s.o kuni 16.08.2025 (k.

1. a)koos hoiatusega leping üles öelda kui kostja puuduolevat summat ei tasu. Kuna kostja viivituses olevaid makseid täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 16.08.2025 ei tasunud, loeti leping alates 17.08.2025 üles öelduks. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist lepingu kehtivuse ajal summas 5 eurot. Hageja saatis kostjale 17.06.2025 tasuta meeldetuletuse. Hageja saatis lepingu kehtivuse ajal lepingutingimustele vastava tasulise meeldetuletuskirja 29.05.2025 e-kirja. Hageja kinnitab, et on rohkem kui kahe kuu jooksul kostjat korduvalt teavitanud nii saabuvatest maksetähtaegadest kui ka viivituses olevatest osamaksetest. Näiteks maikuu osamakse kohta edastas hageja teated kuupäevadel 08.05.2025, 17.05.2025 (tasuta meeldetuletus), 20.05.2025, 24.05.2025 ja 29.05.2025 (tasuline meeldetuletus). Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist pärast lepingu lõppemist summas 25 eurot. Hageja on kostjale pärast lepingu lõppemist edastanud tasulise meeldetuletuskirja 24.08.2025. Sissenõudmiskuludes sisalduvad mh kulud seoses SMS-i ja e-kirja teel teadete edastamisega ning nende säilitamisega seotud kulud. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamise ühe meeldetuletuskirja eest 5 eurot ning pärast lepingu lõppemist Lepingu ülesütlemise teatise eest 25 eurot, kokku 30 eurot. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev rahaline nõue kokku 4714,76 eurot, mis koosneb põhinõudest 4100 eurot, intressinõudest 543,72 eurot, viivise nõudest kuni 28.08.2025 (k.
2. a)41,04 eurot, sissenõudmiskuludest kokku 30 eurot (25+5 eurot) ja täiendav viivis alates 29.08.2025 tasumata põhinõudelt 4100 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni vastavalt

§ 113lõike 1 alusel kehtivale seadusjärgsele kolmekordsele viivisemäärale.

Menetluse käik

1. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 14.10.
2. Kostja esitas kohtule 14.10.2025 vene keeles vastuse, milles küsis, kas on võimalik koostada võla tasumise graafik. Kostja vastusest järeldas kohus, et tegemist on kostja poolse kompromissiettepanekuga võla osade kaupa tasumiseks. Arvestades kostja soovi tasuda võlgnevus osamaksetena vastavalt maksegraafikule, tegi kohus 22.10.2025 hagejale ettepaneku viia hagis esitatud nõuete osas läbi ümberarvestus, kuna kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et laenulepingu sõlmimisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust. Sama kohtunõudega määras kohus pooltele kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja allkirjastatud kompromissi kohtule esitamiseks tähtaja. Hageja esitas 05.11.2025 kohtule hagiavalduse täienduse, mille kohaselt ei õnnestunud pooltel kompromissiläbirääkimistel kompromissi saavutada. Vaatamata hageja korduvatele katsetele ja valmisolekule kompromissiläbirääkimisteks kogu kohtu antud tähtaja vältel, ei olnud kahjuks võimalik kostjaga kompromissi saavutada, sest kostja ei vastanud ühelegi kirjale ega pakkunud enda poolset lahendust. Samuti esitas hageja täiendavaiad tõendeid ja selgitusi, et krediidivõimelisuse hindamise tulemusel jõudis hageja seisukohale, et kostja oli krediidivõimeline ning taotletav krediit jõukohane. Kostja ei ole kohtule esitanud seisukohta kompromissiläbirääkimiste osas. Kohus määras 27.11.2025 kostjale tähtaja esitada kohtule seisukoht hageja vastuse osas ning teavitada, kas kostja soovib esitada täiendavaid taotlusi, tõendeid ja seisukohti, samuti kas ta soovib kohtuistungi korraldamist või võib asja lahendada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungita. Kostja ei esitanud kohtule vastust määratud tähtajaks. Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi 14.01.2026 kell 11.
3. Kohtukutse saadeti kostjale 08.12.2025 kostja poolt käesolevas menetluses avaldatud e-posti aadressile. TsMS § 314¹ lg 2 kohaselt luges kohus kutse kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel selle saatmisest. Seega oli kostja kohtuistungi ajast ja kohast teadlik. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtule mõjuvat põhjust istungil puudumiseks. Kohtuistungil andis hageja kohtule järgmised selgitused. Hageja jääb esitatud nõude juurde, leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõte on täidetud. Tegelikult hagejal on soov kompromiss sõlmida aga kui kostjat kohal ei ole, siis seda kahjuks ei saa sõlmida. Hageja taotleb, et kohus teeks asjas sisulise lahendi. Hageja selgitas, et tagasimaksed on tehtud kogusummas 1063,38 eurot, nendest on läinud põhiosa makseks 511,13 eurot ja 552,25 eurot on läinud intressi katteks. Muid kohustusi ei ole sellega täidetud. Hageja leiab, et on esitanud piisavalt tõendusmaterjale ning krediidivõimelisust on hinnatud. Kohus määras, et hageja esitab menetluskulude nimekirja hiljemalt 19.01.2026, kostja võib sellele esitada oma seisukoha ning kohus teeb lahendi avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 03.02.
4. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).
6. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidilimiidi leping. Hageja (krediidiandja) on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse

§ 1lg 5 tähenduses.

Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel, lepingu ülesütlemise põhjendatust jms). 4.1. Krediidikulukuse määr Kohus kontrollis hagis märgitud krediidi andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (49,7%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2024.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 24.07.2024 sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 49,7%. Nimetatud määr ei ületa Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude keskmise kulukuse määra kolmekordset taset (16,65% × 3 = 49,95 %) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab

§ 406² lg-le 1 ega ole tühine.

4.2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine krediidi andmisel

§ 4034

lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja

§ 4034 lg 3 1.

lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad.

§ 403

4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab

§ 4034lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja.

Tallinna Ringkonnakohus on

1. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv“. Hageja esitas kohtule selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Krediidivõimelisuse hindamine seisuga 11.11.2023: Krediiditaotluse esitamisel küsis hageja kostjalt teavet tema igakuise sissetuleku olemasolu ja suuruse kohta. Krediiditaotluses esitas kostja hagejale oma igakuise sissetuleku suuruseks 1631 eurot. Hageja vaatas kostja sissetulekute andmed üle pangakonto väljavõttelt ning tuvastas kostja viimase nelja kuu sissetulekuna kokku 6522,24 eurot, mis teeb keskmiseks netosissetulekuks 1630,56 eurot kuus. Hageja võttis kostja igakuise sissetulekuna arvesse hageja poolt tuvastatud väiksema väärtuse 1630,56 eurot. Krediiditaotluse esitamisel küsis hageja kostjalt tema igakuise finantskohustuste suuruse kohta. Krediiditaotluses esitas kostja oma igakuiste ning finantskohustuste suuruseks 669 eurot. Finantskohustuste summaks tuvastas hageja kostja viimase nelja kuu lõikes kokku 2677,85 eurot, mis teeb keskmiseks finantskohustuste summaks 669,46 eurot kuus. Nimetatud summa võttis hageja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse. Lisaks finantskohustuste suuruse väljaselgitamisele on hageja arvestanud varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, lisades krediidivõimelisuse hindamisel arvutustesse tuvastatud suuremale finantskohustuste määrale täiendava 10% puhvri. Kostja esitas oma igakuisteks elamiskuludeks 260 eurot kuus. Kuna hageja rakendab krediitide väljastamisel konservatiivset poliitikat, kohaldati taotluse läbivaatamise ajal kehtinud reeglit, mille kohaselt juhul, kui taotleja märkis elamiskuludeks väiksema summa kui 220 eurot, võeti krediidivõimelisuse hindamisel aluseks alati suurem väärtus, sel korral 260 eurot, millele lisati täiendav puhver 10%. Hageja on teadlik, et kostjal on 3 ülalpeetavat ning vastavalt sellele on hageja võtnud krediidivõimelisuse hindamisel seda ka arvesse. Veendumaks, et kostja taotletav krediit oleks talle jõukohane, teostas hageja järgmised arvutused. Vaba raha olemasolu pärast igakuiseid kohustusi ja kulutusi: 1630,56 eurot - (669,46 eurot + 260 eurot) x 1,1 – 59,13 eurot = 549,02 eurot. Sissetulek miinus (igakuised olemasolevad finantskohustused pluss elamiskulud), millele on lisatud puhver 10%, miinus krediidi igakuine maksimaalne tagasimakse hagejale juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses. Arvutusest nähtub, et pärast igakuiste kulutuste ja olemasolevate finantskohustuste kokku liitmist, millele on lisatud puhver 10% ning lisatud igakuine osamakse hagejale, jäi kostjale igakuiselt vaba raha 549,02 eurot. Järgnevalt on toodud sama arvutusskeem selliselt, kus igakuiste elamiskuludena on arvesse võetud 220 eurot kostja enda kohta ning täiendavalt 110 eurot ühe ülalpeetava kohta (3 ülalpeetavat kokku 330 eurot) ehk kokku 550 eurot: 1630,56 eurot - (669,46 eurot + 550 eurot) x 1,1 – 59,13 eurot = 230,02 eurot Sissetulek miinus (igakuised olemasolevad finantskohustused pluss elamiskulud), millele on lisatud puhver 10%, miinus krediidi igakuine maksimaalne tagasimakse hagejale juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses. Arvutusest nähtub, et pärast igakuiste kulutuste ja olemasolevate finantskohustuste kokku liitmist, millele on lisatud puhver 10% ning lisatud igakuine osamakse hagejale, jäi kostjale igakuiselt vaba raha 230,02 eurot. Antud arvutustest nähtub, et ülalpeetavate arv ei muuda positiivset krediidiotsust negatiivseks ning tulemus jääb samaks sõltumata sellest, kas ülalpeetavaid oli kolm või üldse mitte. Klient ei tohi kulutada üle 50% oma sissetulekust finantskohustustele: 669,46 x 1,1 + 59,13 / 1630,56 =48,78%. Olemasolevad finantskohustused pluss puhver 10% pluss krediidi igakuine maksimaalne tagasimakse hagejale jagatud sissetulekuga juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses. Arvutusest nähtub, et kostja kulutab koos hageja krediidi igakuise tagasimaksega 48,78% sissetulekust oma kõikidele finantskohustustele. Hageja on kostja pangakonto väljavõttelt kontrollinud kandeid hasartmängukorraldajatele ning neid krediidivõimelisuse hindamisel ka arvestanud. Hageja on tuvastanud kostja tööhõive staatuse, sissetuleku regulaarsuse ja allika. Kostja maksehäirete olemasolu on kontrollitud taust.ee andmebaasist ning taotluse esitamise hetkel Kostjal aktiivsed maksehäired puudusid. Hageja leiab, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnanud kostja sissetulekuallikaid ja nende regulaarsust, samuti finantskohustusi ja nende suurust, elamiskulusid, ülalpeetavaid, tööhõivet, hasartmängudele kuluvaid summasid, varasemate rahaliste kohustuste ja elamiskulude võimaliku suurenemise ja krediidi tagasimakse tähtaja mõju, ning eelnevaid maksehäireid kooskõlas seadusega, hageja „Krediidi andmise korraga“ ning Finantsinspektsiooni Käsiraamatus sätestatuga. Kostja krediidivõimelisuse hindamine on hageja poolt läbi viidud konto väljavõtte, mitte üksnes kostja ütluste alusel ning seda on tehtud nii lepingu sõlmimisel kui ka limiidi ülempiiri tõstmisel. Krediidivõimelisuse hindamise tulemusel jõudis hageja seisukohale, et kostja oli krediidivõimeline ning taotletav krediit jõukohane. Krediidivõimelisuse hindamine seisuga 24.07.2024 krediidilimiidiga 4100 eurot: Krediiditaotluse esitamisel küsis hageja kostjalt tema sissetuleku olemasolu ja suuruse kohta. Krediiditaotluses on kostja oma igakuiseks sissetulekuks esitanud hagejale 2495 eurot ning finantskohustusteks 791 eurot. Kostja esitatud andmed vaatas hageja üle kostja pangakonto väljavõtte alusel. Hageja tuvastas kostja netosissetulekuks 2494,52 eurot ja finantskohustuste suuruseks 791,07 eurot. Kuna hageja rakendab konservatiivset krediitide väljastamise poliitikat, võttis hageja kostjale krediidi väljastamisel arvutuste aluseks madalama tuvastatud sissetuleku määra, milleks oli hageja poolt tuvastatud 2494,52 eurot ja finantskohustuste puhul kõrgeima tuvastatud määra, milleks oli hageja poolt tuvastatud 791,07 eurot. Elamiskuludeks märkis kostja krediiditaotluses 304 eurot. Taotluse läbivaatamise ajal arvestati kehtinud reeglite järgi krediidivõimelisuse hindamise käigus elamiskuludeks 304 eurot. Kostja märkis ülalpeetavate arvuks
2. Veendumaks, et kostja taotletav krediit oleks talle jõukohane, teostas hageja järgmised arvutused: Vaba raha olemasolu pärast igakuiseid kohustusi ja kulutusi: 2494,52 eurot – (791,07 eurot + 304 eurot) x 1,1 + 161,61 eurot = 1128,33 eurot Sissetulek miinus (igakuised olemasolevad finantskohustused pluss elamiskulud), millele on lisatud puhver 10%, miinus krediidi igakuine minimaalne tagasimakse hagejale juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses. Arvutusest nähtub, et pärast igakuiste kulutuste ja olemasolevate finantskohustuste kokku liitmist, millele on lisatud puhver 10% ning lisatud igakuine osamakse hagejale, jäi kostjale igakuiselt vaba raha 1128,33 eurot. Järgnevalt on toodud sama arvutusskeem selliselt, kus igakuiste elamiskuludena on arvesse võetud 304 eurot kostja enda kohta ning täiendavalt 152 eurot ühe ülalpeetava kohta (võttes arvesse 3 ülalpeetavat, kokku 456 eurot lähtuvalt pangakonto väljavõttes) ehk kokku 760 eurot: 2494,52 eurot – (791,07 eurot + 760 eurot) x 1,1 + 161,61 eurot = 626,73 eurot. Sissetulek miinus (igakuised olemasolevad finantskohustused pluss elamiskulud), millele on lisatud puhver 10%, miinus krediidi igakuine minimaalne tagasimakse hagejale juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses. Arvutusest nähtub, et pärast igakuiste kulutuste ja olemasolevate finantskohustuste kokku liitmist, millele on lisatud puhver 10% ning lisatud igakuine osamakse hagejale, jäi kostjale igakuiselt vaba raha 626,73 eurot. Antud arvutustest nähtub, et ülalpeetavate arv ei muuda positiivset krediidiotsust negatiivseks ning tulemus jääb samaks sõltumata sellest, kas ülalpeetavaid oli kolm või üldse mitte. Klient ei tohi kulutada üle 50% oma sissetulekust finantskohustustele: 791,07 eurot x 1,1 + 161,61 eurot / 2 494,52 eurot = 41,36%. Olemasolevad finantskohustused pluss puhver 10% pluss krediidi igakuine maksimaalne tagasimakse hagejale jagatud sissetulekuga juhul, kui kostjale oleks väljastatud krediit kogu limiidi ulatuses. Arvutusest nähtub, et kostja kulutab koos hageja krediidi igakuise tagasimaksega 41,36% sissetulekust oma kõikidele finantskohustustele. Hageja on kostja pangakonto väljavõttelt kontrollinud kandeid hasartmängukorraldajatele ning neid krediidivõimelisuse hindamisel ka arvestanud. Hageja analüüsis kostja hasartmängukulude suurust ühe kuu kohta, tuginedes krediiditaotluse kuupäevale 24.07.2024 eelnenud nelja kuu keskmisele näitajale. Hasartmängudele kulutas kostja viimase nelja kuu lõikes kokku 65 eurot, mis teeb keskmiseks igakuiseks kuluks 16,25 eurot. Kostja igakuine netosissetulek oli 2494,52 eurot, millest hasartmängudele kulus keskmiselt 16,25 eurot kuus. Igakuised hasartmängukulud moodustasid ligikaudu 6,5% kostja regulaarsest sissetulekust ning hasartmängukulude osakaal jäi hageja kehtestatud reeglite piiridesse. Hageja on tuvastanud kostja tööhõive staatuse, sissetuleku regulaarsuse ja allika. Kostja maksehäirete olemasolu on kontrollitud taust.ee andmebaasist ning taotluse esitamise hetkel kostjal aktiivsed maksehäired puudusid. Hageja leiab, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnanud kostja sissetulekuallikaid ja nende regulaarsust, samuti finantskohustusi ja nende suurust, elamiskulusid, ülalpeetavaid, tööhõivet, hasartmängudele kuluvaid summasid, varasemate rahaliste kohustuste ja elamiskulude võimaliku suurenemise ja krediidi tagasimakse tähtaja mõju ning eelnevaid maksehäireid kooskõlas seadusega, hageja „Krediidi andmise korraga“ ning Finantsinspektsiooni Käsiraamatus sätestatuga. Kostja krediidivõimelisuse hindamine on hageja poolt läbi viidud konto väljavõtte, mitte üksnes kostja ütluste alusel ning seda on tehtud nii lepingu sõlmimisel kui ka limiidi ülempiiri tõstmisel. Krediidivõimelisuse hindamise tulemusel jõudis hageja seisukohale, et kostja oli krediidivõimeline ning taotletav krediit jõukohane. Kohus, kontrollides kostja pangakonto väljavõtteid ning hageja esitatud muid andmeid, leiab, et need vastavad hageja poolt arvestatud andmetele. Kohus nõustub krediidiandja arvestusega, et kostja igakuine keskmine netosissetulek oli 11.11.2023 seisuga 1630,56 eurot ning keskmised igakuised finantskohustused 669,46 eurot. Samuti nõustub kohus arvestusega, et 24.07.2024 seisuga oli kostja igakuine keskmine netosissetulek 2494,52 eurot ning keskmised igakuised finantskohustused 791,07 eurot. Hageja on mõlemal juhul, s.o 11.11.2023 ja 24.07.2024, küsinud kostjalt teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning kontrollinud esitatud andmeid pangakonto väljavõtte alusel, järgides

§ 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg 4 nõudeid.

Hageja tuvastas sissetulekud pangakonto väljavõtte põhjal ning lähtus konservatiivsest keskmisest näitajast (KAVS § 49 lg 3). Arvesse võeti kostja olemasolevad finantskohustused ja nende osakaal sissetulekust (KAVS § 49 lg 1 p 2). Samuti arvestas hageja elamiskulude ning ülalpeetavate mõju tarbija eelarvele (KAVS § 49 lg 1 p 4). Hageja lisas arvutustesse 10% puhvri, täites sellega KAVS § 49 lg 1 p 5 nõude hinnata kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Kohus tuvastas, et kostja esitas hagejale ebaõigeid andmeid, märkides ülalpeetavate arvuks 0. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostjal oli krediidilepingu sõlmimise ajal kolm alaealist last.

§ 403

⁴ lg 3 kohaselt on tarbija kohustatud esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Ebaõigete andmete esitamine, sh ülalpeetavate arvu vale märkimine, kujutab endast tarbija kohustuse rikkumist. Hageja viis läbi täiendava kontrolli, arvestades ka varianti, mille kohaselt on kostjal kolm ülalpeetavat. Kohtu hinnangul on hageja teinud endast kõik oleneva ning viinud krediidivõimelisuse hindamise läbi nii juhul, kui kostjal ülalpeetavad puuduvad, kui ka juhul, kui kostjal on kolm ülalpeetavat. Mõlema arvutuskäigu tulemusena on kostja hageja hinnangul krediidivõimeline. Arvestades, et hageja on teabe kontrollimiseks teinud mõistlikke pingutusi (KAVS § 50 lg 3) ning analüüsinud tarbija suutlikkust täita lepingut ka võimalike ülalpeetavate olemasolu korral, on hageja käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt. Hageja teostas krediidivõimelisuse analüüsi, milles võttis arvesse kostja sissetulekute stabiilsust, olemasolevaid finantskohustusi, ülalpeetavate olemasolu ning rakendas täiendavaid riskipuhvreid. Seisuga 11.11.2023 jäi kostjale pärast kõigi kulude, kohustuste ja puhvrinäitajate arvestamist igakuiselt vaba raha 230,02 eurot ning finantskohustuste osakaal sissetulekust oli 48,78%. Seisuga 24.07.2024 jäi kostjale igakuiselt vaba raha 626,73 eurot ning finantskohustuste osakaal sissetulekust oli 41,36%. Kohus selgitab, et krediidiandjad peavad arvestama, et pärast laenumaksete tasumist jääks tarbijale kätte piisav summa igapäevasteks kuludeks (toit, eluasemekulud, laste ülalpidamine). Võlaõigusseaduse kohaselt ei ole tarbijakrediidi andmiseks ega vastutustundlikuks laenamiseks fikseeritud riiklikult kehtestatud „minimaalset protsenti“ sellest, kui suur osa võla- ja maksekohustustest tohib jääda võrreldes krediidivõtja sissetulekuga. Seadus nõuab krediidiandjalt krediidivõime hindamist ja vastutustundlikku laenamist, kuid ei anna ühtset numbrilist piiri; praktikas ja juhendites kasutatakse laenukoormuse hindamisel enamasti 30-40% netosissetulekust kui orientiiri. Arvestades, et mõlemal hinnataval ajahetkel jäi kostjale pärast kõigi kohustuste ja puhvrinäitajate arvestamist positiivne vaba rahavoog ning finantskohustuste osakaal sissetulekust jäi alla 50%, leiab kohus, et hageja poolt läbi viidud krediidivõimelisuse hindamine vastas vastutustundliku laenamise põhimõttele ning kostja krediidivõime oli piisav ka olukorras, kus arvesse võeti ülalpeetavate olemasolu ja võimalikud riskid. Tuleb ka arvestada, et kohustuse hulka on juba kaasatud elamiskulud ja täiendavalt 152 eurot ühe ülalpeetava kohta, mistõttu kostja tegelik laenukoormus jääb tavapäraseks peetava 30-40 % vahemikku. Kohus järeldab, et kostja laenukoormus on vastutustundliku laenamise piirides. Kohus nõustub hageja esitatud krediidivõimekuse arvutusega ning leiab, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas tema suutlikkust täita lepingust tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, võttis arvesse kliendilt saadud infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Kohtu hinnangul nõudis hageja laenutaotlejalt mõlema lepingu sõlmimisel pangakonto väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (nelja kuu ulatuses). Lisaks kontrollis hageja maksehäirete olemasolu vastavatest andmekogudest ning analüüsis pangakonto väljavõtte alusel hasartmängukulutusi. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja järeldus ei ole meelevaldne. Krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034

lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (

) §-st 4034 tulenevaid kohustusi. 4.

1. Lepingu ülesütlemise põhjendatus Hagiavalduse kohaselt oli kostja seisuga 16.07.2025 viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mida hageja luges lepingu ütlemise aluseks. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega:
2. osamakse tasumise tähtajaga 15.05.2025 summas 165,55 eurot: krediidi põhiosa 35,83 eurot ja intress 129,72 eurot;
3. osamakse tasumise tähtajaga 15.06.2025 summas 166,07 eurot: krediidi põhiosa 26,57 eurot ja intress 139,50 eurot;
4. osamakse tasumise tähtajaga 15.07.2025 summas 165,95 eurot: krediidi põhiosa 30,95 eurot ja intress 135 eurot. Hageja saatis 02.08.2025 kostjale e-kirja teel teate kostja poolt lepingus märgitud ja hagejaga suhtlemiseks kasutatud e-posti aadressile xxxx, milles andis hageja kostjale viivituses oleva võlgnevuse tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja, s.o kuni 16.08.2025 (k.a) koos hoiatusega leping üles öelda kui kostja puuduolevat summat ei tasu. Kuna kostja viivituses olevaid makseid täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 16.08.2025 ei tasunud, loeti leping alates 17.08.2025 üles öelduks.

§ 416lg 1 sätestab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud.

Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

§ 416

lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos

§ 416

lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kohus tuvastas, et kostjal on tasutud lepingu graafikujärgsed osamaksed kuni 15.04.2025 (vt lisa 22, kostja poolt hagejale tehtud tagasimaksed). Kostja jättis alates 15.05.2025 kõik lepingu graafikujärgsed osamaksed tasumata. Hagile on lisatud 02.08.2025 teade laenulepingu ülesütlemise kohta, mille kohaselt on kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Hageja palub tasuda võlgnevuse hageja arvelduskontole hiljemalt 16.08.2025 (täiendav tähtaeg). Hageja andis kostjale täiendavalt kahenädalase tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Hageja selgitas, et kostja kohustuse jääk selle lepingu alusel on tänase seisuga kokku 4504,22 eurot. Hageja selgitas, et kui kostja ei ole kogu võlgnevuses olevat summat tasunud hiljemalt 16.08.2025, siis on hageja sunnitud lepingu lõpetama. Hageja käsitleb käesolevat kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena ja kohustuste nimetatud tähtajaks täitmata jätmise korral loeb lepingu ühepoolselt üles öelduks ning lisab info kostja võlgnevuse kohta maksehäireregistrisse ja loovutab nõude inkassole. Küsimuse tekkimisel palub hageja pöörduda hageja klienditoe poole. Kostja võlgnevust ära ei tasunud. Hageja edastas 24.08.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude. Teated edastati kostja poolt lepingus märgitud e-posti aadressile. Kohus järeldab, et hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning talle anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Samuti on hageja tõendanud, et kostjale pakuti võimalust pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Kohtu hinnangul võib hageja teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles on öeldud, et küsimuse tekkimisel palub hageja pöörduda hageja klienditoe poole, tõlgendada seaduse nõuetele vastava läbirääkimiste pakkumisena. Seega leiab kohus, et hageja on järginud

§ 416

lõigetes 1 ja 2 sätestatud lepingu ülesütlemise tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud. 5. Järgmisena kontrollib kohus hageja nõuete põhjendatust. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhinõue 4100 eurot, intress 543,72 eurot, viivise nõue kuni 28.08.2025 (k.a) 41,04 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot (25+5 eurot) ja täiendav viivis alates 29.08.2025 tasumata põhinõudelt 4100 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni vastavalt

§ 113lõike 1 alusel kehtivale seadusjärgsele kolmekordsele viivisemäärale.

Kostja ei ole hageja nõude suurusele, sh põhinõude, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise suurusele, vastuväiteid esitanud. 5.1. Hageja palub enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 4100 eurot.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 401

lg 3 näeb ette, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 108

lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (

§ 100

) nõuda kohustuse täitmist.

§ 396lg 1 kohaselt kohustub kostja laenu tagastama.

Kohus tuvastas, et krediidilimiidi lepingu alusel tegi hageja kostjale väljamakseid kokku summas 4611,13 eurot (500+1000+500+1000+1000+500+111,13). Summad maksti välja kostja arvelduskontole. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma tagasimakseid 1 kord kuus hiljemalt 15. kuupäevaks. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, on hageja lepingu erakorraliselt üles öelnud. Lepingu ülesütlemisel on hageja järginud kõiki

§-s 416 sätestatud eeldusi. Kostja on teinud hagejale rahaliste kohustuste täitmiseks tagasimakseid kogusummas 1063,38 eurot, millest 511,13 eurot läinud põhinõude katteks ning 552,25 eurot intressi katteks, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 4100 eurot (4611,13-511,13). Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja esitatud arvestusi põhinõude osas kostja ei vaidlustanud. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 4100 eurot. 5.

1. Hageja nõuab kostjalt intressi kokku 543,72 eurot. Intressi kokkulepe on toodud eritingimuste punktis 3, mille kohaselt on lepingu puhul intressimäär 0,0759% päevas, 27,3% aastas. Kostjaga kokku lepitud 27,3% aastas on nominaalne intressimäär. Hageja arvestab seda nominaalset intressi annuiteetgraafiku alusel, kasutades sellist protsendimäära, mis toob Kostja jaoks makseperioodi lõpuks samasuguse intressikulu nagu Kostjaga eritingimustes kokku lepitud nominaalse intressimäära rakendamisel. Nominaalset intressi arvestatakse algselt välja antud laenusummalt, samas kui annuiteetintressi arvestatakse ainult tasumata laenujäägilt. Kuna annuiteetgraafiku puhul on tarbija igakuine krediidi tagasimakse võrdne, on makseperioodi alguses põhiosa jääk suur ja seetõttu moodustab intress suure osa igakuisest maksest. Kogu makseperioodi jooksul krediidijääk väheneb ning seetõttu väheneb ka intressikulu osa, samas kui suureneb põhiosa tagasimakse osa. Annuiteetgraafiku aluselt tehtud arvutus tähendab, et kuigi lepingus toodud intressimäär on fikseeritud 27,3% aastas, kujuneb tegelik intressimäär annuiteetgraafikus arvestuslikult vastavalt kas 41% või 38,5% aastas. Erinevus nende kahe annuiteetintressimäära osas tuleneb sellest, et alates
2. aasta jaanuarist muudeti hageja hinnakirja ja vastavalt sellele vähendati väljamaksete puhul annuiteetgraafiku intressimäära kuni määrani 38,5%. Seega väljamaksed alates 15.03.2025 k.a on arvutatud juba väiksema annuiteetintressiga 38,5%. Annuiteetgraafiku rakendamisega ei riku hageja lepingus kokku lepitud intressimäära, samuti ei teki kostjale sellest mingit varjatud lisakulu. Intressimäära erinevus tuleneb üksnes sellest, kuidas nominaalne intressimäär annuiteetgraafiku puhul matemaatiliselt rakendub. Annuiteetgraafiku kasutamine on finantssektoris rahvusvaheliselt tunnustatud intressi arvestamise viis, mis tagab tarbijale võrdse suurusega kuumakse kogu laenuperioodi kestel. Annuiteetgraafiku puhul on makseperioodi lõpus kostja tasunud intressi täpselt samas mahus nagu ta oleks seda tasutud arvestatuna nominaalse intressimäära alusel. Seega vastab kostja tegelik intressikulu lepingus kokkulepitud määrale. Lepingu eritingimustes sätestatud nominaalne intressimäär 27,3% aastas realiseerub annuiteetgraafiku kohaldamisel intressimäärana 41% või 38,5% aastas. Kostja on tasunud kasutatud krediidi eest intressi kuni 07.04.2025 (k.a) summas 552,25 eurot. Kostjal on krediidi kasutamise eest tasumata
3. aasta juuni, juuli ja augusti arved. Hagejal on õigus nõuda intressi alates 08.04.2025 (k.a) kuni lepingu lõppemise päevani 16.08.2025 (k.a). Hageja loobub intressinõudest perioodi 08.08.2025 – 16.08.2025 eest. Arvutuste alusel on kujunenud intressinõue perioodi 08.04.2025 - 07.08.2025 eest kokku 543,72 eurot.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud. Hageja esitatud arvestusi intressi osas kostja ei vaidlustanud. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks intressina välja mõista 543,72 eurot. 5.3. Hageja nõuab kostjalt viivist nõude põhiosalt 4100 eurot 0,0834% päevas (kokkulepitud määrast väiksemas määras) alates 17.08.2025 (lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast) kuni 28.08.2025 (s.o 29.08.2025 esitatud hagiavalduse esitamise päevale eelneva päevani, k.a) summas 41,04 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel täiendavalt viivist tasumata põhinõudelt 4100 eurot alates 29.08.2025 (k.a), st hagiavalduse esitamise päevast, 0,0834% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kui viivisemäär menetluse ajal muutub, palub hageja kohtul arvestada täiendavat viivist seadusjärgse viivisemäära kolmekordses määras.

§ 101

lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 415

lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lepingu kohaselt on viivisemäär 0,098% päevas ehk 35,77% aastas. Tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt arvestatakse viivist lepingus kokku lepitud viivisemääras, mis ei ületa ühelgi juhul kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Teabelehe esitamise seisuga on viivisemäär 35,77% aastas ja 0,098% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,0834% päevas, s.o kokkulepitud määrast väiksemas määras. Kohtu hinnangul ei ole viivise määr 0,0834% päevas ehk 30,45% aastas ülemäärane ega vastuolus heade kommetega. Hageja on nõudnud viivist mõistlikul ajal. Hageja poolt viivise arvestamine on kooskõlas

§ 415

lg 1,

§ 113lg 1.

Kostja viivise arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas 41,04 eurot. Hagejal on ka õigus TsMS § 367 ja

§ § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt viivis põhinõudelt lepingus sätestatud määras alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 29.08.2025 tasumata põhinõudelt 4100 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni vastavalt

§ 113lõike 1 alusel kehtivale seadusjärgsele kolmekordsele viivisemäärale.

5.4. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist lepingu kehtivuse ajal summas 5 eurot ja pärast lepingu lõppemist lepingu ülesütlemise teatise eest 25 eurot, kokku 30 eurot.

§ 1132

lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Vastavalt

§ 113

² lg 3 võib pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus tuvastas, et hageja saatis kostjale 17.06.2025 (kohtu märkus – hagile lisatud tõendi kohaselt 18.05.2025; lisa 23) tasuta meeldetuletuse. Hageja saatis lepingu kehtivuse ajal lepingutingimustele vastava tasulise meeldetuletuskirja 29.05.2025 e-kirja (lisa 24). Seega on enne tasulist meeldetuletuskirja saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri. Hageja on kostjale pärast lepingu lõppemist edastanud tasulise meeldetuletuskirja 24.08.2025 (lisa 17). Sissenõudmiskuludes sisalduvad mh kulud seoses SMS-i ja e-kirja teel teadete edastamisega ning nende säilitamisega seotud kulud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mis kuulub rahuldamisele. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 24.07.2024 krediidilimiidi lepingust nr 202407241044048 tulenev põhivõlgnevus 4100 eurot, intressid 543,72 eurot, 28.08.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 41,04 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis alates 29.08.2025 tasumata põhinõudelt 4100 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni vastavalt

§ 113lõike 1 alusel kehtivale seadusjärgsele kolmekordsele viivisemäärale. 6. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. Kohus rahuldab hagi ja TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv summas 595 eurot. Muud menetluskulud käesolevas tsiviilasjas puuduvad. Kohus edastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale ning määras tähtaja esitatud menetluskulude kohta kohtule seisukoha esitamiseks. Kostja ei esitanud kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 22.01.2026, vastust. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 595 eurot. Hagejal puuduvad lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 595 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik