3. Jätta menetluskulud J F kanda. 4. Välja mõista J Flt Modena Estonia OÜ kasuks menetluskulud summas 595 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-14212, Modena Estonia OÜ (hageja) hagi J F (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.11.2023 korduvkasutatava krediidilimiidi lepingu krediidilimiidiga 1500 eurot, mille alusel tegi hageja kostja taotluse alusel 04.12.2023 krediidi väljamakse 500 eurot ning mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 27 kuu jooksul. 24.07.2024 esitas kostja hagejale taotluse krediidilimiidi suurendamiseks 4100 euroni. Taotluse alusel sõlmiti uus krediidileping nr xxxx krediidilimiidiga 4100 eurot, mille tingimused asendasid senised ning hakkasid kehtima mh kogu varasemalt väljastatud krediidisumma suhtes. Lepingu alusel tegi hageja kostja taotlustele tuginedes 6 järgnevat krediidi väljamakset kogusummas 4111,13 eurot: 04.09.2024 summas 1000 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 02.10.2024 summas 500 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 15.03.2025 summas 1000 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 29.03.2025 summas 1000 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 15.04.2025 summas 500 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul; 24.04.2025 summas 111,13 eurot, mille osas leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60 kuu jooksul. Lepingu kohaselt on intressimäär 27,3% aasta ja 0,0759% päeva kohta, kulukuse määr 49,7% aasta kohta. Maksete hilinemise korral on krediidiandjal õigus küsida viivist maksimaalselt 0,098% päevas ehk 35,77% aastas. Hageja nõuab kostjalt kogu tagastamata krediiti 4100 eurot. Nimetatud summale lisanduvad intress, viivis, sissenõudmiskulud ja täiendav viivis alates 29.08.2025 kohtule esitatud hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast (alates 30.08.2025 k.a). Hageja nõuab kostjalt viivist nõude põhiosalt 4100 eurot 0,0834% päevas (kokkulepitud määrast väiksemas määras) alates 17.08.2025 (lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast) kuni 28.08.2025 (s.o 29.08.2025 esitatud hagiavalduse esitamise päevale eelneva päevani, k.
§-s 416 sätestatud eeldusi. Kostja oli seisuga 16.07.2025 viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mida hageja luges lepingu ütlemise aluseks. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega: 1. osamakse tasumise tähtajaga 15.05.2025 summas 165,55 eurot: krediidi põhiosa 35,83 eurot ja intress 129,72 eurot; 2. osamakse tasumise tähtajaga 15.06.2025 summas 166,07 eurot: krediidi põhiosa 26,57 eurot ja intress 139,50 eurot; 3. osamakse tasumise tähtajaga 15.07.2025 summas 165,95 eurot: krediidi põhiosa 30,95 eurot ja intress 135 eurot. Hageja saatis 02.08.2025 kostjale e-kirja teel teate kostja poolt lepingus märgitud ja hagejaga suhtlemiseks kasutatud e-posti aadressile xxxx, milles andis hageja kostjale viivituses oleva võlgnevuse tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja, s.o kuni 16.08.2025 (k.
Menetluse käik
Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel, lepingu ülesütlemise põhjendatust jms). 4.1. Krediidikulukuse määr Kohus kontrollis hagis märgitud krediidi andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (49,7%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2024.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 24.07.2024 sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 49,7%. Nimetatud määr ei ületa Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude keskmise kulukuse määra kolmekordset taset (16,65% × 3 = 49,95 %) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab
4.2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine krediidi andmisel
lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja tarbija krediidivõimelisust.
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja
lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.
lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad.
4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab
Tallinna Ringkonnakohus on
Hageja tuvastas sissetulekud pangakonto väljavõtte põhjal ning lähtus konservatiivsest keskmisest näitajast (KAVS § 49 lg 3). Arvesse võeti kostja olemasolevad finantskohustused ja nende osakaal sissetulekust (KAVS § 49 lg 1 p 2). Samuti arvestas hageja elamiskulude ning ülalpeetavate mõju tarbija eelarvele (KAVS § 49 lg 1 p 4). Hageja lisas arvutustesse 10% puhvri, täites sellega KAVS § 49 lg 1 p 5 nõude hinnata kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Kohus tuvastas, et kostja esitas hagejale ebaõigeid andmeid, märkides ülalpeetavate arvuks 0. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostjal oli krediidilepingu sõlmimise ajal kolm alaealist last.
⁴ lg 3 kohaselt on tarbija kohustatud esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Ebaõigete andmete esitamine, sh ülalpeetavate arvu vale märkimine, kujutab endast tarbija kohustuse rikkumist. Hageja viis läbi täiendava kontrolli, arvestades ka varianti, mille kohaselt on kostjal kolm ülalpeetavat. Kohtu hinnangul on hageja teinud endast kõik oleneva ning viinud krediidivõimelisuse hindamise läbi nii juhul, kui kostjal ülalpeetavad puuduvad, kui ka juhul, kui kostjal on kolm ülalpeetavat. Mõlema arvutuskäigu tulemusena on kostja hageja hinnangul krediidivõimeline. Arvestades, et hageja on teabe kontrollimiseks teinud mõistlikke pingutusi (KAVS § 50 lg 3) ning analüüsinud tarbija suutlikkust täita lepingut ka võimalike ülalpeetavate olemasolu korral, on hageja käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt. Hageja teostas krediidivõimelisuse analüüsi, milles võttis arvesse kostja sissetulekute stabiilsust, olemasolevaid finantskohustusi, ülalpeetavate olemasolu ning rakendas täiendavaid riskipuhvreid. Seisuga 11.11.2023 jäi kostjale pärast kõigi kulude, kohustuste ja puhvrinäitajate arvestamist igakuiselt vaba raha 230,02 eurot ning finantskohustuste osakaal sissetulekust oli 48,78%. Seisuga 24.07.2024 jäi kostjale igakuiselt vaba raha 626,73 eurot ning finantskohustuste osakaal sissetulekust oli 41,36%. Kohus selgitab, et krediidiandjad peavad arvestama, et pärast laenumaksete tasumist jääks tarbijale kätte piisav summa igapäevasteks kuludeks (toit, eluasemekulud, laste ülalpidamine). Võlaõigusseaduse kohaselt ei ole tarbijakrediidi andmiseks ega vastutustundlikuks laenamiseks fikseeritud riiklikult kehtestatud „minimaalset protsenti“ sellest, kui suur osa võla- ja maksekohustustest tohib jääda võrreldes krediidivõtja sissetulekuga. Seadus nõuab krediidiandjalt krediidivõime hindamist ja vastutustundlikku laenamist, kuid ei anna ühtset numbrilist piiri; praktikas ja juhendites kasutatakse laenukoormuse hindamisel enamasti 30-40% netosissetulekust kui orientiiri. Arvestades, et mõlemal hinnataval ajahetkel jäi kostjale pärast kõigi kohustuste ja puhvrinäitajate arvestamist positiivne vaba rahavoog ning finantskohustuste osakaal sissetulekust jäi alla 50%, leiab kohus, et hageja poolt läbi viidud krediidivõimelisuse hindamine vastas vastutustundliku laenamise põhimõttele ning kostja krediidivõime oli piisav ka olukorras, kus arvesse võeti ülalpeetavate olemasolu ja võimalikud riskid. Tuleb ka arvestada, et kohustuse hulka on juba kaasatud elamiskulud ja täiendavalt 152 eurot ühe ülalpeetava kohta, mistõttu kostja tegelik laenukoormus jääb tavapäraseks peetava 30-40 % vahemikku. Kohus järeldab, et kostja laenukoormus on vastutustundliku laenamise piirides. Kohus nõustub hageja esitatud krediidivõimekuse arvutusega ning leiab, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas tema suutlikkust täita lepingust tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, võttis arvesse kliendilt saadud infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Kohtu hinnangul nõudis hageja laenutaotlejalt mõlema lepingu sõlmimisel pangakonto väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (nelja kuu ulatuses). Lisaks kontrollis hageja maksehäirete olemasolu vastavatest andmekogudest ning analüüsis pangakonto väljavõtte alusel hasartmängukulutusi. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja järeldus ei ole meelevaldne. Krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (
lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (
) §-st 4034 tulenevaid kohustusi. 4.
Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos
lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kohus tuvastas, et kostjal on tasutud lepingu graafikujärgsed osamaksed kuni 15.04.2025 (vt lisa 22, kostja poolt hagejale tehtud tagasimaksed). Kostja jättis alates 15.05.2025 kõik lepingu graafikujärgsed osamaksed tasumata. Hagile on lisatud 02.08.2025 teade laenulepingu ülesütlemise kohta, mille kohaselt on kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Hageja palub tasuda võlgnevuse hageja arvelduskontole hiljemalt 16.08.2025 (täiendav tähtaeg). Hageja andis kostjale täiendavalt kahenädalase tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Hageja selgitas, et kostja kohustuse jääk selle lepingu alusel on tänase seisuga kokku 4504,22 eurot. Hageja selgitas, et kui kostja ei ole kogu võlgnevuses olevat summat tasunud hiljemalt 16.08.2025, siis on hageja sunnitud lepingu lõpetama. Hageja käsitleb käesolevat kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena ja kohustuste nimetatud tähtajaks täitmata jätmise korral loeb lepingu ühepoolselt üles öelduks ning lisab info kostja võlgnevuse kohta maksehäireregistrisse ja loovutab nõude inkassole. Küsimuse tekkimisel palub hageja pöörduda hageja klienditoe poole. Kostja võlgnevust ära ei tasunud. Hageja edastas 24.08.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude. Teated edastati kostja poolt lepingus märgitud e-posti aadressile. Kohus järeldab, et hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning talle anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Samuti on hageja tõendanud, et kostjale pakuti võimalust pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Kohtu hinnangul võib hageja teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles on öeldud, et küsimuse tekkimisel palub hageja pöörduda hageja klienditoe poole, tõlgendada seaduse nõuetele vastava läbirääkimiste pakkumisena. Seega leiab kohus, et hageja on järginud
lõigetes 1 ja 2 sätestatud lepingu ülesütlemise tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud. 5. Järgmisena kontrollib kohus hageja nõuete põhjendatust. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhinõue 4100 eurot, intress 543,72 eurot, viivise nõue kuni 28.08.2025 (k.a) 41,04 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot (25+5 eurot) ja täiendav viivis alates 29.08.2025 tasumata põhinõudelt 4100 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni vastavalt
Kostja ei ole hageja nõude suurusele, sh põhinõude, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise suurusele, vastuväiteid esitanud. 5.1. Hageja palub enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 4100 eurot.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 3 näeb ette, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (
) nõuda kohustuse täitmist.
Kohus tuvastas, et krediidilimiidi lepingu alusel tegi hageja kostjale väljamakseid kokku summas 4611,13 eurot (500+1000+500+1000+1000+500+111,13). Summad maksti välja kostja arvelduskontole. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma tagasimakseid 1 kord kuus hiljemalt 15. kuupäevaks. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, on hageja lepingu erakorraliselt üles öelnud. Lepingu ülesütlemisel on hageja järginud kõiki
§-s 416 sätestatud eeldusi. Kostja on teinud hagejale rahaliste kohustuste täitmiseks tagasimakseid kogusummas 1063,38 eurot, millest 511,13 eurot läinud põhinõude katteks ning 552,25 eurot intressi katteks, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 4100 eurot (4611,13-511,13). Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja esitatud arvestusi põhinõude osas kostja ei vaidlustanud. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 4100 eurot. 5.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud. Hageja esitatud arvestusi intressi osas kostja ei vaidlustanud. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks intressina välja mõista 543,72 eurot. 5.3. Hageja nõuab kostjalt viivist nõude põhiosalt 4100 eurot 0,0834% päevas (kokkulepitud määrast väiksemas määras) alates 17.08.2025 (lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast) kuni 28.08.2025 (s.o 29.08.2025 esitatud hagiavalduse esitamise päevale eelneva päevani, k.a) summas 41,04 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel täiendavalt viivist tasumata põhinõudelt 4100 eurot alates 29.08.2025 (k.a), st hagiavalduse esitamise päevast, 0,0834% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kui viivisemäär menetluse ajal muutub, palub hageja kohtul arvestada täiendavat viivist seadusjärgse viivisemäära kolmekordses määras.
lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lepingu kohaselt on viivisemäär 0,098% päevas ehk 35,77% aastas. Tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt arvestatakse viivist lepingus kokku lepitud viivisemääras, mis ei ületa ühelgi juhul kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Teabelehe esitamise seisuga on viivisemäär 35,77% aastas ja 0,098% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,0834% päevas, s.o kokkulepitud määrast väiksemas määras. Kohtu hinnangul ei ole viivise määr 0,0834% päevas ehk 30,45% aastas ülemäärane ega vastuolus heade kommetega. Hageja on nõudnud viivist mõistlikul ajal. Hageja poolt viivise arvestamine on kooskõlas
lg 1,
Kostja viivise arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas 41,04 eurot. Hagejal on ka õigus TsMS § 367 ja
§ § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt viivis põhinõudelt lepingus sätestatud määras alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 29.08.2025 tasumata põhinõudelt 4100 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni vastavalt
5.4. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist lepingu kehtivuse ajal summas 5 eurot ja pärast lepingu lõppemist lepingu ülesütlemise teatise eest 25 eurot, kokku 30 eurot.
lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Vastavalt
² lg 3 võib pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus tuvastas, et hageja saatis kostjale 17.06.2025 (kohtu märkus – hagile lisatud tõendi kohaselt 18.05.2025; lisa 23) tasuta meeldetuletuse. Hageja saatis lepingu kehtivuse ajal lepingutingimustele vastava tasulise meeldetuletuskirja 29.05.2025 e-kirja (lisa 24). Seega on enne tasulist meeldetuletuskirja saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri. Hageja on kostjale pärast lepingu lõppemist edastanud tasulise meeldetuletuskirja 24.08.2025 (lisa 17). Sissenõudmiskuludes sisalduvad mh kulud seoses SMS-i ja e-kirja teel teadete edastamisega ning nende säilitamisega seotud kulud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mis kuulub rahuldamisele. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 24.07.2024 krediidilimiidi lepingust nr 202407241044048 tulenev põhivõlgnevus 4100 eurot, intressid 543,72 eurot, 28.08.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 41,04 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis alates 29.08.2025 tasumata põhinõudelt 4100 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni vastavalt
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. Kohus rahuldab hagi ja TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv summas 595 eurot. Muud menetluskulud käesolevas tsiviilasjas puuduvad. Kohus edastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale ning määras tähtaja esitatud menetluskulude kohta kohtule seisukoha esitamiseks. Kostja ei esitanud kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 22.01.2026, vastust. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 595 eurot. Hagejal puuduvad lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 595 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.