Obsah (4)

§ 120§ 121§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2026, Tartu Kohtuasja number 3-26-624 Kohtuasi X kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada vaba aega

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist. Kaebaja viibis
3. jaanuaril 2026 eesti keele kursustel, kuid vangla ei kompenseerinud tema vaba aega. Viru Vangla kodukorra seletuskirja punkti 5.2 kohaselt ei peaks kinnipeetav olema valiku ees, kas minna päevakavajärgselt avatud ajal hõivetegevusse ning kaotada sellega avatud osakonnas viibimise aeg. Kinnipeetaval on vaja kindlustunnet, et osaledes hõivetegevuses, ei pea ta seda tegema oma osakonnas vabaks liikumiseks ette nähtud aja arvelt. Kaebaja leiab, et Viru Vangla piiras oma tegevusega ebaseaduslikult ja põhjendamatult tema vabadust. Ta soovib, et vangla tegevus tunnistataks õigusvastaseks ning Viru Vanglale tehtaks ettekirjutus kompenseerida vaba aeg. Kaebaja viitab kohtueelse menetluse dokumentidele ning palub end vabastada riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. 3-26-624
4. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
5. märtsil 2026 kohtule kaebaja
6. jaanuari
7. a avalduse nr 3-26/2-2/184, kaebaja
8. veebruari
9. a vaide nr 3-26/2-2/1782; Viru Vangla
10. veebruari
11. a vastuse nr 6-7/3-26/59-2 ja Viru Vangla
12. märtsi
13. a vastuse nr 6-7/3-26/614-
14. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 4.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Vangistusseaduse § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Justiitsministri
2. novembri
3. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Lisaks sätestab VSkE § 8 lg 11, et taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetaval võib oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega olla vähem kui neli tundi päevas. Eeltoodust tuleneb, et üldjuhul saab kinnipeetav oma osakonnas vabalt liikuda nelja tunni jooksul päevas, kuid see aeg võib olla ka lühem, kui kinnipeetav on kodukorras vabaks liikumiseks ette nähtud ajal hõivatud taasühiskonnastava tegevusega.
4. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajal jäi ühel päeval eesti keele tunnis osalemise tõttu osaliselt või täielikult saamata osakonnasisene vaba aeg (s.o kuni 4 tundi), ei ole kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kuigi kaebaja ei saanud kasutada osakonnasisest vaba aega omal äranägemisel, ei pidanud ta siiski sellel ajal viibima enda elukambris. Ta oli väljaspool kambrit ning sai tegeleda taasühiskonnastava tegevusega – keeleõppega. Nähtuvalt vastustaja selgitustest vastuseks kaebaja pöördumisele oli keeleõppes osalemine kaebaja enda valik (dtl 8). Kohus leiab, et kaebaja võimalik õiguste riive asjas on seega väheintensiivne. Lisaks ei saa kaebust pidada ka perspektiivikaks. Kuigi üldjuhul saab kinnipeetav oma osakonnas liikuda nelja tunni jooksul päevas, siis
5. detsembril 2025 jõustunud VSkE § 8 lg 1 1 kohaselt võib seda aega olla ka vähem, kui kinnipeetav on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Eesti keele õpe on kahtlemata taasühiskonnastav tegevus, mistõttu ei pea keeleõppeks osakonnasisese vaba aja arvelt kasutatud aega ilmtingimata kompenseerima täiendava vaba aja andmisega. Kaebaja viidatud Viru Vangla kodukorra seletuskirja punkt 5.2 sisaldab tõepoolest käesoleva kohtumääruse tegemise aegses redaktsioonis järgmist sõnastust: „Hõivatud kinnipeetavaile osakonnas vabaks liikumiseks ettenähtud lisaaja võimaldamine võib aidata välistada olukorda, kus kinnipeetav jätab minemata hõivetegevusse, et tegelda samal ajal osakonnas temale meelepärasemate tegevustega. Kinnipeetav ei peaks olema valiku ees, kas minna päevakavajärgsel avatud ajal hõivetegevusse ning kaotada sellega avatud osakonnas viibimise aeg. Tal on vaja kindlustunnet, et osaledes hõivetegevuses, ei pea ta seda tegema oma osakonnas 2 3-26-624 vabaks liikumiseks ettenähtud aja arvelt“
6. Sellest vastuolust hoolimata ei saanud kaebajal olla ootust, et talle tagataks ka keeleõppes osalemise korral igapäevaselt 4 tundi vaba aega eluosakonnas. Sellist õigust ei andnud ei alates
7. detsembrist 2025 kehtiv VSkE § 8 lg 1 1 ega ka Viru Vangla kodukord. Kodukorra seletuskiri ei ole õiguslikult siduv dokument ning seletuskirja ja õigusakti (ministri määruse) vastuolu korral tuleb lähtuda kehtivast õiguse üldaktist. . Viru Vangla
8. veebruari
9. a vastuse nr 6-7/3-26/59-2 kohaselt (dtl 8) küll tagatakse huvitegevuses osalejatele täiendav vaba aeg vastavalt võimalustele. Kohtu hinnangul ei saa vangla tegevust kaebajale ühel päeval keeleõppe tõttu saamata jäänud vaba aja kompenseerimata jätmisel pidada õigusvastaseks. Täiendava vaba aja andmist tuleks vanglal põhjalikumalt kaaluda olukorras, kus kinnipeetava osakonnasisene vaba aeg väheneb taasühiskonnastavas tegevuses osalemise tõttu pidevalt ja suures mahus. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja loobus alates
10. jaanuarist 20262 keeleõppes osalemisest (dtl, 8). Eeltoodut arvestades ei oleks kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul kuigivõrd tõenäoline.
11. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 1 2 Viru Vangla kodukorra seletuskiri al 10.02.2026.pdf Viru Vangla

1. veebruari
2. a vastuses nr 6-7/3-26/59-2 ekslikult märgitud
3. jaanuar
4. 3