Obsah (5)

§ 200§ 121§ 74§ 68§ 75

Kriminaalasi nr . 1 – 10-10210 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 09.

§ 200

lg.2 p.10 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: K.J (isikukood XXX, elukoht XXX XXX T); emakeel-XXX XXX töökoht või õppeasutus- XXX varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 10.11.2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt

§ 121

, § 263 p.1, § 120 alusel ja karistatud 4 kuu 18 päeva tingimisi vangistusega; 02.07.2009 tartu Maakohtu määrusega pöörati karistus

§ 74lg.4 alusel täitmisele; ; väärteokorras karistatud 10 korral.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets; Kaitsja : vandeadvokaat Rein Napa Kohtuistungi toimumise aeg

1. august
2. a Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada K.J

§ 200lg.2 p.10 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

1

§ 68lg.1 alusel arvestada kahtlustatavana kinnipidamine 24.05.2010-25.05.2010, s.o.

2 päeva kantud karistuseks. Kandmata karistus on 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust. Kohaldada

§ 74

lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui K.J 3 - ( kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX XXX ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg.2 p.2 alusel kohustada K.J*i katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid.

§ 75

lg.2 p.4 alusel kohustada K.J*i otsima endale töökoha 10.oktoobriks 2010 või omandama üldhariduse või eriala 10.oktoobriks 2012.a.. Määrata K.J katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja K.J-ilt sundraha 10875 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber

1. Määrata kaitsja tasu õigusabi eest kohtumenetluses 300 krooni ja mõista K.J-ilt välja tasu ja kulud kaitsja õigusabi kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku 2788.80 krooni. Kriminaalmenetluse kulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
2. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. 2 Kriminaalasi on saabunud kohtusse menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. Tsiviilhagi on heastatud. Prokurör palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. K.J kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on kokkuleppega nõus. Ta oli nii purjus, et ei teadnud maailmast midagi. Ei oska seletada, miks röövima läks. Politsei kutsus ta ise. Ta käib juhutöid tegemas ja 18 täis saades loodab Soome tööle saada. Süüdistatava K.J kaitsja vandeadvokaat Rein Napa kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on põhjalikult läbi arutatud. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et K.J tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 22.05.2010.a. kella 17:18:36 ajal, varjates oma nägu, kandes sinakas-valge ruudulist näokatet, mis takistas isiku tuvastamist, sisenes XXXasuvasse kauplusesse XXX äri, suundudes kassa juurde, kus tõukas müüjat E.M’it alkoholiriiulist eemale, mille tulemusena kaotas E.M tasakaalu ning kukkus vastu riiulit ning selle tagajärjel tundis kannatanu randmes valu. Seejärel haaras K.J alkoholi riiulist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,5 liitrise pudeli viina „Standart” maksumusega 94.30 krooni ning jooksis kauplusest välja. Antud teoga tekitas K.J XXX ärile varalist kahju summas 94.30 krooni ning E.M’ile füüsilist valu, seega pani toime

§ 200lg 2 p 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju 94.30 kannatanu XXX ärile on heastatud, kannatanu E.Mi füüsilise kahju heastamiseks nõuet esitatud ei ole. Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises:

§ 200

lg.2 p.10 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.J-ile 3 ( kolm ) aastat vangistust. .

§ 68lg.1 alusel arvestada kahtlustatavana kinnipidamine 24.05.2010-25.05.2010, s.o.

2 päeva kantud karistuseks. Kandmata karistus on 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui K.J 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1 .

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX XXX ; 2 .ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

1. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ;
2. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab isikule ja selle teo asjaoludele. Arvestades süüdistatava noorust ja fakti, et ta on kandnud karistust vangistuse näol, on põhjendatud uskuda ärakantud vangistuse (4 kuud 18 päeva) mõju, mille 3 toimel ja kriminaalhoolduse toel on võimalik pikema katseajal kestel isikut mõjutada seaduskuulekusele. Täiendavate lisakohustuste määramine tagab suurema distsipliini ja õppimise kaudu oleks võimalik suurendada edaspidist toimetulekut. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja hilisemalt muudetud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 250 krooni Tasu koos käibemaksuga (20%) 300 krooni. Toimikus on olemas riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.24-26), millega on hüvitatud tasu ja kulud 1154.40 krooni menetlustoimingul osalemise eest ja taotlus ja määrus (tl.67-68), millega on hüvitatud 1334.40 krooni. Kohus leiab, et tasu õigusabi eest kohtuistungil 300 krooni tuleb määrata. Kokku taotletud tasu ja kulusid 2788.80 krooni. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Menetluskulud 2788.80 krooni tuleb hüvitada süüdimõistetul K.J*il. Kohtunik Ü.Raag 4 5