järgi kahekuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks; tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste
Süüdi tunnistada E. K.
2 (kaks) kuud 2.
kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so. 2 (kaks) kuud vangistust võrra, mõista E. K. liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust. 3.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 240 (kahesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 10 (kümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata E. K. Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab E. K. järgima kontrollnõudeid vastavalt
sätestatule: elada oma alalises elukohas aadressil: XXX; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks 2-kuulist vangistust.
kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so. 2 kuud vangistust võrra, mõista E. K. liitkaristuseks 4 kuud vangistust.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 240 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata E. K. üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 2 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai E. K. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas E. K. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. E. K. nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsusena kinnitada. Kaitsja leidis kohtuistungil, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad E. K. sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste taotlusest (tl 38) on kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 32 eurot ja kohtuistungil osalemise eest 16 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 435 eurot, sest E. K. pani toime teise astme kuriteo. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, E. K. sai äsja täisealiseks ja ei tööta, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb E. K. tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.