järgi ja Xi süüdistuses
Avalikud kohtuistungid 08.03.2012, 26.03.2012, 29.03.2012 Y; XXX; aadress: XXX XXX kodanik; XXX; emakeel: XXX; õppeasutus: XXX; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 2-1 korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld. X; XXX; aadress: XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel: XXX; õppeasutus: XXX; karistamata; väärteokorras karistatud 17-1 korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld. kriminaalkorras Y süüdistuses
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel Y suhtes X süüdi tunnistada
järgi ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust.
lg l, 3 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamataja määrata katseajaks 18 kuud. Kohustada Xit järgima katseajal
lg I sätestatud kontrollnõudeid: l) elama kohtu määratud alalises elukohas — XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele: 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Xit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks lugeda 11.04.2012.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld Xi tühistada kohtuotsuse jõustumisel. suhtes KrMS 181 lg 1 alusel jätta Y menetluskulud riigi kanda. KrMS 175 lg 1 p 4, 5 ja 9: 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja X, menetluskulu riigituludesse järgmiselt: toimiku paljundamise kulu 5,15 eurot; määratud kaitsjale Margus Viirale makstud tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses summas 153.85 eurot määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi osutamise eest kohtumenetluses summas 575,98 eurot; sundraha summas 435 eurot. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011, Swedbank'is nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr
X (sünd. XXX) süüdistatakse selles. et tema koos Y ja kahe menetluse käigus tuvastamata jäänud isikuga tungis 02.oktoobril 2010.a, kella 00.30 paiku XXX asuva Q AS lähedal kallale A.L, B.L ja T.K, pekstes kannatanuid käte ning jalgadega pähe ja kehasse, põhjustades neile valu ja kahjustades nende tervist. Seega X, pekstes teisi inimesi ja kahjustades nende tervist, pani toime
Kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest Y vastu, mistõttu kohus teeb tema suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse KrMS § 301 alusel. Tõendid Kannatanu A.L kohtus antud ütlustest nähtub, et 01.10.2010 rünnati teda XXX juures, ründajaks oli keegi X tuttav, oli ise ka juures, aga tegi näo, nagu ei tunneks. Ka Y oli seal, kuid tema oli autojuht ja tegeles millegi muuga. Sai umbes 10 hoopi näkku ja kehasse. Pärast süda ei andnud rahu, ei soovinud kättemksu aga tahtis küsida miks teda peksti, plaan oli peksja üles otsida ja küsida, miks nii käituti. Kaasa kutsus K., P., L. ja S.. Nad sõitsid autoga linnas ringi ja leidsid otsitud isikud XXX tankla juurest. Sõitsid algul tankla taha, et neid ei nähtaks. Siis tekkis väike kartus, „läks isu üle" ja otsustati minema sõita. Ristmikul peatus see teine auto nende auto kõrval, aken keerati alla ja sama isik, kes XXX juures kallale tuli, küsis, et kas jälitate ja otsite probleeme. Ta küsis kallaletungi kohta, teisest autost öeldi, et läheme välja arutame. Kõik läksid autodest välja, teises autos oli ka 5 isikut. Sama isik tuli nüüd uuesti talle kallale, andis rusikaga 2-3 hoopi näkku ja ülakehasse. K. tuli vahele, tõmbas selle isiku eemale ning nende vahele sekkus omakorda tõmbas omakorda K. eemale. Seejärel läksid mõlemad autost eemale. Ei näinud edasi, kes kellele kallale läks, ei näinud, et või Y oleksid kedagi löönud. Teda ennast keegi peale esimesena rünnanud isiku ei löönud. Kohtueelsel menetlusel kirjeldas korduvalt, kuidas X K. kallale läks, aga kohtus ütles, et pidas selle all silmas seda, et X vaid sekkus ja tõmbas kellegi jõuliselt ära. Nägi küll eemalt, et kedagi peksti, täpsemalt ei tea midagi, nägi ka vastastikust löömist. Kannatanu T.K kohtus antud ütlustest nähtub, et 01.10.2010 oli koos L. XXX juures, kui sinna tuli auto, kus peal olid ka X ja Y. Keegi kolmas ründas L., L. küsis X, et mis toimub. aga X ei teinud väljagi. Tahtsid minna traumapunkti, aga teel läks jutuks, et vöiks ikkagi selgitada, miks niimoodi käituti, et kahekesi ei julgenud, kutsusid Tapalt ja Tamsalust kaasa P., L. ja L. sõbra, nad käisid Tapal ja Tamsalus, seejärel sõitsid Rakveres ringi, et leida ründaja ja küsida, miks kallale tuldi. Arvestati muidugi ka sellega, võib uuesti peksa saada. Nägid, kui otsitute auto läks XXX tanklasse, nemad ise sõitsid algul tankla taha, et neid ei nähtaks. Seejärel otsustasid nad ära minna, et ei hakka tüli kiskuma. Mingil hetkel sõitis see teine auto nende kõrvale, aken keriti alla ja neid kutsuti välja. Mõlemast autost tulidki kõik välja. Hakati „mölisema", keegi läks kellelegi kallale, kellegi tõmbas ta ise pikali, siis X tuli ütles, et rahuneme maha. Eemalt nägi, et L. sai kahe isiku käest peksa. Sellel hetkel X oli tema juures, kui L. peksti. Kes need kaks B. peksjat olid, ta ei tea. Mingil ajal, kui X tema juures enam ei olnud, nägi ta juba kolme inimest maas lamavat B. jalgadega peksmas, üks peksjatest oli X. Mida Y tegi, seda kirjeldada ei oska, ei näinud. et Y oleks kedagi löönud. Selles, et X peksis jalaga B.L, on ta 100% kindel- ütles seda istungil korduvalt. Ta ei näinud, et X kedagi teist oleks löönud. Seltskonnas polnud isikuid, kes X oleksid sarnanenud, teised olid pikemad väiksema kondiga inimesed. Temale tuli hiljem kallale sama mees, kes XXX juures L. lõi, kaks tulid talle selja tagant kallale, ta ei tea kes need olid. Kannatanu B.J kohtus antud ütlustest nähtub, et 01.10.2010 nägi süüdistatavaid XXX tankla juures. Talle oli helistanud A.L, kes teatas, et ta oli pekstud läbi klassivenna poolt ja kutsus teda kaasa toeks või julgustuseks, kui nad veelkord selle seltskonnaga peaksid kokku saama. Veel olid nende autos K., P. ja S.. Kõik olid kained ja roolis oli L.. Sõitsid Rakveres ringi, kuni nägid otsitavaid XXX tankla juures, eesmärk oli näha, kelle käest siis A. oli peksa saanud. Tegevusplaani neil polnud, arutasid, et mis nüüd edasi saab ja otsustasid ära minna, Teise auto seltskond märkas neid siis, kui nad hakkasid juba ära sõitma ja peatusid korraks ristmikul, kuna ei suutnud otsustada, kas minna paremale või vasakule. Teine auto, kus oli 5 inimest, sõitis kõrvale, algas vestlus, mõlema auto aknad tehti lahti. Küsiti, kas on probleem, tulge välja klaarime ära. Seejärel väljusid kõik autodest. Algul oli lihtsalt ärplemine, mainiti viidates L., et see ongi see, kellele enne peksa anti. Tema ütles kõigile, et kaklema ta ei hakka. Sündmuskohal oli poolhämar, seltskonnas olid ka Y ja X, oli ka üks pikem mees, kes ründas L., autojuht, kes kedagi ei peksnud, ei oska öelda, kas oli veel keegi turskem isik või ei. Esimesena ründas pikem isik kes lõi L. näkku. Neile mindi vahele ja siis hakkas seltskond hargnema. X tuli ja hakkas provotseerima, et tavai, löö mind, ja tuli ise kallale, peksis rusikaga näkku, 5-7 lööki oli, talle tuli appi veel keegi ja siis kahekesi peksid edasi. Üks peksja oli X, kes teine oli, ei näinud. Kui ta pikali kukkus, siis oli peksjaid juba kolm ja peksti jalgadega näkku, üks peksjatest oli X. Ta roomas hiljem teepeenrale, siis tuli veel keegi jooksuga ja pani jalaga paar hoopi. Kaaslased viisid ta kiirabisse, seal tuvastati ninaluu murd, nägu oli paistes. Hiljem politseis näidati pilte ja ta tundis ära Y ja X, kuid kohtus oskab öelda kindlalt vaid X kohta, et see teda peksis, tunneb kohtus paremini ära kui varem fotode pealt. Üritas Xile ka vastu lüüa vehkimise käigus, aga ei tea, kas pihta sai, samal ajal hoidis keegi teda veel kinni. Ta ei näinud, et X kedagi teist löönud oleks. Y kohta ei tule midagi meelde, mis tema seal teha võis, aga kohal ta kindlasti oli. Tema ise jai teistele kindlasti hästi meelde, kuna tal olid sel ajal pikad juuksed ja ta oli ainus, kel olid pikad juuksed. Süüdistatav Y end süüdi ei tunnistanud, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et nemad olid autos neljakesi — peale tema veel ja kaks talle tundmatut isikut. Olid purjus. XXX tanklas ristmiku peal seisis üks punane VW Golf, millel tuled ei põlenud. Nende auto juht tahtis küsida„ et miks see auto seal pargib. Kõik läksid autost välja. läks korraks ära, hiljem kohtu täpsustavatele küsimustele vastates arvas, et võis ikka algusest peale seal juures olla. Mingil hetkel nägi, et nende autos juhi kõrval istunud isik lõi kätega teise auto juhti, kes vastu ei löönud. Tema läks neile vahele, et neid lahti kiskuda ja sel hetkel lõi K. teda selja tagant rusikaga oimu kohta, ta tõmmati pikali ja löödi veel paar korda. Üritas end kaitsta ja vastu lüüa — lõi siis K. ka kaks korda. Leppisid K. ära, surusid kätt ja siis juba nägi, et ka kakles ühe valge jopega isikuga, X oli pealpool, tahtis neid minna lahutama, aga siis keegi lõi jalaga, see võis olla L., kuna sellel isikul oli pikad juuksed. oli maas kellegi teisega, mitte L.. Ta lõi siis seda peksjat ühe korra rusikaga näkku. Leiab, et tegemist oli nende poolse enesekaitsega. Ara minnes nägi, et L. jäi pikali maha ja hoidis näost kinni. Asi lõppes sellega, et ta käskis K. ära minna, et „muidu saavad veel" ja et „see võis tunduda ähvardusena, aga oli tegelikult soovitus' Süüdistatav X end süüdi ei tunnistanud, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et kui kõik isikud autodest välja tulid ja sõnavahetus algas, läks tema u 20-25 meetri kaugusele hoone nurga taga „vetsu" ja kui ta 3-4 minuti pärast tagasi tuli, siis juba toimus rüselus, lõõmist ei näinud, rohkem nagu madistamine oli. Ta tõmbas K. eemale, kukkus koos temaga ja kriimustas natuke otsaesist. Ise kedagi ei löönud, teda ennast ka ei löödud, L. polnud mingit sõnavahetust ega konflikti. Alkoholi ei olnud tarvitanud. KrMS § 289 alusel vastuolude selgitamiseks avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et X on andnud ütlusi selle kohta, et oli tol õhtul joonud viina piisavalt ja arvestust pidamata. Samuti väitis ta kohtueelses menetluses, et isik kellel ta turjast kinni võttis lõi teda käega näkku ja tema lõi seda isikut käega näkku, hiljem lõi keegi veel teda ühe korra käega näkku. Vastuolude kohta selgitas X kohtus, et alkoholijoovet kirjeldades ajas tolle õhtu sassi ühe teise õhtuga mille kohta ta ka umbes samal ajal üle kuulati. Löömise kohta väitis ta kohtus, et nüüd järele mõeldes arvab, et teda ikkagi ei löödud. Tunnistaja M.P kohtus antud ütlustest nähtub, et L. teatas, et talle tuldi kallale, kutsus kaasa, et vaatame, mis värk on. Olid viiekesi, leidsid tanklas need isikud üles, võõras auto sõitis nende auto kõrvale, kõik tulid autodest välja, plaan oli ainult rääkida. Teises autos juhi kõrval istunud isik läks L. kallale. Viitab kohtusaalis Y kui autojuhile, kes oli kogu aeg auto juures istunud, X ei mäleta üldse. Ta maadles ühega võõrastest, tõmbas kellegi eemale, täpselt ei oska kirjeldada, mida keegi tegi, B. nägu oli pärast verine. Tunnistaja R.S kohtus antud ütlustest nähtub, et L. kutsus ta 01.10.2010 Rakverre, ta oli joobes ja ei saanud täpselt aru, miks on Rakverre vaja sõita. Tankla juures sõitis teine auto kõrvale, kutsuti välja. Algul oli sõnavahetus, siis läks peksmiseks, esimesena rünnati L., löödi talle näkku. Nägi, kui L. läks eemale, istus tänavakivi peale, siis keegi lõi talle jalaga näkku, algul hakkaksid kaks isikut peksma käte ja jalgadega, siis oli L. veel püsti. Kui L. eemaldus, siis needsamad kaks jooksid järele, üks läks veel juurde ja siis juba kolmekesi peksid maas olevat L. üks hüppas talle kahe jalaga pähe. Kohtus olevad süüdistatavad olid siis auto juures. Sel ajal, kui kaks isikut peksid L. rääkis tema juttu X. Pärast läks X ka sinna juurde, kus L. peksti, ei näinud, kas ka peksis või mitte. Mida Y tegi, seda ei tea. Patsiendikaartidelt nähtub et B. L.l diagnoositi 02.10.2010 ninaluude murd, peapõrutus, näo piirkonna verevalum, A.L diagnoositi 02.10.2010 pea põrutus. Äratundmiseks esitamise protokollidest nähtub, et 18.04.201 1 B. L. tundis fotode järgi äratundmiseks esitamisel ära M. Y kui isiku, kes XXX tankla juures osales tema peksmises. "Ma ei oska konkreetselt öelda mida ta tegi. sest peale esimesi lööke katsin ma nao ja ma ei oska öelda, kuhu ta mind lüüa võis. B.L. tundis ära ka X " kes samuti osales peksmises, ma ei oska samuti öelda mida ta konkreetselt tegi' Kohtuotsuse põhjendused Arvestades asjaolu, et A.Le ja T.K ütlustest ei nähtu, et X neid löönud oleks ja selle kohta puuduvad ka muud tõendid, tuleb X süüdistusest välja jätta nimetatud isikute peksmine. Kuna prokurör loobus süüdistusest Y suhetes, siis tuleb X süüdistusest välja jätta peksmine koos Yga. Eelnevast tulenevalt tuleb tuvastada X tegevus seoses B.Lga. X poolt B.L peksmine jalgadega pähe ja kehasse, sellega kannatanule valu põhjustamine ja kannatanu tervise kahjustamine ja eelnevaga
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine on kohtus tõendamist leidnud B.L ja T.K ütlustega, B.L patsiendikardiga ja tema poolt isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolliga. Nii B.L kui T.K on kohtus kinnitanud, et X oli üks kolmest isikust kes peksis jalgadega maas lamavat B.L. T.K ütlustest nähtub, et ta on selles sajaprotsendiliselt kindel. ta kinnitas seda kohtuistungil korduvalt nii prokuröri, kaitsja kui kohtu küsimustele vastates. B.L kinnitas kohtus samuti, et jalgadega peksjate hulgas oli X väites, et kohtus X nähes on ta selles kindel. B.L on ka isikute fotode järgi äratundmiseks esitamisel kinnitanud, et tunneb ara X kui peksmises osalenud isiku. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et ta on öelnud. et "ta ei oska samuti öelda mida konkreetselt tegi". Kohtu arvates pole vastuolu B.L kohtus antud ütluste ja tema isikute äratundmiseks esitamisel antud ütlustega. Isikute äratundmiseks esitamisel on ta Y koht öelnud "Ma ei oska konkreetselt öelda mida ta tegi, sest peale esimesi lööke katsin ma näo ja ma ei oska öelda, kuhu ta mind lüüa võis." Andes samal menetlustoimingul järgnevalt ütlusi X kohta väidab B.L, et X osales peksmises aga ta ei oska samuti öelda mida X konkreetselt tegi. Eelnevast järeldub, et ta ei oska öelda kuhu teda lüüa võis kuna oli peale esimesi lööke katnud oma näo. Asjaolu, et B.L ja T.K aga ka teised sündmuskohal viibinud isikud on andnud erinevaid ütlusi toimunud konflikti kulgemise ja X paiknemise ja tegevuse kohta konflikti algfaasis, ei sea kohtu arvates kahtluse alla B.L ja T.K ütluste usaldusväärsust osas milles nad kinnitavad B.L jalgadega peksmist X poolt. Kohtu arvates on kohalviibinud isikute ütlustes olevad vastuolud konflikti kulgemise ja erinevate isikute tegevuse kohta sündmuskohal tingitud asjaolust, et sündmused kulgesid kiiresti ning ärevas ja konfliktses olukorras, aeg oli hiline ja pime. On mõistetav, et olukorras, kus 10 üksteisele võõrast isikut konfliktsituatsioonis pimedal ajal erinevates kooslustes ja kohtades üksteisega sõnelevad, rüselevad ja vägivallatsevad, pole võimalik usaldusväärselt tuvastada kõigi isikute konkreetset tegevust ja toimunud sündmuste täpset ajalist järgnevust. Kuna tõendid selle kohta, et X oleks peksnud B.L ka kätega on vastuolulised, siis tuleb selles osas tekkinud kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ning kätega peksmine tuleb tema süüdistusest välja jätta. X väitis kohtus, et B.Lga tal mingit kokkupuudet polnud. Kohus ei pea tema ennast õigustavaid ütlusi usaldusväärseiks kuna ta on kriminaalmenetluse käigus andnud erinevaid omavahel vastuolus olevaid ütlusi, ütlustes olevaid vastuolusid pole ta usutavalt põhjendanud. Tema ütlusi selle kohta, et ta konflikti algfaasis sündmuskohalt mitmeks minutiks lahkus, on kummutatud teiste ülekuulatud isikute ütlustega, kes kinnitavad X kohalolekut ka konflikti algfaasis. Kui X kohtueelses menetluses väitis, et oli sel õhtul joonud "piisavalt ja arvestust pidamata viina" ja konflikti käigus löödi teda vähemalt kaks korda käega näkku, siis kohtuistungil väitis ta, et oli täiesti kaine ja keegi teda ei löönud. Ütlustes olevaid vastuolusid ta usutavalt selgitada ei osanud. Subjektiivsest küljest eeldab kehaline väärkohtlemine tahtlust ja süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. X tegutses vähemalt otsese tahtlusega — pekstes teist isikut jalaga sai ta aru„ et sellise tegevusega põhjustab ta kannatanule valu ja tahtis seda. X tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Teo õigusvastasust on Riigikohus käsitlenud oma lahendis 3-I-160-09 järgnevalt. Karistusseadustikus sätestamata, nn seadusüleseks õigustavaks asjaoluks võib olla ka kannatanu nõusolek. Viimane on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Seega ei ole kannatanu nõusolekuna küsitatav lihtsalt õigushüve kahjustamise aktsepteerimine või vägivallateo kannatamine. Samas ei saa enesestmõistetavalt nõusoleku andmisele kehtestada vorminõuet näiteks nõuda, et kannatanu peab oma nõusolekut teo toimepanemisega otsesõnu kinnitama vaid selle andmine võib aset leida ka konkludentselt. Et tegu toimub pärast nõusoleku andmist, võib paratamatult esineda olukordi, kus kannatanu andis nõusoleku teole, mis erines olulisel määral hiljem asetleidnust. Kui teo toimepanija saab aru, et ta teeb rohkem kui kannatanu nõusolekut andes eeldas, on toimepanija tegu õigusvastane. Käesolevas kriminaalasjas on kaitsjad viidanud asjaolule, et B.L koos kaaslastega linnas ringi sõites otsis kontakti süüdistatava ja tema kaaslastega, et olukorras kus kahe seltskonna vahel oli tekkimas sõnavahetus ja tehti ettepanek autost väljuda ja asja selgitada väljus autost koos kaaslastega ka B.L, et arvestades samal õhtul eelnevalt sama seltskonna poolt A.Le suhtes tarvitatud vägivalda oli ju põhjust eeldada uue konflikti ja võimaliku füüsilise arveteklaarimise toimumise ja selle tagajärgedega. Kohus asub seisukohale, et antud juhul pole siiski tegemist B.L poolt antud süüdistatava teo õigusvastasust välistava nõusolekuga vastastikkuseks kakluseks või enesekahjustamiseks. B.L ja tema kaaslaste ütlustest nähtub, et neil polnud kavatsust kedagi rünnata. Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et B.L oleks kellegagi tüli norinud. Kui võiski jääda mulje, et B.L oma käitumisega on valmis vastastikuseks kakluseks või enesekahjustuseks, siis kindlasti ei saanud kellelgi tekkida arusaama, et B.L on andnud nõusoleku enda jalgadega peksmiseks mitme isiku poolt olukorras kus ta ise abitult maas lamab, Samuti pole sellist tegevust võimalik pidada hädakaitseks, puuduvad tõendid„ mis viitaksid L. poolsele ründele ja hädakaitseseisundi olemasolule. Karistus
et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Ig 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.
X karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et X pani kuriteo toime alaealisena, et ta on varem kohtu poolt karistamata, et ta on 17 korda karistatud väärtegude eest sealhulgas 9 korral alkoholiseaduse rikkumise eest, suur osa väärteotrahvidest on tasumata. Karistusliigi valikul tuleb arvestada ka sellega, et X on XXX õpilane, et tal puudub iseseisev sissetulek. Arvestades kuriteo tehiolusid, X süü suurust ja tema isikut, leiab kohus„ et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb tema suhtes kohaldada sanktsiooni alammäära lähedast vangistust tingimisi koos allutamisega käitumiskontrollile ja alkoholi ning narkootikumide tarvitamise keelu kohaldamisega. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Võlaõigusseadus 1045 Ig I p 2 alusel on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Käesoleva kohtuotsusega on tõendatud X süü B.L kehalises väärkohtlemises„ mistõttu kuulub rahuldamisele kannatanu tsiviilhagi arsti visiiditasu hüvitamiseks. Menetluskulu KrMS 180 Ig I alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu KrMS 181 alusel tuleb õigeksmõistmise korral menetluskulu jätta riigi kanda. Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2012 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.04.2012 kohtuotsus muutmata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.