← Eesti

2-22-17833/100

Obsah (14)§ 162§ 5§ 657§ 654§ 232§ 236§ 278§ 283§ 4§ 50§ 333§ 171§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Otsuse kuupäev 16.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-17833 Tsiviilasi I.L-

§ 162

lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. Sama otsusega jäid rahuldamata hageja taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja kostja taotlus protokolli parandamiseks. 3.

  1. Maakohus kohaldas TLS § 1 lg 1 ls 1 (alluvus ja kontroll), TLS § 1 lg 2 (tasulise töö eeldus töölepingu olemasoluks), TLS § 4 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 (olulistes tingimustes kokkulepe), TLS § 4 lg 2 (töölepingu sõlmimine kirjalikult või kaudse tahteavaldusega). Nende sätete kohta kujunenud kohtupraktika (RKTKm 30.03.2012, 3-2-1-30-12, p 11; RKTKo 19.01.2018, 2-16-5811/34, p 12.1) ja tuvastatud asjaolude põhjal leidis kohus, et hageja ei tõendanud kostjaga töölepingu sõlmimist. 3.
  2. Hageja vande all antud ütlusi tuleb hinnata kriitiliselt kui erapoolikut tõendiallikat; nende tõendusväärtus sõltub kooskõlast muude tõenditega. Dokumentaalsed tõendid hageja väiteid ega ütlusi ei kinnita. Kostja esitatud veebiväljavõtetest nähtub hageja seotus StockTreasury’ga tegevjuhi ja kaasasutajana. Äriregistri väljavõte tõendab ühingu kui eraldi juriidilise isiku olemasolu. Hageja kasutas @stocktreasury.com e-posti. Värbamisteenus viitas 2

(5)turundusjuhi otsimisele just ühingule. Kostja ja turundusjuhi tööleping ei tõenda hageja töösuhet kostjaga ega hageja rolli turundusjuhi ülemusena. Maksed selgitusega „ST“ tegid IBOX HOLDING LIMITED ja S.C , kes on nii ühingu kui ka kostja juhatuse liige. Maksed koostoimes viitavad hageja suhetele ühinguga, mitte kostjaga. Ülekannete summad ja ajad on vastuolus hageja väidetud töötasu ja maksepäevadega. Hageja töösuhet kostjaga
  1. a kevadel ja suvel ei tõenda 19.06.2023 loodud dokumendid. 3.
  2. Otsene juht ei olnud kostja juhatuse liige, tal puudus seadusest tulenev esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks (TsÜS § 34 lg-d 1 ja 2; ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1). Esindusõigus oleks saanud tuleneda volitusest või seadusest (TsÜS § 115 lg 1 ls-d 1 ja 2; § 117 lg 2), kuid volituse kohta tõendeid pole. Puudus ka talumisvolitus või näivusvolitus kostja nimel tehingute (sh väidetava töölepingu) tegemiseks (TsÜS § 118 lg 1 alt 1 ja 2), sest tehingu tegemine teise isiku nimel peab olema väljapoole äratuntav. See tingimus pole täidetud. 3.
  3. Töösuhte puudumise tõttu ei hinnanud maakohus hageja ülesütlemise kehtivust ega käsitlenud poolte muid väiteid. POOLTE SEISUKOHAD
  4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. 4.
  5. Esiteks leiab hageja jätkuvalt, et töösuhe on tõendatud. Maakohus eksis, kui ei tuvastanud hageja tõenditest töösuhet ja jättis hindamata kostja esitatud veebiväljavõtete usaldusväärsuse. 4.
  6. Teiseks rikkus maakohus hageja tõenditaotluste lahendamisel

§ 5lg 1, § 235 lg 2, § 236 lg 1 ning § 333 lg-d 1 ja 5.

Maakohtu otsustused tõendite vastu võtmata ja kogumata jätmise kohta polnud piisavalt põhjendatud. Maakohus viivitas tunnistajataotluse lahendamisega ega kaalunud tunnistaja videosilla teel ülekuulamise võimalust. Kokkuvõttes ei andnud maakohus hagejale kui töösuhte nõrgemale poolele piisavalt võimalusi oma väiteid tõendada. 4.

  1. Kolmandaks pidanuks maakohus hageja (samuti kui töösuhte nõrgema poole) kasuks tõendeid ja andmeid koguma omal algatusel. Maakohus pidanuks ebaselgete asjaolude kohta hagejat küsitlema, mitte aga tõlgendama vastuolusid hageja avaldustes hageja kahjuks. 4.
  2. Neljandaks kohtles maakohus pooli ebavõrdselt, lubades kostjal esitada täiendavaid küsimusi, aga keelates hagejal vande all ütlusi andes kõrvale kalduda kitsastest küsimustest. 4.
  3. Viiendaks jaotas maakohus valesti menetluskulud, jättes arvestamata töövaidluse eripära.
  4. Kostja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist. 7.1. Esimene väide pole piisavalt selge hageja etteheidete osas ega ka sisuliselt põhjendatud. Eelkõige ei ole hageja näidanud, millisest konkreetsest tõendist tulnuks teha vaidlustatud otsusest erinev järeldus. Maakohus hindas tõendeid õigesti kogumis ja otsustas nende põhjal arusaadavalt, millised poolte väited on tõendatud või mitte (

§ 232lg 1). Sarnaselt maakohtuga ei tähelda ringkonnakohus toimikus tõendeid, mis kinnitaks hageja töösuhet 3

(5)kostjaga. Maakohus ei eksinud veebilehtede väljavõtete usaldusvääruse hindamisel ega pidanud neid täiendavalt kontrollima, sest neist nähtuvat hageja seotust StockTreasury’ga kinnitavad mõlema poolte väited ja lisaks ka teised tõendid. Kõnealused tõendid üksnes toetavad kostja väiteid hageja võimalikust seotusest ühinguga ega ole seetõttu määrava tähtsusega. 7.
  1. Teine väide etteheidetega tõenditaotluste osas pole samuti edukas. 7.2.
  2. Maakohus lahendas hageja taotlused esmalt 30.05.2023 kirjaga, st umbes pool aastat pärast hagi esitamist – see on mõistlik aeg ja kooskõlas maakohtu üldise töökoormusega. Maakohus põhjendas asjakohaselt, et hagejal oli suurema osa taotletud tõendite kohta esile toomata, millist asjaolu ta soovib tõendada. Ringkonnakohus nõustub, et ilma tõendatavat vaidlusalust asjaolu selgelt nimetamata ei saa pool edukalt tõendite kogumist taotleda (

§ 236lg 3).

Võimaliku viivituse põhjustas hageja ise. 7.2.2. Seejärel kordas hageja taotlusi 20.06.2023 menetlusdokumendis. Maakohus lahendas taotlused (uuesti) 02.04.2024 kirjaga, mis jääb samuti mõistliku aja piiridesse. Kostjalt dokumentide väljanõudmise taotlus jäi rahuldamata põhjusel, et kostja vastuse kohaselt tal nõutud dokumente polnud. Hageja ei esitanud

§ 278

kohaseid piisavaid põhjendusi, mistõttu ei olnud maakohtul otseselt vaja kostjat

§ 283lg 1 järgi vande all üle kuulata.

Lisaks ei tugine hageja kaebuses viimati viidatud sätte rikkumisele, aga menetlusõiguse normi rikkumist saab ringkonnakohus üldjuhul kontrollida vaid poole väite alusel. 7.2.

  1. Maakohus rahuldas 02.04.2024 kirjas hageja taotluse kuulata turundusjuht üle tunnistajana. Pärast kohtukutse saatmist selgus, et tunnistaja viibib Araabia Ühendemiraatides ega saa kohtusse ilmuda. Seepeale esitas hageja 07.06.2024 maakohtule avalduse, et loobub tunnistaja ülekuulamise taotlusest. Kostja ei esitanud taotlusest loobumisele vastuväiteid, mistõttu jättis maakohus kokkuvõttes õigesti tunnistaja üle kuulamata. Asja materjalidest ei nähtu, et tunnistaja ülekuulamise takistus oleks tekkinud kohtu tegevuse tagajärjel. 7.
  2. Kolmas väide lähtub ekslikust eeldusest, et maakohus pidanuks töövaidlusest tõusetunud hagiasjas rakendama uurimispõhimõtet. Seadusest (eelkõige

ega TVLS) ei tulene kohtule kohustust ega isegi võimalust kohelda töövaidluse pooli ebavõrdselt ja erinevalt hagimenetluses üldiselt kehtivatest reeglitest (

§ 4lg 2, § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg-d 1 ja 2).

Töösuhte eeldus (TLS § 1 lg 2) rakendub juhul, kui kohtu ette on toodud ja vaidluse korral üldises korras tõendatud asjaolud selle kohta, et töötaja tegi tööandjale tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Käesoleval juhul maakohus neid asjaolusid ei tuvastanud ega rikkunud sealjuures menetlusnorme. Seega ei rakendu hageja kasuks ka töölepingu eeldus. 7.4. Neljas väide on ainetu. Maakohtu 23.10.2024 istungiprotokollist (II kd tl 14–15, dtl 388–391) ei nähtu, et kohus oleks takistanud hagejal ütluste andmist või muul viisil kohelnud pooli ebavõrdselt. Hageja ei taotlenud protokolli parandamist, st protokoll kajastas tema hinnangul õigesti istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või edasikaebamise seisukohalt olulist (

§ 50lg 1).

Hageja kinnitas 04.11.2024 menetlusdokumendis, et kohus võimaldas tal oma ütluste sõnastust protokollis täpsustada ja veel ka siis ei olnud hagejal protokollile ega maakohtu tegevusele etteheiteid. Sisuliselt soovib hageja kõnealuse apellatsiooniväitega vaidlustada maakohtu menetluslikku käitumist ilma maakohtule vastuväidet esitamata, aga sellesisuline etteheide on hilinenud (

§ 333lg-d 1–3).

7.5. Viies väide menetluskulude jaotuse kohta on põhjendamatu. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kohaldas õigesti

§ 162lg 1.

Maakohtu ega ka ringkonnakohtu ette ei ole toodud erandlikke asjaolusid, mis õigustaks

§ 162lg 4 rakendamist. Muud menetlusõiguslikku võimalust kulude teisiti jaotamiseks seadus ette ei näe. 4

(5)8. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (

§ 173lg 1 ls 2).

9. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (

§ 177lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.